Triigi 6. kl algkooli Kroonikaraamat.

Esimene kroonika alates 1870-st aastast
Esimene sissekanne: 01. augustil 1926. aastal

I Teated Triigi kooli minevikust ja kooli ringkonna haridusajaloost.


Mai Saburi, sündinud Leevet, on sündinud 13. augustil (31. juuli v.k.) 1861. a. Kõu külas Mihkle talus, kus üles kasvas ja koolis käis, on annud kooli ümbruskonna mineviku kohta järgmisi teateid: „Kes oli esimese koolimaja ehituse ja kooli asutamise mõtte ülesvõtja ja nõudja, kas selleaegne mõisahärra, vallarahvas või keegi muu, ei mäleta, tean aga seda, et koolimaja ehitust alustati 1870. a. kevadel ja sügiseks ehitati maja valmis. Ehituse plaani valmistamisest tean niipalju, et minu vend Mikk Leevet, kes oli lõpetanud köstri kooli ja oli tollajal valla kohtu kirjutaja, neid asju alati ajas ning vististe ka selle koolimaja plaani tegija ja kokkuseadja oli. Ehitati „Põltsamaa” talu põllu peale, missugune siis veel kuulus mõisale, kuna ta hiljem ära osteti ja kooli kohaks muudeti. Ehitusmaterjali andis mõis, kuna ehitajaiks olid valla mehed kordamööda ja tasuta. Ehitusmeistri kohuseid täitis Juhan Andimäe, rahvasuus Jussi Juhaniks hüütud, kes saanud ka palka, vist mõisahärralt, kuid väga vähe. Kuna sama aasta sügiseks juba maja valmis sai, siis mardipäeva paiku algas kohe õppetöö. Mäletan kindlasti, et olin siis üheksa aastaane ja astusin kooli avamisel esimese õpilasena. Koolis pidid lapsed käima 10-st—14-ne aastani. Vanemad lapsed kuni leerini pidid tulema kooli kordamisele kaks korda nädalas, igal neljapäeval ja reedel. Lapsi oli koolis ligikaudu poolsada. Õpilased istusid pikkadel pinkidel, järjekorras tarkuse järele, targemad eespool ja nõrgemad tagapool. Poisid istusid akende pool ja tüdrukud ahju pool. Jaoskondi algul ei olnud. Õppetöö algas hommikul kell 9 ja kestis kuni kella 4-ni p. l., kuna kella 12-st oli lõunatund. Lähemad lapsed käisid siis kodu söömas, kuna kaugemalt olijad koolimajas einetasid. Esimesel talvel alati õpetust lugemisega testamendist. Mõned õpilased oskasid juba lugeda kooli tulles, enamus ei mõistnud sugugi. Veeriti siis kooris koos ja hiljem lasti seda üksikult korrata. Kirjutamist oli ka esimesel talvel, kuid seda oli väga vähe. Kirjutamiseks tarvitati tahvlit ja krihvlit. Ka numbrite lugemise ja kirjutamise õppisime ära, aga rehkendamist ei olnud veel. Teisel talvel kirjutasime vabalt tahvlile ja tuli ka rehkendamine. Kolmandal aastal kirjutasime juba sule ja tindiga paberile ja vihikutesse. Tegime väljakirjutamisi testamendist või piibliloost. Ka õigest kirjutamist õppisime, mida etteöeldi jällegi piibliloost. Rehkendamisest harjutasime nüüd juba liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Ka kaardi lugemist õppisime. See seisis selles, et üks näitas suurel seinakaardil ette, kuna teised pidid seda panema tähele. Mingisugust maateaduse raamatut ei olnud. Tunnikavas oli ennelõunat esimesena palvetund, siis piibliloo peast jutustamine ja kirjutamine ning rehkendamine. Pääle lõunat oli harilikult katekismus ja laulmine. Laulsime ainult vaimulikke kirikulaule lauluraamatust. Raamatutest olid alul ainult vaimulikud raamatud: testament, katekismus, piiblilugu ja lauluraamat. Minu neljandamal koolitalvel olid näha ka üksikud eksemplarid ilmalikku lugemisraamatut „Laulud ja Lood”, mida siis loeti kordamööda. Koolitarbeid ja kirjutusmaterjali osteti koolmeistrilt ehk toodi Kose poest. Õppetöö algas sügisel Mihklipäeva paiku ja lõppes kevadel kaks nädalat pääle Jüripäeva. Jõulus ja Lihavõttes seisis õppetöö kumbagil puhul kaks nädalit. Lapsi puudus koolist väga palju sügisel ja kevadel koduste tööde tõttu ja talvel jälle külma ja tuisu pärast ning muil põhjuseil. Oli päevi, kus peale minu ja kooliõpetaja vennapoja Mihkel Kuutmanni, kes elas koolimajas, ühtki last kooli ei ilmunud. Eriti palju puudus peale 14 aasta vanuseid lapsi. Esimesel kahel aastal olid kaugemalt lapsed talvel ööd Kõu küla taludes, kuna koolimaja klassituba oli liiga külm. Kolmandal talvel ehitati sinna ahi sisse, siis jäid mõned lapsed ka ööseks koolimajja. Koolimaja kütteks tõid vallamehed hagu.. Poisid pidid siis nendega ahju kütma, kuna tüdrukud klassitoa igal hommikul puhtaks pühkisid. Esimene õpetaja oli Priidik Siimeon Villem Michelson, Laupa mõisa koka poeg. Michelson lõpetas parajasti Kuuda seminari ja astus 21 aastaselt poissmehena ametisse. Algul ta pidas talu õega, hiljem võttis naise Tallinnast, kelle vanemad elasid Juurus. Michelson oli 12 aastat õpetajaks ja pidas 10 aastat koolitalu. Oli tubli põllumees, pidas 2 tüdrukut ja ühe sulase, kogus raha kuuldavasti igal aastal 100 rubla, seega kokku 1000 rubla ja kohalt lahkudes kolis Rapla, kuhu ostis „Söpi” talu. Michelsoni järel tuli õpetajaks Hans Rass. Rass tuli Lehtse Ristilt Rava kooli pealt, kus oli varem töötanud paar aastat. Kolis Jüripäeval ja Jaanipäeval võttis naise Kurisoo mõisa koolipreili. Kuna Michelson kosus ja läks jõukamaks, siis Rass sellevastu jäi väga vaeseks. Oli temagi kohal 12 aastat ja läks õpetajaks või vallakirjutajaks Palveresse. Kooliõpetajat kutsuti koolmeistriks ja tema naist koolmeistriks. Koolmeister oli kohustatud iga kahe nädala tagant pühapäeval koolimajas ümbruskonna rahvale lugemistundi või jutlust pidama. Neil lugemistel käis palju rahvast—vanu ja noori. Koolmeister luges raamatust jutluse, tegi palvet ja saatis laulu oreliga. Algul ei olnud orelit, see osteti hiljem Tuhalast—olnud varem vähe pruugitud. Rass asutas suure laulukoori, kus käis laulmas laialt rahvast, vanemaid poissa, tüdrukuid, noori peremehi ja sulaseid. Mina ise olin ka laulukooris. Enamuses laulsime vaimulikke laule, aga õppisime vahel ka ilmalikke ja isamaalisi laule. Õpitud lauludega esinesime suurte pühade ajal kirikus ja jõulupuu ajal ning nääri laupäeval mõisas. Mõisa jõulupuu korraldas mõisahärra mõisa rahvale ja nende lastele. Jõulupuud tehti ka koolimajas koolilastele igal aastal, mida siis ka mõisahärra ikka külastas. Kihelkonna kooliõpetajatel oli ka kihelkonnas oma laulukoor ja pasunakoor, mille harjutusi vahel ka Triigi koolimajas peeti. See koor käinud ka Tartus laulupeol, kust lauluga „Kui inimene vast tuleb ilmale”, toonud auhinna. Lapsi karistati väga valjult. Õpetaja Michelson algul karista õpilasi kohe õppetöö ajal klassitoas teiste õpilaste ees vitstega, mitte ainult koerustükkide eest, vaid ka siis kui laps oma õppetükki polnud korralikult õppinud. Klassitoas, ahju kerise ukse kohal lae all plekil pidi alati sellejaoks teatav arv vitsade tagavara vindumas seisma. Kuna need igale sisseastujale kohe silma torkasid ja halva mulje jätsid, siis tekkis selle vastu nurin rahva seas, ning koolmeistrile endale keelati vitsade trahvimine ära. Kui kellelegi nüüd veel vitsu oli tarvis anda, siis võis seda koolmeister üles märkida, karistused viis aga täide mõisa vahimees kohtupäeval kohtunikkude juuresolekul. Kohtupäeva peeti iga kahe nädala tagant koolimaja teises otsas asuvas kohtutoas. Samas karistati ka vanemaid külapoisse öösiste hulkumiste j.n.e. süütegude pärast. Kui poisil oli tüdrukuga laps, siis sai karistuseks 30 vitsahoopi ja pidi maksma valla kassasse hoiule lapse jaoks 30 rubla. Kooli revideeriti kaunis sagedasti ja mitme revidendi poolt. Kõige lähem revideerija oli valla poolt valitud kooli vöörmünder. Tema kohus oli kord kuus kooli ülevaadata. Esimene kooli vöörmünder oli Tõnu Kaadu—Heeriku Tõnu Palalt. Ka vallavanemal oli kooli revideerimise õigus, kuid tema seda palju ei tarvitanud. Kõrgem revident oli juba kihelkonna kooli vöörmünder, mõisnik, minu aegus Ojasoo härra Wetterstrand. Tema käis vahel mitu korda talve jooksul ja küsis lapsi palju. Igal talvel ühe korra käis ka kirikuõpetaja, kes siis ka külalapsi loetas. Kohaliku kirikuõpetajaga koos ühe korra minu aegus kooli katsumas käis ka Kuusalu praost. /M. Saburi avalduste protokoll 30 juulil 1926. a. Kooli kirjakogu nr. 3




/
2. veebruar 1928. a.
M Tamme—kolmanda kooliõpetaja Joh. Tamme abikaasa mälestusi „Meie armsast vanast koolimajast”, kelle praegune elukoht Nõmmel Lai tn 4. korter 8
„Esimest korda, kui olin seitsme aastane (1881) viisid vanemad mind kirikuõpetaja ette lugema, mis oli vallas suursündmuseks. Kokku tulid lapsed 7-st kuni 17-e aastani ja ka nende vanemad, sest kõik tahtsid näha ja kuulda kuidas kellegi lapsed loevad.
1884. a. oli viimast aastat vana koolmeister Michelson. Ei tea temast muud, kui kartsime teda ja ülesanded pidid hästi õpitud olema. Järgmisel aastal oli uus kooliõpetaja Hans Rass. Mäletan tema esimest proovijutlust, millest kõik olid vaimustatud. Ta rääkis kõlaval häälel ja ei pidanud jutlust raamatust, nagu seda olid teinud eelmised juutlustajad. Vanemad inimesed istusid pinkidel, kuna poisid ühel pool ja tüdrukud teisel pool püsti seisid. Käisin õpetaja Rassi ajal veel kolm talvet koolis. Rassi ajal tuli uudsusena vene keele raamat „Vene keel külakoolis”, mis kooli lõpuks oli mitmel korral läbi õpitud.
Kolmanda kooliaasta lõpul oli eksam kirikus, kus eksamineerijateks olid kihelkonna vallakooli õpetajad ja kiriku õpetaja. Lõputunnistusele märgiti väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb.(Koolitunnistuse vorm kroonika kirjakogus)
1894. aastal sai õp. Rass omale vallakirjutaja koha Palveresse, seal oli palk suurem ja tema abikaasa kui linnainimene jäi väga raskesse seisukorda koolil taluperenaisena ja hulga väikeste lastega. Rass kutsus omale asetäitjaks noore kooliõpetaja poja Joh. Damme, kes ka pärast kohale jäi õpetajaks. Minust Joh. Dammele perenaine ja naine. Minu mees Joh Damm oli sunnitud kohalt lahkuma vene keele tulekuga valla koolidesse. Minu mees kutsus omale asetäitjaks Jaan Jürgensoni, kelle ajal juba tuli Ministeeriumikool. Minu mees sai esialgu koolitalu kõrval ka rahapalka aga pärast abiellumist võeti rahapalk ära. Koolitalust sissetulekud olid väikesed—põllud olid juba eelmise õpetaja ajal lahjaks jäänud ja ainuke raha saamine oli kartulitest 100 rubla ümber, millest tuli maksta sulasele 65 rubla ja tüdrukule 25 rubla, ülejäänud raha jäi omale. /M. Damme avaldused. Kirjakogu nr.3 /
28.novembril 1930.a.
20 kopika pealt vähendada 5. rubla peale, sest tuleõli olla „alvemaks”—odavamaks läinud.
Triigi valla volimeeste kogu 7-da jaanuari 1872 koosolekul otsustati: Ojasoo valla Kadja küla meeste palve peale Kadja küla lapsed võtta Triigi valla kooli tingimistel, et Kadja küla mehed maksavad 20 rubla raha, millest 14 rubla jääb koolmeistrile ja 6 rubla jääb koolimaja üüriks—koolmeistri palga kõrva. Peale loetletu maksavad Kadja küla mehed igaüks kaks koormat hagu ja kogu küla peale kaks sülda puid koolimaja kütteks. /Triigi (valla) kogukonna protokolli raamatust väljakiri. Kroonika kaustas nr. 3 /
Triigi kogukonna 15 augusti 1874. a. koosolekul teatatakse, et kooli koha rent on läinud kallimaks kohtade krunti panemise tagajärjel, mille tõttu kooli koht on suurenenud. Kallim rent tuleb maksta mõisahärrale. Peale rendi tuleb koolmeistril maksta jaama maksu, kiriku maksu ja sildade töö.
Triigi kogukonna volimeeste 5. veebruari 1876. a. koosolekul otsustatakse sildade tegemine suure maantee ja kiriku teedel valla teha võtta üheks aastaks koolmeistri sellekohase palve peale.
Triigi kogukonna volimeeste 7. septembri koosolekul otsustatakse koolmeistri valgustuse raha 9 rubla Triigi kogukonna volimeeste 7. jaanuari 1877. a. koosolekul otsustatakse koolmeistrile valgustuse arvet suurendada 2. rubla võrra—kokku 7. rubla.
Triigi kogukonna volimeeste 17. veebruari 1877. a. koosolekul otsustatakse uuesti sildade tegemine kiriku ja suure maantee peal koolmeistri teha jätta.
Triigi (valla) kogukonna volimeeste kogu 1. septembri 1877. a. koosolekul tehakse tehakse koolmeistri Priidik Micelsoniga uus kaubaleping 6-e aasta peale Jüripäevast arvates. Koolikoha rendi 120 rubla maksab vald mõisale, jaamamaksud, magasiaida maksud, vallatööpäevad, kiriku ehituse päevad ja muud kogukonna tööd jäävad valla kanda. Koolmeister maksab kirikuõpetaja palga ja samuti köstri palga ja teeb kõik sillad.
Triigi kogukonna volimeeste kogu 18. veebruari 1882. a. koosolekul otsustatakse koolmeistrile üles öelda ja ametist lahti lasta, sellepeale vaatamata, et leping veel ühe aasta kestab. Põhjuseks tuuakse ette järgmist:
1. Koolmeistril olla koolitoas langetõbi peale tulnud.
2. Sõlmitud rendilepingu aja sees olla koolmeister vastu vaielnud silla tegemisele,
küla kõrvale aiategemise pärast ja omavoliliselt heinamaa pealt metsa raiumine.
3. Ei olla armastust vallarahva vastu.
4. Üks lesk naine palunud oma 9 aastast poega kooli võtta, sest poisil olla olnud
lugemine selge aga koolmeister pole võtnud—nõudnud leselt naiselt kahte
kartulivõtmise päeva, nagu ta seda ennemgi on teinud, ja
5. Ei saa koolmeister vene keele õpetamisega toime, olla selle tarvis veel vähe
õppinud.
Triigi kogukonna volimeeste kogu 6. oktoobri 1883. a. koosolekul otsustatakse koolmeister H. Rassile kiri saata, et võib tulla koolmeistri kaupa tegema tingimustel, et peab oskama vene ja saksa keelt ja nende õpetamisega toime saab ja teiseks, et kool saab peetud läbi aasta kooli koha eest.
Triigi kogukonna volimeeste kogu17. oktoobri 1885. aasta koosolekul otsustatakse surnud kirjutaja Mikk Leeveti asemele uut valida. Septembri kuu algusest saadik on kirjutaja kohuseid täitnud koolmeister H. Rass, kes nõus oli kirjutaja ametit üheks aastaks oma peale võtma kui temale makstakse endise kirjutaja palk. Volikogu sõlmibki H. Rassiga lepingu ühe aasta peale arvates 1. oktoobrist 1885. a. Raha palka määratakse 50 rubla, 1,1/4 setverti rukkis, 2½ setverti otri ja 6 setverti kaeru. Peale loetelu 25 kopikat iga passi numbri pealt, kihelkonna kohtus kinnitamas käimise eest.
Triigi kogukonna volimeeste kogu 31. oktoobri 1885. a. koosolekul otsustatakse koolikohtu nõudmisel saata koolmeistri ja valla vaheline leping kinnitamiseks kihelkonnakooli kohtusse. Koolmeister H. Rass õpetab lapsi Kose kihelkonna koolikohtu nõudmiste järele ja saab selle eest:
1. Põltsamaa talukoha, mille eest vald mõisale maksab 120 rubla renti.
2. Vald annab koolimaja kütteks niipalju hagu kui kulub ja 5 sülda puid.
3. Vald maksab valgustuseks 7 rubla raha ja koolmeistri pearaha.
4. Leping kestab aastast aastasse kui kummaltki poolt ei sünni lepingu ülesütlemist.
Triigi kogukonna volimeeste kogu 8. jaanuari 1886. a. koosolekul teatab koolmeister H. Rass volikogule, et koolivalitsuse korraldusel ei tohi tema koolmeistri ameti kõrval vallakirjutaja ametit pidada, mispärast ta on sunnitud tänasest kuupäevast kirjutaja ameti maha panema. H. Rassi asemele valitakse kirjutajaks oma valla mees Juhan Lehtmets endise palgaga. /Välja kirjutatud Triigi kogukonna protokolliraamatust 1886—1888.a.arhiivis Nr. A-1 /
4. märtsil 1928.a.
Triigi kooli kogukonna protokolliraamatust 1874. aastast kuni 1898. a. on leida järgmist:
1874/75 õppeaastal algas kool 11-mal novembril. Lapsi vastu võtmas oli kooli vöörmünder Tõnu Kaadu ja koolmeister P. Michelson. 1874/75 õp. aastal on koolitööd vaatamas käinud kooli vöörmünder Tõnu Kaadu 8 korda, talitaja Jaak Kaussohn 7 korda ja Kose kooli komisjon: Kose kirikuõpetaja F. Hörschelmann ja kooli revident Wetterstrand. Revideerimisel on märgitud, et lapsed on tundmise poolest hästi edasi jõudnud ja koolmeister on laste eest hästi hooitsenud. Nimetatud kooliaastal on saanud vitstega karistada Hans Kukmann õppimise pärast. Jaan Leo, Hindrek Orras, Aado Praam, Kai Waadam—kõik raamatu õppimise pärast vitstega. Teiseks tähtsamaks karistusviisiks on olnud söömata jätmine.
1875/76 õp. aastal algab kool11-dal novembril. Lapsi vastu võtmas on kooli vöörmünder Tõnu Kaadu ja koolmeister P. Michelson. Vastuvõtmise päeval saab vitstega trahvida Kai Waadam raamatu unustamise pärast. Sel õp. aastal käisid kooli vaatamas kooli vöörmünder Tõnu Kaadu, talitaja Jüri Oost, kiriku vöörmünder Jüri Leevet ja uus kooli vöörmünder Jaak Jaakus. Vitstega said karistada Mart Brenner, Jüri Saburi ja Jaan Uustalu raamatu õppimise pärast.
1876/77 õp. aastal algas koolitöö9-dal novembril. Koolitööd kuulamas käisid: kiriku vöörmünder Jüri Leevet, Kooli vöörmünder Jaak Jaakus ja talitaja Jüri Oost 18 korda, küll üksikult, küll kõik kolm korraga. Suurimaks vägiteoks on olnud Hans Kesküla ja Gustav Kenno karistamine vitstega raamatu õppimise pärast.
1877/78 õp. aastal algas koolitöö juba 17 oktoobril. Sel aastal on vitstega karistus vähenenud. Trahvida on saanud Gustav Kenno vitstega vallakohtu otsusega õppimise pärast. Revideerimise märkusest on näha sel aastal ka kooliga rahulolud.
1878/79 õp. aastal algas koolitus 16. oktoobril. Sel aastal on uueks kooli vöörmünder Mihkel Kaumann, kes ka esimesena ristikeste asemel oma nime oskab kirjutada. M Kaumanni mõjul on nähtavasti ka kiriku vöörmünder oma nime kirjutamise ära õppinud ja kirjutab juba kooli järelevaatamise päeval protokollile oma nime alla. Sel kooliaastal on nähtavasti võetud koolis tarvitusele tahvlid, mida on kingitud koolile 15 tükki. Parematele õpilastele on kingitud ka kirjutusvihke ja tindipotte. Vitstega karistuse asemele on tulnud nurka panemine lõuna söögitunni ajal ja pärast lõunat õppima jätmine, kui teised õpilased on lahkunud.
1879/80 õp. aastal algas koolitöö15. oktoobril 14.-ne lapsega. Kooli oleks pidanud tulema 20 poeglast ja 9 tüdrukut. Koolikohus teeb otsuseks, et 7—9 aastased lapsed peavad käima ette lugemas külalaste loetajale, missugune otsus tehti 15. novembril 1879. Sel aastal hakatakse koolis õpetama ka vene keelt. Kirikuõpetaja on kinkinud noorematele lastel venekeele raamatuid ja nimelt: Kaarel Põltsmannile, Jaan Pestile, Jaan Vainule, Liisu Joonale ja Leena Tõnusele ja üks raamat on jäänud koolile. 18 veebruaril on kooli revideerinud kooli revident von Ungern-Sternberg ja kirikuõpetaja Hörschelmann. Vene keeles ja peast arvutamine on jätnud palju soovida. Kose koolivalitsuse otsusega määratakse puudunud päevad trahvi alla.
1880/81 õp. aastal algas koolitöö 20 oktoobril 21. õpilasega. Kooli kohuslisi on ettenähtud 33 ja vahekooli lapsi 66. Kooli on revideeritud 5. veebruaril 1881. von Ungern-Sternbergi ja kirikuõpetaja Hörschelmanni poolt—laste teadmised on hinnatud täiesti rahuldavateks. Kool lõppes 4. aprillil.
1881/82 õp. aastal algas kool 22. oktoobril 14. lapsega. Kooli kohustuslisi on 37. Valla poolt on koolile muretsetud 38 tahvlit. Kassat revideerides leiti kassas 18 rubla ja 89 kop. Koolikohtu otsusega 22. aprillist loetakse kõik sel aastal puudunud päevad vabandatavateks.
1882/83 õp. aastal algas koolitöö 18 oktoobril 24 lapsega. Kooli kohustuslisi lapsi on 40 ja vahekooli lapsi on 31. Uueks kooli vöörmündriks on Johan Tõnus ja talitajaks Mihkel Tõnus „kirjaoskamatud”. 15. veebruaril 1883. revideeris kooli kreisi kooli revident. Revident leiab kooli täiesti korras, lapsed korralikult riietatud. Teadmised head, peale rehkendamise, mida soovitab rohkem ja kindlamini õpetada. Koolitöö lõppes 9. aprillil.
1883/84 õp aastal koolitöö 25 oktoobril 15-ne lapsega. Kooli kohustuslisi on 37 ja vahekooli lapsi, kes iga kahe nädala takka üheks päevaks kooli tulevad on 38. Kooli revideeris Kose kirikuõpetaja Hörschelmann 23. veebruaril, leiab laste teadmised rahuldavad ja mõningatel isegi hääd. Koolitöö lõppes 31 märtsil.
1884/85 õp. aastall algas koolitöö 16. oktoobril 25-e õpilasega, kellest 5 on esimest aastat kooli tulnud. Koolitöö algab uue õpetajaga—koolmeistriga H. Rassiga. Kooli revideerimise tagajärjed head. Koolitöö lõppes 15. aprillil. Kool on töötanud päris korralikult. Suuremateks puudujateks on olnud Ann Kossas 9 päeva, Kaarel Kossas 10 päeva ja Anna Lillental 10 päeva, missugused päevad loetakse võlapäevadeks.
1885/86 õp. aastal algas koolitöö 15 oktoobril. Õpilasi vastuvõtma on ilmunud Paunküla koolmeister A, Jors, Saarnakõrve koolmeister H Põder, kooli vöörmünder M Kaumann, kiriku vöörmünder Jüri Leevet, talitaja Jaak Karison ja koolmeister H. Rass. Esimesse klassi soovijaid on 12 last, kelle hulgast 3 jäetakse üheks aastaks koduse õpetuse hooleks ja 2 võetakse esialgu proovi peale. Ülejäänud 7 loetakse vastuvõetuks. Kooli revideeriti 13. veebruaril Kose kiriku abiõpetaja poolt, kelle arvates teadmised lastel üsna head. Koolitöö lõppes 8. aprillil.
1886/87 õp. aastal algab koolitöö 15. oktoobril. Laste vastuvõtmine sünnib eelmise aasta eeskujul komisjoni ees. Katsetele on ilmunud 10 last, kes ka kõik vastu võetakse. Liiga nõrga teadmise pärast saavad tuleval sügisel uutele katsetele kutsutud Mihkel Tõnus ja Mihkel Laane. Kooli kohustuslisi on 36 last, neist on ilmunud 16. oktoobriks kooli 28 last. „8 jaanuaril on koos koolikohus, kelle arvates kool olla päris korralik. Otsustatakse osta uus Euroopa kaart ja kustutada maha eelmise aasta puudunud päevade trahv. 28 jaanuaril külastab kooli kihelkonna koolivanem Willem Lepp, kelle äranägemise järele õpetus koolis on kaunis hää—iseäranis lugemine ja laulmine.27. veebruaril revideerib kooli Kose kirikuõpetaja Hörschelmann ja hindab koolilaste teadmised heaks. Iseäranis hindab revident neljahäälset segakoorilaulu.
1887/88 õp, aastal algab uute õpilaste vastuvõtmine 16. oktoobril jällegi komisjoni ees. 10-st katsetele ilmunud lastest võetakse vastu 9. 10-nes Mihkel Talu jäetakse aastaks koduse õpetuse hoole. Uueks koolivanemaks on valitud Tõnu Klaan. 18. veebruaril revideerib kooli Kose kirikuõpetaja Hörschelmann, kes hindab teadmisi järgmiselt:
1. Katekismus—väga hää; 2. Piiblilugu—läheb korda;
3. Etteütlus—läheb korda: 4. Rehkendamine—hää;
5. Peast rehkendamine—hää; 6. Wene keel—hää;
7. Ilukiri—hää; 8. Geograafia—läheb korda;
9. Laulmine—läheb korda 10. Katekismus-piiblisalmid—keskmine;
Keskmine—hää. Segakoori lauljad olid ka selleks päevaks kokku kutsutud, kes rõõmustasid kuulajaid ilusate lauludega.
1888/89 õp. aastal algas koolitöö 16 oktoobril. Katsetele on ilmunud 12 last—võetakse kooli vastu 10. Vähese teadmise pärast jäetakse koduse õpetuse hooleks 2 last(. Veebruaril revideeriti kooli Kose kirikuõpetaja Chr. Hörschelmanni poolt ja leiti laste teadmised hääd. Koolitöö lõpp 11. aprillil.
1889/90 õp. aasta. 19 juulil ilmub esimene vene inspektori ringkiri, millega teatatakse õpetajatele, et kes ei suuda omandada vene keelt määratud tähtajaks kuuluvad vallandamisele. Samuti kirjutatakse ette raamatud vene keeles ja rehkendamises. Laste vastuvõtmine sünnib ikka komisjoni ees. Katsumistele on ilmunud 14 last. Vähese teadmise pärast jäetakse koduse õpetuse hooleks Jaan Tutso, Otto Viidap ja Kai Palla.Koolitöö lõppes 12. aprillil. Puudumiste pärast ei vabane koolikohustusest Hindrek Põltsmann, Jaan Vissmann, Mihkel Raava ja Miina Tutsu.
1890/91 õp. aastal algas koolitöö15. oktoobril 29 õpilasega. Katsumistele ilmunutest saadetakse aastaks koju tagasi Otto Robas ja Mai Jaagus. 19. märtsil revideerib kooli Kose kirikuõpetaja Hörschelmann, kuid ainult usuõpetuses, muus osas on võim inspektoritele üle läinud. 8. detsembrist 1891 pannakse inspektorite poolt maksma järgmine tunnikava: Usuõpetus kolmes klassis—6 tundi; Vene keel—I kl—8;
II kl—7; ja III kl—7 tundi, Eesti keel—I kl.—8; II ja III kl.—5 tundi,
Rehkendus—I, II ja II kl. a’—6 tundi, Geograafia II ja III kl—2 tundi,
Laulmine—I, II ja III kl. a’3 tundi, Ilukiri—II ja II kl.—2 tundi,
Võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele—I, II ja III kl. a’—2 tundi. Nimetatud tunnikava pannakse maksma 1. jaanuarist 1892. 17-st novembrist1891 teatab rahvakoolide inspektor A Janson, et kõik kirjavahetus mis adresseeritud haridusministrile, tuleb saata tema—inspektori kaudu.
1891/92 õp, aastal algas koolitöö16. oktoobril. Laste arvu kohta puuduvad teated. Kooli revideerimise üle on märkmed Kose kirikuõpetajalt Chr. Hörschelmannilt, kes on kooli revideerinud ainult usuõpetuse alal ja leidnud selles teadmised hääd.
1892/93 õp. aatal algas koolitöö15. oktoobril. Talitajaks on Chr. Silberg, kooli vanemaks Tõnu Klaan ja kiriku vöörmündriks Jüri Leevet. Kooli kohus arutas õpilaste puudumisi ja annab need edasi kihelkonna kooli kohtule. Sõnakuulmatuse pärast otsustatakse karistada viie vitsahoobiga Jaan Tutsu ja Otto Robast. !8. veebruaril 1893 revideerib kooli Kose õpetaja Chr. Hörschelmann usuõpetuses—laste teadmised hääks hinnatud. Millal kool lõppes ei ole teada.
1893/94 õp. aasta. Kool algab 15. oktoobril. 19. novembril kooli kohus leiab, et lapsed kõik korralikult koolis käivad—puudumisi ei ole. Koolile otsustatakse osta uus „Bunschel” ja inspektori poolt ette kirjutatud raamatud. 2. veebruaril1894. a. teatab koolmeister H. Rass kooli kohtule, et tema Rass on saanud omale parema koha ja palub omale asetäitjaks kutsuda noort kooliõpetajat Joh. Damm’i kuni jüripäevani, milleks paluda ka inspektori nõusolekut. Protokollile on alla kirjutanud Talitaja Jüri Otsmann, kooli vanem Tõnu Klaan teeb ristikesi, kiriku vöörmünder Jüri Leevet, endine kooliõpetaja H. Rass ja uus J. Damm. Sama aasta aprilli kuu 12. päeval revideerib kooli Kose õpetaja Chr. Hörschelmann. Revideerimisest nähtub, et kirikuõpetaja ei piirdu enam usuõpetuse revideerimisega, vaid revideerib ka teisi aineid, nagu laulmist, vene keelt ja rehkendust. Teadmised usuõpetuses on hinnatud heaks, teistes ainetes rahuldavateks. 24. aprilli kooli kohtu protokolli järele on lapsed korralikult koolis käinud, samuti on korralikult käinud vahekool—puudumisi ja trahvimisi ei ole.
1894/95 õp. aastal on uuteks kooli kohtu liikmeteks talitaja Tõnu Eltermann ja tema abimees Jaak Tritson. Kooli revideerib Kose õpetaja, kuid sellel aastal juba kõigis ainetes. Trahvimisi sel aastal ei ole.
1895/96 õp. aastal on koolis käijad korralikult omi kohustusi täitnud.—trahvimisi ei ole. 10. aprillil on kooli revideerinud Kose kirikuõpetaja Hörschelmann ainult usuõpetuses—laste teadmised hääd.
1896/97 õp. aastal algab kool15. oktoobril. Lapsed ilmuvad kooli korralikult. 28. novembril külastab kooli koolivanem ja jääb väga rahule laste korraliku kooliskäimise üle. 11. detsembril tehakse talitajale kohuseks Jüri Orase ja Hindrek Viidapi sunni teel kooli nõudmine. 18. märtsil revideerib usuõpetus Kose kirikuõpetaja Hörschelmann. Laste teadmised hääd. Koolitöö lõppes 19. aprillil.
1897/98 õp. aasta 16. veebruarist teatab koolide inspektor, et õpetus rehkenduses ja vene keeles on väga nõrgal alusel, millele tuleb õpetajal erilist rõhku panna. Inspektor kirjutab ette esimesest õppeaastast vene keele ja rehkenduse tundidel tarvitada ainult vene keelt. Õpetajale tehakse kohuseks suvel ilmuda kursustele. 26. veebruaril revideerib kooli Kose kirikuõpetaja usuõpetuses, lugemises, laulmises ja peast rehkenduses—laste teadmised hääd.
1898/99 õp. aastal tehakse Leena Orasele sunduseks oma kaks poega Otto ja Kaarel kooli saata. 28-dal novembril kooli kohus otsustas Aleksander Jüri poja Robase anda valla kohtusse. Aleksander Robas on Jüri Juhani pg Tammetsa, kes õpetaja poolt nurka pandud, selle nurgast ära toonud ja kooliõpetajat koolilaste ees väga rumalate sõnadega sõimanud. 13-dal märtsil revideerib kooli Kose kirikuõpetaja Hörschelmann kõigis ainetes ja hindab õpilaste teadmised kõigis ainetes hääks, peale noorema klassi lugemise ja katekismuse teadmise, mis hinnatud rahuldav ja läheb korda. /Väljakiri Triigi kooli kogukonna protokolli raamatust–arhiivi nr.1. 1/
5. aprillil 1928.a.
8. detsembri 1891. a. ringkirjaga pannakse maksma Tartu õpperingkonna kuraatori poolt järgmine tunnikava:
Õppeaine I kl. II kl. III kl.
Usuõpetus 6 tundi 6 tundi 6 tundi
Vene keel 8 „ 7 „ 7 „
Eesti keel 8 „ 5 „ 5 „
Rehkendus 6 „ 6 „ 6 „
Geograafia __ „ 2 „ 2 „
Laulmine 3 „ 3 „ 3 „
Ilukiri __ „ 2 „ 2 „
Võimlemine poistele ja käsitöö tüdrukutele 2 „ 2 „ 2 „
KOKKU 33 „ 33 „ 33 „
/ Inspektori kiri 8. detsembrist 1891. a. nr. 1540. Kooli kirjakogu nr. 1, kaust arhiivis nr. 2—5 /
1892. a. 20. augusti nr. 1100 Tallinna õp, ringkonna inspektori A. Jansoni ringkirjaga määratakse kindlaks kooli algus 15. oktoobril ja lõpp 15 aprillil.
9. jaanuari 1893. a. Nr. 60 kirjaga teatab Tallinna õp ringkonna inspektor, et Tartu õp ringkonna kuraatori poolt on hoolsa koolitöö eest määratud 6-le õpetajale autasu 25 rubla ja soovitab oma ringkonna õpetajail võtta nendest eeskuju.
9. juuni 1893. a. ringkirjaga pannakse Tallinna õpperingkonnas maksma 1893/94 õppeaastal uued õpperaamatud: kooli lugemise raamat—Jakobson ja grammatika—Einer ja vene keeles „Retš Volpera” asemele Poska vene keele õpetus lugemiseks ja kirja õppimiseks.
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori ringkirjaga 6-st septembrist 1893. a. pannakse Kose kihelkonna koolides maksma järgmised raamatud: 1.)Vene keeles—Russkaja retš—Volpera II ja III jagu ja Poska venekeele õpetus lugemiseks ja kirjutamiseks; 2.) Rehkendusest—Goldenbergi ülesannete kogu I ja II jagu; 3.) Geograafiast—Geograafia rahvakoolidele „Putsõkovõgo”; 4.) Ajaloost—isamaa ajalugu „Roždestvenskogo”; 5.) Ilukirjast—eeskirjad „Gerboga”
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori ringkirjaga 8-st detsembrist 1894. a. nõutakse õpetajailt ja õpilastelt kes 12 aastat vanad truuduse vannet keisrile.
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori ringkirjaga 21. septembrist 1895 nõutakse õpilastele kaitserõugete panemist ja kooliaia asutamist.
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori ringkirjaga juhitakse õpetajate tähelepanu hobuste vargusele, mis viimasel ajal olla õige hoogu võtmas, mille vähenemisele kool peaks kaasa aitama viies koolis usuõpetust vastavale kõrgusele.
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori kirjaga 29. märtsist 1897. a. Nr. 407 teatatakse õp. J. Dammele, et tema on kohustatud õpetaja kutse omandama 23. aprilliks sel aastal Haapsalus.
Tallinna ringkonna rahvakoolide inspektori kirjaga 16. veebruarist 1898. a. teatatakse õp. Dammele, et viimasel revideerimisel on osutunud tema juhatada olev kool nõrgaks vene keeles ja rehkenduses, mille kõrvaldamiseks tarvitada kõiki seadusega lubatud abinõusi. Kui järgmisel revideerimisel ei ole nimetatud puudused kõrvaldatud kuulub õp. J. Damm vallandamisele. 14. oktoobri s.a. kirjaga tehakse õp. Dammele kohuseks muretseda 9 raamatut, millega ta peab põhjalikult tutvuma ja täitmisest teatama inspektorile. Hiljem teatatakse õp. Dammele, et muretsetud raamatute eest võib raha tagasi saada, kuid raamatud peavad siis kuuluma koolile.
Tallinna rahvakoolide inspektori kirjaga 2. sept. 1901.a. Nr. 962 määratakse lahkunud õp. Joh. Damme asemele Jaan Jürgenson. /Kooli kirjakogu kaust Nr. 1 Arhiiv Nr. 2—5/
6. aprillil 1928.
Tänasel kuupäeval leidsin Triigi valla arhiivist järgmist kooli kroonika tarvis: 1900. a. septembri kuu 30. päeval teatas koolivanem Hans Kaumann, et kooliõpetaja Johannes Damm nõuab: 1.) Koolimaja tarvis vahimehe palkamist; 2.) kooli oreli parandamist ehk uue ostmist ja 3.) koolimaja valgustusraha kõrgendamist. Volikogu seda asja arutades leidis: 1.) Kooliõpetaja Johannes Damme kooli koha peale kauplemise juures ei tinginud endale valla poolt vahimeest. Tegeva seaduse mõttel võib lepingut üks osaline teise poole käest ainult seda nõuda, mida teine temale lubanud. Ka on Damm 72 dessatiini suuruse koha peremees, missuguse koha peal ilma rahata maja pidada ei saa. Talu sulane igal pool vallas peab koha peal ka vahimehe kohuseid ja kõike seda, mis peremees käseb täitma ja seda on ka Damme juures; 2)Riia koolikonna kuraatori kantselei teadaandmise järele 26. maist 1900. a. Nr. 3710 all on kindlasti 1901. a. Triigi kooli 2-e klassiliseks eeskujulikuks Rahvahariduse Ministeeriumi kooliks ümber muutmist loota. Nimetatud koolil on võib olla ka isenõudmised oreli kohta. Orel on küll vana, aga võib veel parandamata olekus mõni aasta kooli teenida. Triigi kool saab aastas kokkuleppe järele 7 rubla tuleraha. Selle summa eest on mitmed koolinaabrid valmis koolimaja aasta jooksul valgustama. Ei taha kooliõpetaja Damm 7 rublaga koolimaja valgustada, siis teeb seda ise vald, kui Damm 1900/91. kooliaasta ettenähtud 7 rubla tagasi maksab ja sellepärast ühel häälel otsustas kõik kooliõpetaja Damme ettepanekud, kui põhjuseta tagasi lükata.
1900. a. novembri kuu 21 päeval teatas vallavanem Peeter Õis, et neli vallakooli kannavad praegu ametlikult järgmisi nimesi: 1. Paunküla vallakool; 2. Triigi vallakool; 3. Kadja vallakool; 4. Ojasoo-Harmi-Habaja vallakool missugused nimed valdade ühendusest ja vallale uue nime „Aleksandri” võtmisest saadik kohased ei olla. (vallale uue nime võtmine Triigi valla asemele oli 23. oktoobril 1890. aastal) Kohasem olla iga kool Aleksandri valla kooliks nimetada, küla nime juurde lisamisega. Volikogu, ettepanekut asjaliseks pidades, ühel häälel otsustas: vallakoole edaspidi järgmiselt nimetada: 1. Aleksandri vallakool Ardu külas; 2. Aleksandri vallakool Kõu külas; 3. Aleksandri vallakool Kadja külas ja 4. Aleksandri vallakool Alansi külas, missugusest nimede muutmisest avalikkusele teatada.
1901. a. juulikuu 31. päeval teatas vallavanem Hans Kaumann, et Triigi kooliõpetaja kohta soovida 200 rubla palgaga aastas endine selle sama kooli asetäitja kooliõpetaja Jaan Jaani poeg Jürgenson, kellel kooliõpetaja kutse eksam on tehtud. Triigis olla 1135 mõlemat sugu hinge. Volikogu tegi Jürgensoniga järgmise lepingu: § 1 Wladimiri valla, Tallinna kreisi, Eestimaa kubermangu liige Jaan Jaani poeg Jürgenson võtab Triigi koolkonnas elutsevate kooliealiste laste õpetamise 15. oktoobrist 1901. aastal oma peale ja saab aastas 200 rubla; §2. Palga saab aastas kolm korda ette; §3. Tuleraha saab kooliõpetaja talve peale 10 rubla; §4. Korteriks on kooliõpetajal koolimajas kaks tuba ja köök; §5. Kütteks saab kooliõpetaja 5 sülda puid, hagu niipalju kui tarvis läheb.
1901. a. novembrikuu 6. päeval teatasid Triigi kogukonna volimehed volikogule, et endine õpetaja Johannes Damm oma kraamiga endist viisi Triigi koolimajas edasi elab, kellega koolilastele tüliks ja vallale kuluks ja panid ette Dammele väljakolimise käsk anda. Volikogu ettepanekut asjaliseks pidada ühel häälel otsustas Johannes Jüri poeg Dammele väljakolimise käsk anda.
1902.a.veebruari kuu 12. päeval teatasid Triigi kogukonna volimehed, et vana kooliõpetaja Johannes Damme perekond volikogu keelust hoolimata koolimajas edasi elab ja põletusmaterjali tarvitab. Volikogu ühel häälel otsustas: vana kooliõpetaja perekonnale üle keelu koolimajas eest iga kuu 5 rubla üüri võtta ja kooliõpetajale Jaan Jürgensonile kuulutada, et volikogu temale vana kooliõpetaja perekonna oma juures pidamise selle protokolli kuulutamise päevast ära on keelanud.
1902. aasta novembrikuu 26. päeval teatas vallavanem Hans Kaumann, et Rapla jaoskonna Talurahva asjade komissari ettekirjutusel 28. oktoobrist s. a. tuleb endisest koolikohast „Põltsamaa” jätta tulevase Ministeeriumi kooli alla 2 dessatiini maad. Volikogu otsustas: Põltsamaa koha müümise asja, ehk küll kooli koht ainult 1 dessatiin ja 80 sülda suur on, endist viisi.
1903. a septembrikuu 2. päeval teatas vallavanem Hans Kaumann, et Tallinna II ringkonna Rahvakoolide inspektori ettekirjutuse järele 19. juulist s. a. Nr. 947 Aleksandri valla kool Kõu külas 1. juulist s. a. Aleksandri 2-e klassiliseks Ministeeriumi kooliks ümber muudetud on. Riia koolkonna kuratori korraldusel 15. juulist s. a. Nr. 5719 volikogu sellekohase palve peale on 26. veebruarist 1899. a. Nr. 22 ja 30. aprilli 1899. a. Nr. 29 määratud vallale kroonu poolt maja ehituseks ühekordselt 2000 rubla ja kooli ülespidamiseks ja kuludeks iga aasta 1000 rubla ja pani ette: 1) Uue koolimaja ehituse küsimuse otsustamise alla võtta, et tarvilik materjal juba sel talvel valmis oleks ja maja ehitusega kevadel alata võib ja 1904. a. sügiseks maja ehitus lõpetada. 2) Tarvismineva rahasumma üle nõu leida, sest vallal praegu niipalju raha ei ole. Vallal on praegu oma kapitali 1600 rubla, kooli kapitali646 rubla ja kroonu poolt antavat abiraha 2000 rubla—kokku 4246 rubla, mida on koolimaja ehitamiseks vähe. Komissari ettekirjutuse järele magasi kapitalist koolimaja ehituseks laenu teha ei ole lubatud. 3) Kui maja ehitada ennem tehtud plaani järele, kahekordne kivimaja—12 sülda pikk ja 6 sülda lai, mis läheks maksma 7000—8000 rubla, või ehitada ühekordne kivimaja 15 sülda pikk ja 6 sülda lai, mis läheks maksma umbes 600 rubla, milleks kirjutaja kavastava plaani on valmistanud. Kinnisel hääletamisel andsid 13 volinikku uue maja ehituse vastu ja 8 poolt. Vallavanema nõudmisel teistkordsel lahtisel hääletamisel olid ehituse vastu 12 volinikku ja poolt 9 volinikku. Volikogu otsustas: Rapla ringkonna Talurahva Komissarile teatada, et volikogu rahva vaesuse põhjusel Kõu küla Aleksandri 2-e klassiliseks Ministeeriumi kooliks ümber muutmist ei soovi. / Väljakiri Triigi vallavolikogu arhiivist /
Rapla jaoskonna Talurahva komissar teatab oma kirjaga 19. novembrist 1903. a. Nr. 1485, et rahvakoolide inspektori kirja põhjal 1. novembrist 1903. a. Nr. 2634 on määratud Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi kooli õpetajaks endise Aleksandri valla Kõu külakooli õpetaja Jaan Jürgenson arvates 1. novembrist 1903. aasta. / Rapla jaoskonna Talurahva komissari kiri 19. novembrist 1903 Nr. 1485 Kooli kroonika kaustas /
Aleksandri valla volikogu 30 novembri 1903. a. koosolekul teatab vallavanem Hans Kaumann volikogule Rapla ringkonna Talurahva asjade komissari ettekirjutuse 13 sept. s. a. Nr. 1160. Komissar teatab, et volikogu 26 veebruaril 1899. a. otsustas Triigi vallakool ümber muuta 2-e klassiliseks Ministeeriumi kooliks, milleks esitas vastava palve. Seda palvet volikogu oma koosolekul 30. aprillil kordas uuesti. Et palve seaduse nõuete kohaselt kokku seatud oli, saatsin selle palve Rahvakoolide inspektorile edasi, Nüüd, kus see palve on kuulda võetud, volikogu oma 2. septembri koosolekul, otsustab minule teada anda, et volikogu Triigi kooli ümbermuutmist 2-e klassiliseks ei soovigi. Et otsus seaduse jõusse astunud kirjutan volikogule ette viibimata 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehitusele tarvis olevad rahasummad muretseda, ehitusmeistrid välja kutsuda ja ühega nendest ehitusleping koostada. Volikogu komissari ettekirjutust ära kuulanud otsustas palvega pöörata Eestimaa Kubermangu Talurahva asjade komissari poole, et Rapla jaoskonna Talurahva asjade otsus saaks muudetud, sest volikogu ei soovi Triigi kooli ümbermuutmist 2-e klassiliseks Ministeeriumi kooliks rahva vaesuse pärast. /Väljakiri Triigi valla arhiivist A 21. Kooli kirjakogus Kroonika Kaustas /
Aleksandri valla volikogu 30. detsembri 1903. aasta koosolekul teatab vallavanem Hans Kaumann, et Triigi kooliõpetaja Jaan Jürgenson on 1. novembrist nimetatud 2-e klassilise Ministeeriumi kooli õpetajaks ja saab sellest ajast palga ministeeriumilt. Tema on aga valla kooliga koolitööd alanud 15. oktoobril ja palub oktoobri kuu eest palgaks 28 rubla. Valla volikogu otsustas: Tallinna II jaoskonna inspektori käest järele pärida, kas on vallal luba 2oo rublast, mis valla poolt kooliõpetaja Jürgensoni palgaks määratud, temale palka maksta, vastasel korral seda raha mitte maksta. 28 rubla asemel otsustati maksta 20 rubla. / Väljakiri Triigi valla arhiivist A-21. /
Sama volikogu koosolekul otsustatakse osta igale vallas olevale koolile vürst Meschitscherski „Sõbralised Kõned” vene keeles, mille aasta tellimine maksab 1 rubla.
Aleksandri valla volikogu 26. jaanuaril 1904. a. vallavanema abiline Mart Uustalu pani volikogule ette Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi all seisva külakooli uue maja ehituse küsimuse otsustamise alla võtta ja selle vastu käivat kaebtust tagasi võtta. Vallakirjutaja Jakob Luck peab volikogule sütitava kõne uue koolimaja ehituse kasust ja teeb igatepidi volinikkudele selgeks, et nende vastuseismine vallale ja tulevasele noorpõlvele ainult kahjulik on. Hääletusel on 13 volinikku poolt ja 8 vastu. Vastuolijateks on Äksi kooliringkonna 8 volimeest, kes tahaksid Ministeeriumi kooli ehitamist näha Äksi. Vallakirjutaja pikema seletuse järel volikogu ühel häälel otsustab kooli vastukäiva kaebtuse tagasi võtta ja 2-e kl. Ministeeriumi kooli asutamist Aleksandri valda ühel häälel paluda.
+ IV kl. vaatamata pingutustele ei ole jõudnud veel soovitavale tasemele. Samal koosolekul määrati kindlaks igale klassile sunduslik lugemisvara.
Aleksandri valla volikogu 8. märtsi 1904. aasta koosolekul kuulutab volikogule Rapla ringkonna Talurahva asjade komissari ettekirjutuse 10. veebruarist s. a. Nr. 250 all. Ettekirjutuses komissar määrab: 1. Volikogu liikmete vähemuse vasturääkimine ja nõudmine jätta järelduseta ja edaspidised nõudmised, kaebtused ja palved avatud Ministeeriumi koolile uue maja ehituse asjus volikogu kohustuste täitmisel mitte takistuseks lugeda. 2. Volikogule tema enamuses ette panna viibimata koolivalitsuse poolt kinnitatud plaani järele ehitusele asuda. Komissari kirja järele tegi vallavanem ettepaneku lasta valmistada ehitusplaan, ehitustööd välja kaubelda, et ehitajatel oleks võimalik materjali muretseda ja veel tänavu sügisel alusmüürid valmis teha. Volikogu ettepanekut ära kuulates 10 häälega poolt ja 9 häälega vastu otsustas: 1. Uue Aleksandri Ministeeriumi koolimaja ehitada Triigi kooli koha peale kirjutaja Jakob Lucki poolt tehtud plaani järele, milleks temale määrata 20 rubla tasu. 2. Maja ehitus kuulutada välja ajalehtede „Teataja”, „Uus Aeg” ja „Postimees” 30. aprilliks s. a. Maja tuleb ehitada ühekordne raudkivist—telliskivi woodriga 12 sülda pikk ja 7 sülda lai, mille peale tuleb ehitada katusealune teine kord puust seintega. Maja ehitus kaubelda välja kõigi materjalide muretsemise ja kohale veoga. Eitajalt nõutakse kautsjoniks sisse 500 rubla. /VäljakiriTriigi valla arhiivist Nr. A-21Kooli kirjakogu Kroonika kaustas
Aleksandri valla volikogu 30. aprilli 1904. a. koosolekul pani vallavanem Hans Kaumann volikogule ette Aleksandri 2-e klassilise Rahvahariduse Ministeeriumi all seisva külakooli uue maja ehituse väljakauplemise. Ehitusmeistritena on ilmunud volikogu ette: 1. Aleksandri valla liige Hans Joosepi poeg Jäär; 2. Wao valla liige Kaarel Tõnise poeg Rink; 3. Rakvere linna kodanikJüri Willemi poeg Oser ja 4. Aleksandri valla liige Jaan Reinu poeg Reinsoo. Vähempakkumisel sai koolimaja ehituse oma kätte Hans Jäär 6900 rubla eest, kellega ka sõlmiti ehitusleping, mille järele uus maja pidi valmis olema 1. oktoobriks 1905. aastal
Aleksandri valla volikogu 6. juuli 1904. aasta koosolekul teatab vallavanem Hans Kaumann, et Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehitaja Hans Jäär 30. aprillil sõlmitud lepingu järele ehitust oma peale ei või võtta ja palub omale kautsjoni tagasi maksta. Tema ei olla ka ehituslepingule alla kirjutanud ja tema ei võivat seda koolimaja alla 8000 rubla oma peale võtta. Vallakirjutaja Jakob Luck soovitab kahju pooleks teha, Jäärale 250 rubla juurde anda ja nii kokku leppida, et ehitus 7150 rubla eest Jäära kätte jääks. Kumbki pool ei ole selle ettepanekuga nõus. Asja läbi arutades volikogu otsustas: Hans Jääraga ehituslepingu sõlmimine lõpetada, sissemakstud kautsjon 500 rubla kahjutasuks võtta ja koolimaja ehitustööd 7. augustil uuesti välja kaubelda.
Aleksandri valla volikogu 7. augusti koosolekul 1904. a. on Aleksandri valla 2-e kl. Ministeeriumi koolimaja uuesti väljakauplemine. Ehitustahtjatena on volikogu ette ilmunud 7 ettevõtjat. Nende hulgas ka Hans Jäär. Vähempakkumisel jääb uuesti nimetatud koolimaja ehitajaks meistriks Hans Jäär hinnaga 7445 rubla eest. Hans Jääraga sõlmitakse leping, millele ka Hans Jäär alla kirjuta. Hans Jäär saab ka tagasi oma kautsjoni 500 rubla, mis eelmise volikogu otsusega otsustati võtta kahjude katteks ja jääb nüüdse pakkumise kautsjoniks, mis Hans Jäärale tagasi makstakse ühe aasta jooksul pärast ehituse vastu võtmist, kui ehituse juures mingisuguseid puudusi ette ei tule.
Aleksandri valla volikogu 3. jaanuari 1905. aasta koosolekul teatab vallavanem Hans Kaumann, et Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehituse ja ülespidamise asjus on tarvis kindlaks teha kulude jaotus. Volikogu asja läbi arutades otsustas: 1. Kadja kool ära kaotada ja Triigi kooli ringkonna külge liita, vana koolimaja ja koht ära müüa ja saadud raha Ministeeriumi koolimaja ehituse kapitali juure arvata. 2. Uue maja ehituse ja ülespidamise kuludest kannab ühendatud vald kulusi 2/3 ja Triigi kooliringkond 1/3 kõikidest kuludest. 3. Triigi kogukonnale vana koolimaja, aida ja lauda eest tagasi arvata 300 rubla. 4. Triigi kooliringkonnal jääb Ministeeriumi kooli I klassi kohta eesõigus, mis endiste Triigi ja Kadja koolide aset täitma jääb, ja II klassi kohta jääb kõikidel kogukondadel ühesugune õigus. 5. Koolide ühendus 1. okt. 1905. a. sündinuks arvata ja kuni sinna ajani tarvilikud kulud iga senise kooliringkonna peale arvata.
Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehituse komisjoni koosolekul 14. märtsil 1905. a. otsustas ehituse komisjon Hans Jäärale kokkuveetud valmismaterjalide eest lubada vallavanemal Hans Kaumannil välja maksta 1000 rubla. / Väljakiri protokollist Kooli kroonika kaustas./
Aleksandri valla volikogu koosolekul 14. juunil 1905. a. pani vallavanem Hans Kaumann volikogule ette otsust teha, kust saada raha Ministeeriumi koolimaja ehituse lõpule viimiseks, sest praegusel ajal olla rahapaberite kurss madal ja neid ei olla vallal praegu soovitatav müüa. Volikogu arvesse võttes raha paberite madalat hinda ühel häälel otsustas vallavalitsust volitada rahaabi laenu tegema 3000 rubla suuruses 5 % intressiga.
Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehituse komisjoni 30. juuli koosolekul 1905. a. Komisjon ehitustööd järele vaadates, leidis müürid valmis tehtud olema ja töö korralikult tehtud, otsustas: vallavanemal tehtud töö eest kogusummas välja maksta 3000 rubla, kokku enne kättesaaduga. / Väljakiri protokollist. Kooli kroonika /
Aleksandri valla volikogu 2. septembri 1905. a. koosolekul teatab vallavanem volikogule, et Aleksandri valla Kooli Selts on pööranud palvega nimetatud seltsi liikmete laste vabastamiseks, kes ei ole oma valla liikmed, koolirahast ehk nende lastel kooliraha alandada. Volikogu arvesse võttes, et nimetatud seltsi liikmemaks ainult 50 kopikat on ja selts ei ole selleni ajani kooli toetamiseks midagi teinud, otsustas: Aleksandri kooliseltsi palve eitavalt.
Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehituse komisjoni 23. septembri 1905. a. koosolekul vaatas komisjon ehitustööd järele ja leidis, et maja on katuse alla viidud ja töö on korralik, sellepärast otsustas vallavanemale luba anda Hans Jäärale ehituslepingu piirides 1000. rubla väljamaksmiseks. / Väljakiri protokollist kooli kroonika kaustas /
Aleksandri valla volikogu 8. novembri 1905. aasta koosolekul palub Hans Jäär 11. novembril s. a. uut Aleksandri 2-e klassilist koolimaja tema käest vastu võtta ja ehituse raha välja maksta. Volikogu Jäära palvet ära kuulates ühel häälel otsustas: 1. Uue koolimaja lõplikku vastuvõtmist toimetada jõuluvaheajal ja seks ajaks ehituskomisjonile abiks kutsuda asjatundjat. 2. Ehituskomisjonil lasta maja üle vaadata 11. novembril ja vastu võtta—ehitusmeistrile Hans Jäärale 2000 rubla ehitusraha välja maksta—endisega kokku 6000 rubla.
Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja ehitus komisjoni koosolekul 11. novembril 1905. a. Komisjon ehitust järele vaadates leidis tehtud töö korraliku olema ja komisjoni poolt takistusi ei ole Hans Jäärale volikogu poolt määratud 2000 rubla väljamaksmiseks. / Väljakiri protokollist. Kooli kroonika kaustas /
Rahvakoolide inspektori kirjaga 13. jaanuarist 1906. a. teatatakse vallale, et vallal on õigus võõrast vallast pärit olevatelt lastelt võtta kooliraha 3 rubla, kes õpivad Aleksandri 2-e klassilises Ministeeriumi koolis. / Väljakiri inspektori kirjast—kroonika kaustas /
Hans Joosepi poeg Jäär 17. jaanuaril 1906. aastal esitab pikema palve Aleksandri vallavalitsusele, milles palub 2000 rubla juure maksa ehituslepingus kaubeldud 7445.rublale, samuti palub omale tagasi maksta esimest sissemakstud kautsjoni, mis volikogu 6. juuli 1904. aasta otsusega ehituslepingu murdmise pärast ära võeti valla kasuks. Volikogu Hans Jäära palvet läbi arutades otsustas Jäära palve eitavalt.
/Originaal Triigi kooli kroonika kaustas /
Eestimaa kubermangu ehitusosakond teatab 10. aprillil 1906. a., et arhitekt sõidab Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi koolimaja järele vaatama 18. aprillil s. a., mis ajaks palutakse lõpetada kõik pooleliolevad tööd ja seada korda plaanid. / Väljakiri teadaandest kooli kroonika kaustas /
18. aprillil 1906. aastal on Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi uue koolimaja põhjalik järelvaatus. Järelvaatust toimetab Eestimaa Kubermangu valitsuse ehitus osakonna arhitekt H. Tamm ühes vallavanema Jüri Leeveti, valla kirjutaja Jakob Lucki, koolijuhataja Aleksander Uibokandi ja õpetaja Jaan Jürgensoni juuresolekul. Suuremaks puuduseks leitakse teisele korrusele viiva trepi raud tugede liig arv asetus, mida tuleks tihendada 11. raud toega. Pööningu korra „toolvärgis” nõutakse raud klambrite panemist ja korstnate ümber katusele plekkide löömist. Samuti nõutakse uste ja akende korda seadmist, mis on kuivanud ehk ära vajunud.. / Väljakiri järelvaatuse aktist kooli kroonika kaustas /
Tallinna Rahvakoolide inspektori kirjaga 25. maist 1906. a. nõutakse Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi uue koolimaja juures järgmiste puuduste kõrvaldamist.
1. Kõikides tubades peavad olema õhuaknad, 2. Tütarlaste magamistoas tuleb maha võtta vahesein, 3. Koridoris, kus õpilased riietuvad, peab olema raudahi, 4. Poiste magamistuppa ehitada ahi, 5. Teisele korrale ehitada õpilaste jaoks väljakäigu koht, 6. Alumisele korrale ehitada juure teine väljakäigu koht, 7. Pliitade kohale ehitada auru katted, 8. Ehitada uus kaev, sest vana lautadele liig lähedal.
Maja õnnistamine toimus 31. juulil 1906. aastal, mis on näha Juuru õigeusu vaimuliku kirjast 30. sept. s. a., millega nõutakse Aleksandri vallavalitsuselt maja õnnistamise kulu katteks 6 rubla ja 97 kopikat.
Aleksandri valla 2-e klassilise Ministeeriumi uue koolimaja ehitus komisjon 2. oktoobril 1906. a. on ilmunud ehitust lõplikult Hans Jääralt vastu võtma. 18. aprillil s. a. arhitekti poolt ettetoodud puudused on kõrvaldatud. Komisjon leiab veel järgmisi puudusi: toppelt akendele tuleb liiste juurde lüüa, et nad hästi passiks lengidesse; akendel on mõnest kohast kitt ära pudenenud; pliitadel on 9 rõngast katkist, üks pliidi plaat on pragunenud; väljakäigu kohtade isteaugud on liiga väikesed. / Väljakiri protokollist kooli kroonika kaustas /
25 veebruaril 1933. a.
Esimene Aleksandri 2-e klassilise Ministeeriumi kooliõpetaja Jaan Jürgenson kirjutab oma õpetajaks olemise ajast nimetatud koolis järgmist: 1899. a. sügisel vabanesin Uue-mõisa 2.e klassilise Ministeeriumikooli õpetaja kohalt. Selle aegne Triigi vallakooli õpetaja Johannes Damm kutsus mind omale asetäitjaks. Damm tahtis õpetaja ametit maha panna ja läks Ojasoo mõisa viinapõletajaks õppima. Lõpetades õppimise ta viinapõletaja kohta ei saanud, sellepärast läks ta järgmisel aastal meieri ametit õppima. Selle järel sai ta koha Venemaale uurali mägede ümbrusse suuremasse meiereisse. Seal surigi ta lühikese ametis olemise järel noore mehena.. Triigi valla volikogu valis mind õpetajaks 200 rublase aastapalgaga, mis sel ajal üheks suuremaks vallakooli palgaks oli. Pakuti minule küll palgaks Triigi kooli kohta, mis üle 7o tiinu suur oli, ilma rahalise palgata, kuid mina seda ei soovinud. Vald müüs pärast selle talu ära, jättes koolile ainult 2 tiinu maad: ühe tiinu koolimaja ümber ja teise tiinu2 kilomeetrit eemal koolimajast kuhugi rappa. Vähemalt 2 tiinu maad pidi kooliil seaduse järele olema. Esimeseks Triigi kooli õpetajaks oli Michelson, teiseks Rass, kolmandaks Koh Damm ja mina olin neljas Triigi kooli õpetaja. Koolis käis 50—60 õpilast. Klassituba oli madal ja sellepärast õhk temas alati raske ja lämmatav. Peale hariliste õpilaste käisid iga kahe nädala tagant laupäeviti koolis veel nõndanimetatud vahekooli lapsed. Need noored inimesed, kes koolist lahti saanud aga veel leeris käimata. Nende kooliskäimine oli peaaegu ilmaaegne—nad ei tulnud kooli mitte õppima, vaid „karutükke” tegema. Korrapidamine nende juures oli väga raske. Kooli revideerimas käisid rahvakoolide inspektorid, minu ajal Orlov ja Hansen. Usuõpetust revideeris kirikuõpetaja. Peale nimetatute käis kooli revideerimas veel kihelkonna koolide revident, keegi kohalik mõisnik minu ajal Harmi mõisa omanik F. Von Hippius. Rahvakoolide inspektorid olid suured venestajad. Inspektor Hansen, kes küll ise eestlane oli, kuid oma emakeelt kellegiga ei rääkinud. Kooli külastas enamasti igal laupäeval kooli vöörmünder—kohalik talu peremees. Tema ülesandeks oli peaasjalikult kooli majandusliste asjade eest hoolitsemine ja laste koolis käimise üle järel kuulamine. Minu ajal oli vöörmündriks vana heasüdamlik Liivoja talu peremees Lehtmets. Tema kuulas klassis ka õpetust, pani vahest õpilastele küsimusi ja andis seletusi. Pühapäeviti ja laupäeva õhtuti peeti koolimajas palvetunde. Lugejateks olid taluperemehed Leevet, Klaan ja Lehtmets. Ka kooliõpetaja oli kohustatud neist tegelikult osa võtma, kuid erilist survet just ei avaldatud. Rahvas suhtus koolile heatahtlikult ja ei püüdnud ennast kooli sisemistesse asjadesse segada, nagu see mõnes teises kooliringkonnas sagedasti viisiks oli. Igal jõululaupäeva õhtul tehti koolilastele Triigi mõisas jõulupuu, kuhu ka mõned taluperemehed olid kutsutud. Vahekord mõisaomaniku, vallarahva ja kooli vahel oli kaunis hea. Selle järele, kui naabri—Kuivajõe (Vladimiri) valda oli 2-e klassiline Ministeeriumi kool asutatud tekkis ka Triigi (Aleksandri) valla edukamate elanikkude keskel mõte seia niisugust kooli asutada. Et seda mõtet rahva seas propageerida asutati Triigi (Aleksandri) valla rahvakoolide selts. Selle seltsi mõjul tehti valla volikogule 2-e kl. ministeeriumi kooli asutamise ettepanek, mis ka vastu võeti. Riigi valitsus oli sellega nõus ja määras vallale toetust. Kui riigi valitsuse annetus rahvale teatavaks sai, ehmatati selle üle väga. Eriti valla volikogu, kes valiti eelmise volikogu asemele, kes oli suur 2-e kl. ministeeriumi kooli pooldaja, ei tahtnud uue kooli asutamisest kuuldagi ja püüdis sellest igat moodi lahti rabeleda—kartes suuri makse. Siin tuli nimetatud kooli seltsil täie jõuga välja astuda, et kooli asutamise mõtet rahva seas elustada ja ka varanduslisest küljest abiks olla. Hakati hoolega koosolekuid ja peoõhtuid korraldama. Kuid enne tuli seltsis üks kriitiline silmapilk üle elada. Uue kooli vastaseid leidus ka seltsi liikmetegi hulgas. Ühel seltsi peakoosolekul tehti ettepanek Triigi valla sekretäri J. Plucki poolt, kes ise seltsi asutaja liige oli—selts likvideerida. Pluck oli tänini olnud uue kooli pooldaja. Ettepanek lükati tagasi—selts jäi töötama (ja töötab praegugi). Ministeeriumi kooli vastu olid kohalikud mõisnikud ja muud saksameelsed ollused.. Tuleb meelde üks iseäraline juhtumine. Mõisad ei olnud seaduse järele kohustatud valla ja kooli kulusid kandma. Et ka nendelt uue koolimaja ehitamiseks abi saada, pööras selts kohalikkude mõisaomanikkude poole palvega, kooli heaks midagi annetada, kas ehitusmaterjali näol ehk mõnel muul viisil. Palvekirja lõpus oli kirjutatud, et äraütlemise korral meie noorsoo hea läbisaamine mõisavanematega võib ehk takistatud saada. Palvekirjade pärale jõudmisel tõusis hirmus kära . Sellest lõpulausest loeti välja ähvardust ja kaevati kubernerile. Mitu tähtsamat valla taluperemeest pärisid minult kui seltsi sekretärilt järele, et kuidas on ometi võidud niisugust palvekirja mõisnikkudele saata. Selle teo põhjal kuulutati kadu terve Eesti rahva üle. Kaebtusel kubernerile ei olnud mingisuguseid tagajärgi—kuid koolimaja ehituseks ei annud mõisnikud ka mitte midagi. Üldse oli meeleolu rahva seas ja volikogu koosolekutel uue koolimaja ehitamise pärast väga ärev. Mäletan, kui vallamajas volikogu koosolekul üks volimees hüüdis meeleheitlikult: „Jah, nüüd siis peame hakkama surema!” Kõige vastuseismiste ja takistuste peale vaatamata asuti ministeeriumi koolimaja ehitamisele. Ehitus anti vähempakkumisel välja Triigi vallast Ardu külast Vahimardi peremehele Hans Jäärale 7445 rubla eest, kusjuures ka kõik materjal ja veod tema kanda tulid. Asjatundjad arvasid kohe, et Jäär selle rahaga ei saa koolimaja üles ehitada. Nii ka sündis. Ehitus tuli 2000 rubla rohkem maksma, kui kaubeldud oli. Jäär lootis, et valla volikogu temale pärast selle raha juure maksab, kuid see palve lükati tagasi põhjendades, et Jäär muidugi rikas mees olevat. Koolimaja aluse valimine sünnitas raskusi. Oli 2 võimalust: Kas ehitada maja alla vana koolimaja ja Virla teevahele või üles mäele. Mõlemal olid omad halvad küljed. Viimaks anti minule otsustada, kuhu koolimaja ehitada. Mina valisin viimase koha, sest allpool oleks koolimaja ümbrus kitsaks jäänud, ehk küll seal tuulte eest rohkem kaitstud oleks olnud. Üleval oli ka paremus, et kooli õue on kuivem ja väljavaade avaram. Kui ehitus juba väljakaubeldud oli, tulin mina mõttele, et oleks hea kui kahte kõrvuti seisvat klassituba suure ukse ehk liikuva vaheseina abil saaks ühendada pidude ja koosolekute pidamise otstarbel. Valla volikogu, kellele niisuguse ettepaneku tegin, oli põhimõtteliselt selle poolt, kuid ei tahtnud kulu kanda ja ehitusmeistri lepingus ei olnud seda ette nähtud. Ehitusmeister aga nõudis selle eest 40 rubla. Siis tuli kooliselts abiks ja maksis oma kassast nõutud raha, ning uks sai kõrge ja lai tehtud, kui see ehituse vastupidamise seisukohalt võimalik oli. Uus koolimaja sai 1905. a. sügiseks valmis, nii et kool võis vanast majast uude ümber kolida. Koolivalitsuse poolt saadeti 2-e kl. ministeeriumi koolijuhatajaks Aleksander Uibokand Tartumaalt ja mind määrati õpetajaks. Kolmandaks õpetajaks saadeti Juulia Noova Paidest, kellega järgmisel aastal Uibokand abiellus. Varsti selgus, et vallarahva kartus maksude suurenemise mõttes asjata oli olnud. Õpetajate palgad maksis riik ja vallalt nõuti ainult endist vallakooli õpetaja palgaraha 200 rubla, mis ka kooli sisemiste kulude katteks läks. Ka kooli selts aitas mõnda tarvilist sisemist kulu katta. Valla suuremaks kuluks oli ahjukütte muretsemine, mis metsade läheduse ja valla suuruse kohta kuigi koormav ei olnud. Rahva meeleolu rahunes ja kool võis heades tingimustes edasi töötada. Meeleolude rahunemiseks mõjus ka hästi uue koolimaja avamise pidu. Peale oma kooliringkonna ja valla tuli õpilasi ka kaugemalt—Kuimetsast, Kaiust, Juurust ja isegi Järvamaalt. Õpilaste arvu aitas suurendada ka see, et Kadja ja Aeli külade kool ära kaotati ja lapsed Triigi kooli käima hakkasid. Viimaste klasside õpilased olid praeguse aja koolilastega võrreldes palju vanemad, sest koolisundus hakkas siis maksma 10. aastaste laste kohta ja edasijõudmine koolis oli visam, sest õpetus sündis vene keeles. Vanemate õpilaste võimed olid loomuliku arenemise tõttu tugevamad ja sellepärast oli nendega töötamine huvitavam ja tagajärjerikkam. Ministeeriumi kooli esimeste aastate lõpetajatest on paljud elus ilusasti edasi jõudnud, mitmed tähtsamates ametites ja mitmed jõukale järjele tõusnud. Püüdsime kooli juhataja Uibokandiga ka koolimaja ümbrust kaunistada, istutasime kuuski, ilupuid ja põõsaid. Asutasime ka rohuaia, milles 20 õunapuud ja hulk marjapõõsaid. Halva maapinna ning mõnel muul põhjusel rohuaed ei arenenud ja kadus—ilupuudest siiski mitmed jäivad. 1909. a. sügisel lahkus A. Uibokand ühes abikaasaga Triigist ja läks Tallinna algkooli õpetajaks. Tema asemele määrati koolijuhatajaks. Teisteks õppejõududeks saadeti sama aasta sügisel Joosep Prümmel Uuemõisa 2-e kl. ministeeriumi kooli pealt ja Aleksander Peterson Kolga 2-e kl. ministeeriumi kooli pealt. 1910. a. sügisel määrati mind Uuemõisa 2-e kl. ministeeriumi kooli juhatajaks ja J Prümmel sellesama kooli õpetajaks A. Peterson läks kuhugi kaugemale õpetajaks ka sellesama aasta sügisel. Nii lahkusid korraga kõik Triigi kooli õpetajad. Asemele saadeti Triigi 2-e kl. ministeeriumi kooli peale juhatajaks Uuemõisa ministeeriumi kooli juhataja Gustav Prass ja õpetajateks Eduard Morlat—ka Uuemõisa ministeeriumi kooli õpetaja ning Maria Aaron, kelle endist ametikohta ma enam ei mäleta. Oma Triigis õpetaja ametis olemise ajast on minul paljude raskuste peale vaatamata väga head mälestused järele jäänud. / J. Jürgensoni avaldus kooli kroonika raamatus /.
Aleksandri valla Kõu külakooli aruande järele õppis 1900. a. 24 tütarlast ja 28 poissi—kokku52 õpilast. Esimest talvet hakkas käima 9 tüdrukut ja 11 poissi. Lõpetasid kooli 7 poissi ja11 tüdrukut. Puudunud päevi kooliaastas 39. Ööd koolimajas on olnud 5 poissi ja 8 tütarlast. Õpetaja palgaks on vald kulutanud 120 rubla ja muudeks kooli kuludeks 54 rubla. Õpetajaks Joh Damm, kes lõpetanud Tallinna linnakooli 2 klassi, sündinud 1878. a. Ametis koolis 1894. a.
1901. a. Kõu küla vallakooli aruande järele astusid sügisel kooli I klassi 7 poissi ja 7 tüarukut. Poisse koolis 24ja tüdrukuid 24, kokku 48. Kursuse lõpetasid 5 poissi ja 6 tüdrukut. Puudunud päevi kokku724. Kooli kulu 233 rubla 90 kopikat. Õpetaja palk 200 rubla. Valgustus 10 rubla ja remondid 23 rubla ja 90 kopikat. Öömajalisi koolis 6 poissi ja 9 tüdrukut. Õpetajaks Jaan Jaani p. Jürgenson, sündinud 1876. a. Hariduse saanud Tallinna Katariina II linnakoolis. Kutse omandanud Tallinna Aleksandri gümnaasiumi juures. 1901. aastast õpetajaks Triigis.
Aleksandri valla Kõu küla vallakooli aruande järel oli koolis 31 poissi ja 28 tüdrukut—kokku 59 õpilast. Kooli astujaid oli 15 poissi ja 13 tüdrukut. Kooli lõpetasid 8 poissi ja 7 tüdrukut. Puudunud päevi, vabandatavaid 833. Kooli aastane kulu 244 rubla ja 25 kopikat, millest õpetaja palk 200 rubla, valgustus 10 rubla, remont ja muu 12 rubla. Õpetaja Jaan Jürgenson.
Aleksandri valla 2-e kl. ministeeriumi kooli1903. a. aruande järele koolis 28 poissi28 tüdrukut. Kooli astujaid 7 poissi ja 10 tüdrukut. Kursuse lõpetasid 9 poissi ja 10 tüdrukut. Puuduvaid päevi 815.Kooli kulu ühes õpetaja palgaga 220 rubla ja 2 kopikat. Koolis öömajal 5 poissi ja 6 tüdrukut. Kooli õpetajaks Jaan Jürgenson.
Aleksandri valla 2-e kl. ministeeriumi kooli 1904. a. aruande järele koolis 31 poissi ja 35 tüdrukut—kokku 66. Kooliastujaid 9 poissi, 10 tüdrukut, lõpetajaid 6 poissi ja 3 tüdrukut. Puudunud päevi 1276 päeva. Kooli kulu 542 rubla—õpetaja palk 365 rubla, valgustus 10 rubla, remondid 32 rubla, õppeabinõud 100 rubla ja muud kulud 35 rubla. Koolis öömajalisi 9 poissi ja11 tüdrukut. Õpetaja Jaan Jürgenson.
Õppenõukogu koosolekul 18. novembril 1905. aastal koostati tunnikava. Klassid ühendati järgmiselt: I komplekt—I ja II klass, II komplekt—III ja IV klass. 1905 a. kooliaruande järele õpilasi 37 poissi ja 40 tüdrukut—kokku 77. Sisseastujaid oli sügisel 16 poissi ja 10 tüdrukut. Puudunud päevi 683. Kooli kulud 6625 rubla—õpetaja palgad 450 rubla, valgustus 25 rubla, ehitus 5400 rubla, õppeabinõud 243 rubla, ja muu 507 rubla. Ööbivad koolis 15 poissi ja 20 tüdrukut. Õpetajateks: juhatajaks Aleksander Uibokand, sündinud 9. novembril 1882. a. Tartu Liminovi lõpetaja, õpetajaks Jaan Jürgenson.
Aleksandri valla 2-e kl. ministeeriumi kooli õppenõukogu koosolekul 15. aprillil 1906. a. otsustatakse korraldada õpilaste õhtu 27. aprillil s. a. Nimetatud kooli õppenõukogu ei leidnud kohaseks õpilastele jõulupuu korraldamist jõuluajal liig surutud rahva meeleolu pärast. Palutakse inspektori luba ja 8 rubla toetust õhtu korraldamiseks. Kavas laulud, kõned deklamatsioonid nii vene kui eesti keeles.
Kooli 1906. a. aruande järele õpilasi 107, neist 59 poissi ja 48 tüdrukut, esimesse klassi astujaid 48, neist 27 poissi ja 21 tüdrukut. Puudunuid päevi 1516. Majanduslikud kulud: õpetajate palgad 1080,00 rubla, valgustus 89,30 rubla ja muu 20, 70 rubla—kokku 1200,00 rubla. Ööbivad koolimajas 33 poissi ja 28 tüdrukut. Õpetajateks A. Uibokand, J. Jürgenson ja Juulia Noova—sündinud 24. septembril 1885. a. Omandanud õpetaja kutse Paide linnakooli juures töötavatel pedagoogika kursustel.
Õppenõukogu koosolekul1. oktoobril 1906. a. teatab kooli juhataja, et lapsevanemad on pööranud tema poole palvega tütarlastele käsitöö tundide sisse seadmisega kooli, mida nõustab andma J. Noova. Pööratakse inspektori poole loa saamiseks. Käsitöö tundide sisse seadmiseks ja selleks tasu määrata käsitöö õpetajale 15 rubla.
Õppenõukogu koosolekul 6. novembril 1906. aastal otsustab palvega pöörata inspektori poole 170 rubla saamiseks lisaks olemasolevale 82, 30 rublale harmooniumi ostmiseks koolile.
Õppenõukogu 7. detsembri 1906. a. koosolekul otsustatakse korraldada 20 detsembril s. a. õpilaste õhtu.
Õppenõukogu koosolekul 7. aprillil 1907. a. määratakse lõpuklassi õpilaste eksamite tähtpäevad kindlaks järgmiselt: Vene keeles kirjalikult 15. mail, Matemaatikas kirjalik 16. mail. Suusõnalised eksamid on: 19. mail—vene keeles; 22. mail—matemaatikas; 24. mail geograafias; 26 mail—usuõpetuses ja eesti keeles; 28. mail loodusloos ja 30. mail—ajaloos—algusega kell 10 hommikul.
Õppenõukogu koosolekul 30. mail 1907. aastal arvesse võtmisel õpilaste teadmisi ja võimeid ning eksamitöid nii kirjalikke kui suusõnalisi vastuseid otsustas õppenõukogu tunnistada kursuse lõpetajaiks järgmised õpilased: !. Antje Jüri Reinu poeg; 2. Vernov Ernst Kaarli poeg; 3. Lauk Johannes Jaani poeg; 4. Mölder Hans Hansu poeg; 5. Pressel Karl Jaani poeg; 6. Truumees Otto Kaarli poeg; 7. Schmidt Anton Hansu poeg; 8. Schmidt Rudolf Hansu poeg; 9. Kollasim Elfriide Juhani tütar; 10. Pikkel Marie Peetri tütar. Et Antja teadmised matemaatikas osutuvad nõrgaks, palub õppenõukogu inspektori luba temale sügisel võimaldada järelkatset.
Kooli 1907. a. aruande järele oli õpilasi 107, neist 59 poissi ja 48 tüdrukut. Kooli lõpetasid 8 poissi ja 2 tüdrukut. Kooli majanduslikud kulud olid 2088, 44 rubla. Majanduslike kulude hulgas ka puukuuri ja plangu ehitus valla summadest. Kooli on revideeritud aruande aastas inspektor Hanseni poolt 21. ja 22 märtsil ja kirikuõpetaja Põllu poolt veebruaris. Õpetajateks A. Uibokand, J. Uibokand (endine prl. Noova) ja J Jürgenson. Kooolitöö algas sügisel 4. septembril ja lõppes kevadel 12 mail.
Õppenõukogu 27. septembri 1907. aastal koostatakse 1907/1908 õp. aastaks tunnikava ja palutakse luba 2-e käsitöö tunni ja 2-e usuõpetuse tunni andmiseks väljaspool harilikku tunnikava. Usuõpetuse luba palutakse neljale õigeusulisele õpilasele—2 tundi nädalas eri tasu eest, ent nagu käsitöögi.
Õppenõukogu 27. veebruari koosolekul 1908. a. koostatakse kooli eelarve järgmiselt: Valitsuse summa—934,80 rubla. Aleksandri vallavalitsuse igaaastane toetus—200 rubla, õpilaste koolirahadest—80 rubla. Kokku tulusid—1214 rubla ja 80 kopikat. Kulusi—1214,80 rubla.
Õppenõukogu 17. aprilli 1908. a. koosolekul otsustatakse korraldada õpilaste peoõhtu 11. mail s. a. koolimaja ruumes, mille puhas sissetulek läheb kooli heaks.
Õppenõukogu 17. aprilli 1908 a. koosolekul arutati õpilase Marie Grudkini palvet, teda vabastada geomeetria eksamist, põhjendades oma palvet, et tema uuemõisa ministeeriumi koolis seda ainet ei olla õppinud, sest õpetaja olla öelnud, et tütarlastele seda ainet tarvis ei lähe. Neil põhjustel ei olla tema geomeetriat õppinud. Õppenõukogu pöörab juhtnööride saamiseks inspektori poole.
Õppenõukogu 31. mail 1908. a. koosolek läbi arutades õpilaste eksamitöid ja arvesse võttes nende võimeid otsustas õppenõukogu lõputunnistused välja anda: 1.Hans Lindeberg Mardi p.; 2. Johannes Puur Jaani p.; 3. Reinson Oskar Jaani p.; 4. Talu August Miku p.; 5. Eisenberg Johannes Hansu p.; 6. Grudkina Anastasia Andrei tr.; 7. Kaumann Pauline Hansu tr.; 8. Leevet Marta Jüri tr.; 9. Lepp Lidia Willemi tr. Grudkina Maria ja Urke Jürile otsustati anda III järgu tunnistused.
Õppenõukogu 18 novembri 1908. aasta koosolek, otsustati vallavolikogu otsuste peale kaevata Rapla jaoskonna talurahva komissarile. Volikogu tõrgub täitmast oma otsekoheseid ülesandeid, nagu korstnate krohvimine, mis võib saada majale hädaohtlikuks, nagu 9. oktoobril ilmsiks tuli. Ainult õpetajate õigel ajal kohale jõudmisega läks korda koolimaja päästa tulekahjust.
Õppenõukogu 4. aprilli 1909. a. koosolekul otsustati korraldada õpilaste peoõhtu 28. aprillil s. a.
Õppenõukogu 30 mai 1909. a. koosolekul arutati läbi lõpuklassi õpilaste kirjalikud ja suusõnalised vastused eksamitel ja otsustati tunnistada kursuse lõpetanuks järgmised õpilased: 1. Antje Anton Joosepi poeg; 2. Brenner Oskar Jaani poeg; 3. Wernoff Osvald Kaarli poeg; 4. Bergert Georg Jüri poeg; 5. Feldmann Jüri Jüri poeg; 6. Õis Johannes Peetri poeg; 7. Urke Jüri Jüri poeg; 8 Vaher Marta Hansu tütar.
Augustis 1909. a. lahkuvad Triigist mõlemad õpetajad Uibokannid, kelle asemele määratakse A. Peterson ja J. Prümmel. Õpetaja Jürgenson määratakse kooli juhatajaks, kes võtab kooli varanduse ja asjaajamise üle 8. augustil 1909.
Õppenõukogu 29 augusti 1909. a. koosolekust võtavad osa koolijuhataja J. Jürgenson, õpetajad Peterson ja Prümmel. Koosolekul koostati 1909/19010 õp. a. tunnikava. 17. septembri koosolekul koostati muretsetud õppeabinõude nimestik. / Õppenõukogu protokollid Nr. 7 ja 8./
Rahvakoolide inspektori ringkirjaga 14. veebruarist 1910 kaotatakse Ministeeriumi koolides senini maksev olev kooliraha, mida õpilased iga aasta pidid maksma. / Rahvakoolide inspektori kiri 14. veebruarist 1910. a. Nr. 214. Kooli kirjakaust Nr.3 1910
Õppenõukogu 26 aprilli 1910 .a. koosolekul määrati kindlaks eksamite tähtpäevad 1910. a. III, IV ja V kl.
Õppenõukogu 5 juuni 1910. a. koosolekul otsustati lõputunnistused välja anda järgmistele õpilastele: 1. Prita Kaupmannile; 2. Juuli Metua Jaani tr.; 3. Eduard Pertmann Eriku p.. 4. Hans Saks Mihkli p.; 5. Helene Schmidt Hansu tr.; 6. Anton Štarkopfile; 7. Alma Emmusele.
Kooli 1910. aasta aruande järele oli esimeseks jaanuariks 65 poissi aj 35 tüdrukut. Ööbisid koolis 37 poisslast ja 7 tüdrukut. Puudunud päevi aasta jooksul 1234. Esimesest septembrist 1910 a. lahkuvad kõik kolm õpetajat—Jürgenson ja Prümmel Uuemõisa ministeeriumi kooli peale ja Peterson teadmata kuhu. Nende asemele määrati juhatajaks G. Prass—Tartu seminari lõpetaja; Eduard Morlat—Haapsalu pedagoogiliste kursuste lõpetaja ja Maria Haren õpetajaks.
Kooli 1911.a. aruande järele oli õpilasi 75 poissi ja 37 tüdrukut. Kooli kursuse lõpetasid 8 poissi ja 3 tüdrukut ja nimelt: 1. Otto Aloe; 2. Theodor Kuusbeck; 3. Heinrich Kraafmann; 4. Gustav Luige; 5. Oskar Metua; 6. Hans Obemann; 7. Jaan Urke; 8. Aleksander Uster; 9. Maria Olm; 10. Helene Pikkel ja 11. Ester Tsõpakoff. Esimesest augustist lahkub juhataja G. Prass, kelle asemele määratakse juhatajaks Mart Liiva, kes sama õppeaastal abiellus õpetajanna Maria Hareniga ja jäid mõlemad õpetajateks.
Õppenõukogu 26. mai 1912. a. koosolekul otsustati kooli lõputunnistused välja anda järgmistele õpilastele: 1. Aleksander Ventselile; 2. August Pipenbergile ja 3. Matvei Štarkopfile. / Õppenõukogu protokoll /
Õppenõukogu 14 juuli 1912 koosolekul otsustati palvega pöörata rahvakoolide inspektori poole käsitöö kooli sisseseadmiseks ka poistele, milleks palutakse ühekordset toetust käsitöö klassi sisseseadmiseks 500 rubla—riigi valitsuselt. Omavalitsuse vallavalitsus oma 15-da aprilli kuu otsusega on selleks otsustanud määrata igaaastast toetust 50 rubla.
Õppenõukogu 7. septembri 1912. a. koosolekul annab koolijuhataja M Liiva kooli varanduse üle uuele juhatajale Ed. Moraltile. Liiva asemele määratakse uueks õppejõuks Vasiili Tšepikov—Tallinna pedagoogiliste kursuste lõpetaja. / Umbvenelane /
Õppenõukogu 17. oktoobri 1912. a. koosolekul pööratakse palvega rahvakoolide inspektori poole loa saamiseks 15-ne uue koolipingi muretsemiseks, koguväärtuses 105 rubla. Samal koosolekul koostatakse 1912/13 õppeaasta tunnikava.
Õppenõukogu 20. oktoobri 1912. a. koosolekul otsustati koolis maksma panna vene keele kõnelemine V, IV ja III klassis koolis viibimise ajal.
Õppenõukogu 2. detsembri1913. a. otsusega heidetakse koolist välja I kl. õpilane Aliide Mühlholm varguse pärast.
Õppenõukogu 31 mai 1913. a. otsusega tunnistati 2-e kl. ministeeriumi kooli lõpetajateks järgmised: 1: Jakob Weide Jüri p.; 2. Hugo Juhanson Aleksandri p.; 3. Rudolf Kaasik Hansu p.; 4. August Lauk Jaani p.; 5. Ludvig Romberg Otto p.; 6. Julius Romberg Otto p.; 7. Waletin Tandorf Gustavi p.; ja Maali Tõnus Mihkli tütar.
Õppenõukogu 31. mai 1914. a. otsusega tunnistati kaheksast lõpuklassi õpilasest kooli lõpetajaks 6 õpilast, kuid rahvakoolide inspektor kinnitas kõigest kaks ja nimelt: 1. Johannes Urva Hansu p.; ja Elviine Juhken Abrami tr.
Õppenõukogu 2. septembri 1014. a. koosolekul oli arutusel seisukoha võtmine maailmasõtta kutsutud juhataja E. Moralti asjus. Et rahvakoolide inspektori poolt oli koolijuhatajaks määratud W. Tšepikov ja oli teatatud, et uut õppejõudu E. Moralti asemele anda ei ole, tuli kolme õpetaja töö jagada kahe õppejõu vahel.
Õppenõukogu 11. aprilli 1915 .a. koosolekul tuli arutusele lõpuklassi õpilaste eksamite küsimus. Lõpuklassis oli 5 õpilast, kelle hulgast kaks lahkusid õppeaasta sees. Järele jäänud õpilased teada saades eksamite algamisest varem ühe kuu võrra teatasid õppenõukogule, et nad eksamitele ei ilmu, põhjusel—õppeainete kordamiseks ei ole enam aega ja talvine ettevalmistus eksmiteks on olnud puudulik. Õppenõukogu arvesse võttes lühendatud õppeaega ühe kuu võrra , juhataja kohusetäitja W. Tšepikovi puudumist üks kuu aega ja kolmanda õppejõu Nahkuri kohale tuleku hilinemist ka ühe kuu aega , leiab õppenõukogu õpilaste teadaande põhjendatud oleva ja otsustas kujunenud olukorrast informeerida rahvakoolide inspektori.
1915/16 kooliaasta alguks lahkuvad õpetajad H. Nahkur ja M Liiva. Rahvakoolide inspektori kirjaga 31. augustist 1915, a. Nr. 2132 määratakse <
Rahvakoolide inspektori kirjaga 30. septembrist 1915. a. teatatakse õp. M. Liiva lahkumisest—vallandamisest arvates 1. septembrist ˇ915. aasta ja tema asemele uueks õpetajaks Felicia Bürgeni määramisest, arvates 1. septembrist 1915.


Mina Helene Hansu t. Anton, sünd, Schmidt ilmusin uue õpetajana Triigi algkooli 1. okt. 1915. a. ja
asusin oma ametikohuste täitmisele.
Olen sündinud 9. okt.1893. a. Triigi vallas
Harjumaal, lõpetanud 1915. aastal Tallinnas
Pedagoogilised kursused.
Õpetaja ametis olnud üldse seitseteist aastat
Triigi algkoolis.
/ allkiri/ H. Anton
Õppenõukogu 20. mai 1916. a. koosolekul
otsustati kooli lõputunnistused anda: 1. Johannes
Grossvald Hansu p.; 2. Johannes Lauk Kaarli p.;
3. Anton Liiv Ado p.; 4. Elviine Kaumann Hansu tr.;
5. Eliise Pikkel Peetri tr.; 6. August Pluss Juhani p.;
7. Johannes Saburi Jüri p.; 8. Arnold Schmidt
Hansu p. *Nagu õppenõukogu protokollist näha, lahkus 1915/16 õp. a. alul kooli juhataja asetäitja W: Tšepikov ja kool töötas selle kooliaasta kahe naisõpetajaga: F. Bürger ja H. Schmidt.
Kooli 1916.a. aruande järele määratakse kooli juhataja E. Morlati asetäitjaks Aleksander Sage ja kool võib uut õppeaastat alata kolme õppejõuga.
Õppenõukogu 26. oktoobri 1916. a. koosoleku otsusega saadetakse terve kool koju sügeliste pärast õpilaste keskel, kuni 31-se oktoobrini 1916. a.
Õppenõukogu 15. aprilli 1917.a. koosolekul otsustati käesoleval kooliaastal koolitöö lõpetada 15. aprillist ja lõpuklassile lõputunnistused väljaanda aastanumbrite järele rahvakoolide inspektori 27. märtsi s. a. kirja Nr. 955 alusel. Kooli lõputunnistused said: 1. Bernhard Blumfeld Juhani p.; 2. Alfred Korn Jüri p.; 3. Ferdinand Leht Jaani p.; 4. August Tacherm Jaani p.; 5. Helene Lilleväli Tõnu tr.; 6. Helene Sotemäe Juhani tr.
Õppenõukogu 23. aprilli 1917. a. otsusega pööratakse palvega vallavalitsuse poole: 1. Kooli teenijale ka suve kuude eest palka maksta; 2. Koolimaja krundile plangu ümber tegemist ja 3. määrata igale õpetajale 100 rubla toetust suvistest õpetajate kursustest osavõtmiseks, mida eriti rõhutatakse väga tarvilikuks ettevalmistuseks, kui eesti koolile ülemineku ajaks.
Õppenõukogu 5. septembri 1917. a. koosolekul määratakse õpilaste vastuvõtmise päevaks 18. september ja koolitöö alguks 25. september1917. aasta.
Õppenõukogu 8. oktoobri 1917. a. koosolekul ühes lastevanematega valitakse kooli esimesteks hoolekogu liigeteks: Hans Korn. Juhan Robas; Mart Reimthal, Rudolf Linder ja Peeter Pikkel. Samal koosolekul koostati ka esimene oma soovide kohane tunnikava, mis on järgmine:
Õppeaine I kl II ja III kl. IV ja V kl
Eesti keel 6 6 3
Matemaatika 5 5 4
Vene keel 6 6 6
Ajalugu -- -- 1 3
Geograafia -- -- 2 2
Looduslugu -- -- 2
Usuõpetus 3 3 2
Geomeetria -- -- 2
Joonistus 2 2 2
Ilukiri 2 2-1 1
Laulmine 3 3 3
Võimlemine 2 2 2
Käsitöö 2 2 2
Füüsika -- -- 1
K o k k u 31 33 33
Kooli hoolekogu ja õppenõukogu 29 oktoobri 1917. a. koosolekul valitakse hoolekogu asemikuks Triigi valla hariduskokku Rudolf Linder.
Harju maa-koolivalitsuse 31. oktoobri 1917. aasta Nr. 64 kirjaga teatatakse emakeelse õpetuse maksmapanemisest rahvakoolides alates 5. okt. 1917. a.
/ Koolivalitsuse kiri 31 okt. 1917.a. Nr. 64. Kirja kaustas Nr. 3 /
Õppenõukogu 8. novembri 1917. a. otsusega pööratakse palvega lastevanemate poole, et iga lapsevanem annaks laenu näol õpetajale palgaks kümme (10) rubla.
31. detsembrist 1917. aasta lahkub Triigi algkooli õpetaja Rohalt Felicia Bürger, asudes elama Virumaale—Liiguste algkooli õpetajaks.
5. oktoobril 1932.
Mina Karl Juhani p, Anton ilmusin uue õpetajana
Triigi algkooli 10 jaanuaril 1918. aasta ja asusin
oma ametikohuste täitmisele. Olen sündinud 20.
novembril 1892. aastal Wana-Antsla vallas
Wõrumaal, lõpetanud 1914. aastal pedagoogilised
Kursused Tallinnas, õpetaja ametis 17 aastat,
Millest kolm aastat Kanapää kihelkonnakoolis ja
Viimased 14 aastat praegusel kohal.
/allkiri/ K. Anton

Õppenõukogu 22. jaanuari 1918.a. koosolekul
tuli arutusele Eesti Töörahva Koolivalitsuse
ringkiri 9. jaanuarist 1918. a., millega keelatakse.
usuõpetuse andmine algkoolis. Õppenõukogu
otsustas usuõpetuse tundide asemele võtta teisi
õppeaineid.
Õppenõukogu 30 jaanuari 1918. a. koosolekul tuli arvestuse alla õpilaste streigi küsimus, mille algatajateks ja korraldajateks olid IV ja V kl. õpilased, kes ei läinud kooli juhataja A. Sage tundi. A Sage katsub laste streikimise põhjuseid otsida kaasõpetajates, missuguse süüdistusega ta ka välja tuleb. Õppenõukogu otsustas tunnikava järele töötada edasi kuni lastevanemate koosolekuni, millest otsustati ka ümbruskonna kooliõpetajad osavõtma kutsuda. Protokollile õp. H. Schmidt ja Anton alla ei kirjuta põhjustel, et A. Sage on protokolli kirjutanud häbemata laimu ja valet, mida ta millegiga ei suuda tõestada ja lahkuvad koosolekult.
Õppenõukogu 8. veebruari 1918. a. koosolekul on õpilaste kestva streigi asi uuesti arutusel. Et IV ja V kl. õpilased A Sage ilmumisel kõik lahkuvad peale kahe—A. Rebase ja P. Johansoni, sulges A. Sage klassiruumi ja käskis IV ja V kl. õpilastel koolist lahkuda peale eelpool nimetatud kahe. A. Sage teeb ettepaneku IV ja V kl. tööd edasi teha nende kahe õpilasega, millega ei ühine õpetajad Schmidt ja Anton leides töötamise kahe õpilasega mõttetu ja võimatu olevat.
Õppenõukogu 1. veebruari 1918 .a. koosolekul teatab koolijuhataja A. Sage, et ka II ja III kl. õpilased tema tundi ei ilmu, mispärast tema on otsustanud kooli sulgeda kuni asjaolude selgitamiseni. Koolijuhataja A. Sage korraldusega nõustuvad ka õp. Schmidt ja Anton, õppenõukogu otsus otsustati teatavaks teha Töörahva koolivalitsusele ja kohalisele Töörahva haridusosakonna juhatajale. Töörahva koolivalitsuse otsusega tagandatakse A. Sage koolijuhataja kohalt ja tema asemele määratakse Woldemar Bergert, kes ilmub ametikohale 23. veebruaril ja kaob 24. veebruaril1918.a.Saksa okupatsioonivägede sissetulekuga. Saksa okupatsiooni võimude poolt tagandatakse A. Sage lõplikult, kui kõlbmata õppejõud, kelle asemele valitakse uueks koolijuhatajaks Anton Schmidt, kes asub ka ametikohuste täitmisele.
Õppenõukogu otsusega tunnistati koolikursuse lõpetajaiks: 1. Emma Ehkmann Gustavi tr.; 2. Karl Kärde Jüri p.; 3. Karl Lauk Jaani p.; 4. Bernhard Niglason Hansu p.;5. Artur Põld Kaarli p. ; 6. Helene Roomet Jakobi tr.; 7. Linda Sillaots Jüri tr.; 8. Woldemar Tamm Hansu p.
Augustis 1918. a. abiellub õp K. Anton sama kooliõpetajanna Helene Schmidtiga.
Saksa okupatsiooni koolivalitsuse korraldusel käsutatakse kõik algkooli õpetajad saksa keele kursustele Harju Jaani 26. augustist kuni 25 septembrini. Triigi algkooli õpetajatest ilmuvad kursustele K. Anton ja H. Anton. Ei ilmu kursustele kooli juhataja A. Schmidt, mispärast A. Schmidt tagandatakse saksa okupatsiooni aegse inspektori H. Põld. / Kose kihelkonna kirikuõpetaja / korraldusel juhataja kohalt ja määrataks kooli juhatajaks K. Anton. Endine koolijuhataja A. Schmidt jäetakse ametisse—õpetajaks tingimustel, et peab iga laupäeva õhtul koolimajas ümbruskonna rahvale palvetundi.
Õppenõukogu 14. oktoobri 1918.a. koosolekul koostati 1918. a. II poole tunnikava okupatsiooni aegse inspektori H. Põld ettekirjutuse kohaselt järgmiselt:
Õppeained I kl. II ja III kl. IV ja V kl.
Eesti keel 6 tundi 4 tundi 4 tundi
Saksa keel 6 „ 8 „ 6 „
Aritmeetika 5 „ 4 „ 4 „
Ajalugu -- 2 „ 2 „
Geograafia -- 2 „ 2 „
Looduslugu -- -- 2 „
Füüsika -- -- 1 „
Usuõpetus 4 „ 4 „ 3 „
Geomeetria -- -- 1 „
Joonistus 1 „ 2 „ 2 „
Ilukiri -- 2 „ 2 „
Laulmine 3 „ 3 „ 3 „
Võimlemine 2 „ 2 „ 2 „
K o k k u: 27 „ 33 „ 34 „
Okupatsioonivägede lahkumise järele määratakse õpetaja A. Schmidt uuesti kooli juhatajaks ja K. Anton jääb õpetajaks.
Haridusministeeriumi määrusega 18 jaanuarist1919.a. Riigi Teataja Nr. 3 pannakse koolides maksma ajalised tunnikavad. Määrus näeb ka ette algkoolid klasside komplekte seitse. Et 1919. a. kevadel Triigi algkoolil oli viimaseks klassiks viies klass nagu eelmistelgi aastatel, jäävad 1919. a. kevadel õpilased ilma lõputunnistusteta, mis ei takista V klassi õpilastel pääsu keskkooli, sest algkooli IV klassi loeti keskkooli esimeseks klassiks. 24. veebruaril 1919.a. pühitseb Triigi algkool suure pidulikkusega Eesti Vabariigi I aastapäeva—24.veebruari1918. aasta manifesti ette lugemisega, isamaaliste laulude, deklamatsioonide j.n.e. ettekandmisega. Kooli 1919. a. aruande järele oli õpilasi 70 poissi ja 78tüdrukut. Sama aasta 24 juunil kutsutakse kooli juhataja A. Schmidt, kui endine ohvitser sõjaväkke ja õp. K. Anton määratakse Harju-Maakoolivalitsuse kirjaga 17 juulist 1919. a. koolijuhataja kohusetäitjaks. Õppetöö algas 1919. a. sügisel 1 oktoobril. Harju Maakoolivalitsuse ringkirjaga määratakse asetäitjaks õpetajaks sõjaväes viibiva õpetaja A. Schmidti asemele Linda Michelson, arvates 7. oktoobrist. Laste rohke arvu tõttu määratakse Harju Maakoolivalitsuse kirjaga 6. nov. 1919. a. Nr. 1623 määratakse neljandaks ajutiseks õpetaja kohusetäitjaks Matilde Soolmann, arvates 4. novembrist. Harju Maakoolivalitsuse 7. mai 1920 a. Nr. 811 all teatatakse, et käesoleval kooliaasta lõpul tulevad lõpuklassideks lugeda algkoolides IV ja VII kl. ja neis tulevad korraldada kordamisnädalad. Õppetöö lõpuks IV ja VII klassis määratakse 12 juuni ja õppetöö lõpuks I, II, III, V, ja VI klassis 22 mai. Ühtlasi jäetaks kooli hooldekogule õigus kohalikke olusid silmas pidades oma äranägemise järele I, II, III, V ja VI klassi, kas kõiki või mõnda neist—ka kauem lasta koolis käia ja neid vabastada koolitööst aja jooksul 22. maist kuni 12 juunini.
Harju Maakoolivalitsus 5 juuni 1920.a. Nr. 1045 kirjaga teatab, et õpetaja A Schmidt on 15. maist s. a. tema sellekohase palve peale õpetaja ametist vabastatud ja palub oma asetäitjat Linda Michelsoni kuni käesoleva kooliaasta lõpuni õpetaja kohuseid täita.
1919/1920 õppeaasta aruande järele oli koolis 84 poissi ja 83 tüdrukut. Neljaklassilise sundusliku algkooli lõpetasid 8 tüdrukut ja 4 poissi. VI klassi lõpetasid 4 poissi: Michail Korva, Aleksander Papa, Hugo Tochorm ja Aleksander Tärn. Kooli esimeseks võõrkeeleks oli vene keel, teiseks võõrkeeleks—saksa keel. 1919/20 õppeaastal asutati koolijuhataja K. Antoni hoole all Triigi algkooli Noorsoo karskusring.
Õpetaja-juhataja A. Schmidti äraütlemise järele valitakse tema asetäitja K. Anton koolijuhatajaks. Asudes kooli juhtimisele määralise juhatajana ja tundes nüüd märksa suuremaid kohustusi kui kunagi varem hakkan koolielu korraldama oma äranägemise järele. Eriti paha mulje jättis koolist elu internaadis. Koolimajas ööbivate laste arv oli suur: 80—100; raamid kitsad ja söögi valmistamine omapärane. Ruumide kitsikuse kõrvaldamiseks hakkasin soendama mõtet uue juurdeehituse saamiseks –tehes selleks selgitustööd nii lastevanemate kui ka vallameeste juures, missugune mõte leidis poolehoidu ja pärast poole ka teostamist. Teiseks oli südame peal laste toitlustamine. Selleni ajani valmistasid öömajalised õpilased toitu, kas igaüks ise ehk siis südatalveks võeti inimene , kes keetis lõunaks sooja suppi, kuhu iga laps oma tükikese liha puutikuga ehk paelaga ümbritsetult sisse pani. Nimetatud toitlustamise viisi asemele hakkasin kavandama ühistoitlustamist, millele esimese aasta esimesel poolel oli ka vastuseisjaid, pidades niisugust toitlustamist kalliks, kuid see lahenes kiiresti. Soovitasin kõigil neil lastevanematel, kes esialgu ühissöögist eemale jäid kõik need toiduained, mis nad lastele ühes panevad ära kaaluda ja üles märkida, et siis esimese poolaasta järele võrrelda. Et asi kindlam oleks, sai seda tehtud kahekordselt—sedasama märkimist tegid ka õpilased koolis ja andsid mulle iga nädala lõpus aruande. Kui siis esimese poolaasta järel lastevanemate koosolekul see küsimus uuesti arutusele tuli, siis oli ühissöögist mitteosavõtjatel toiduaineid kaks kuni kolm korda rohkem tarvitatud ja teisel poolaastal ei olnud enam ühtegi last, kes oleks ühistoitlustusest eemale jäänud. Kolmandamaks tähelepanu äratanud asjaks oli koduümbruse kaunistamine ja kooliaia asutamine. Minu kohaletuleku ajal andis koolimajas ümbrus kaunis kurva pildi. Praeguse uue juureehituse asemel seisid ripakile endise vana koolimaja varemed, maa oli jäetud sööti, mis kasvatas umbrohtu, eriti pujusid, mõni tükk isegi niivõrd sööti jäetud, et enam sahkki peale ei hakanud , mida tuli maakirvega üles raiuda, maaalal mida nimetati kooli aiaks –ei ühtki viljapuud ega marjapõõsast. Maja ümbruses ei ühtki lillepeenart ega teerada—ühesõnaga täiesti mahajäetud nurgake kodumaa pinnast. Töö koolimaja ümbruse korrastamises ja kooliaia asutamises on nõudnud äärmisi pingutusi halva maa pinnase ja põhja tõttu—aluspõhjaks on kas päris liiv ehk kruusa rähk, mis nõudis iga taime , puu ehk põõsa istutamisel täielikku ja põhjalikku ümberkorrastamist. Suuremaks puuduseks oli kooli krundis musta mulla puudumine, mida tuli ka tihti väljaspoolt kooli krunti laenata ja kiires korras asuda tema valmistamisele komposti näol.
Suurt tuge ja abi sai 1921. aastal Triigi mõisast planeeritud koolitalust, mis võimaldas kooliaeda hakata väetama laudasõnnikuga. Olen maaalale, mida nimetame kooliaiaks, annud sügisel 50—60 koormat sõnnikut ja peale selle veel kunstrammu. Neljandaks suuremaks puuduseks olid õppeabinõud, millede muretsemist ei saanud ka edasi lükata. Rahapuudusel tulid need peaaegu kõik omal teha. Nimetamata ei saa ka jätta õpilaste ja õpetajate raamatukogude asutamist, mis peaaegu täiesti puudusid peale venekeelsete. Peale koolitöö lasus sel ajal ka seltskonnatöö minu õlgadel –tuleb meelde aastaid, kus olin korraga seotud viieteistkümne seltskondliku tööga peale otsekohese koolitöö.
1920/21 õp. a. alul lahkuvad õpetajad Soolmann ja Michelson, kelle asemele uuteks õppejõududeks tulevad Marta Reismann, valimise korras ja Eerika Reitel määramise korras. Kooli 1920/21 õp. aasta aruande järele oli õpilasi 163, neist 70 poissi ja 93 tüdrukut. Neist lõpetasid koolikursuse 6 õpilast ja nimelt: 1. Schmidt Heinrich Otto p.; 2. Tõnus Oskar Jüri p.; 3. Artur Kaumann Hansu p.; 4. Rosmann Eduard Jakobi p.; 5. Bergstein Agate Hansu tr. ja 6. Korn Johanna Hansu tr. Esimeseks võõrkeeleks oli vene keel ja teiseks saksa keel. Aasta jooksul puudusid õpilased kokku 1719 päeva. Toetust said 154 õpilast õpperaamatutega 18000 marga suuruses . Koolitöö algas 27 septembril ja lõppes 28 mail. Õppepäevi oli 186 päeva ehk 3411 tundi. Koolimajas oli internaadis 93 õpilast.
1920/21 õppeaasta lõpul lahkus õpetaja Eerika Reitel, kelle asemele valitakse õpetajaks endine sama kooli juhataja Anton Schmidt, kes vabadussõjast vabanedes oli olnud Tallinna linna raamatukogu juhatajaks.
Õppenõukogu 11. septembri 1921.a. koosolekul tuli arutusele õp. M. Reismanni küsimus, kes oli kutse omandamiseks astunud Tallinna õpetajate seminari juure kahe kuulistele kursustele. Õppenõukogu otsustas M. Reismanni tunnid omavahel ära jagada ja anda koostades uue tunnikava.
Õppenõukogu 16.okt 1921. a. koosolekul teatas kooli juhataja, et viienda õppejõu küsimus Maakoolivalitsuse ja kohalise vallavalitsuse poolt on otsustatud eitavalt ja tunnikava tuleb koostada nelja klassikomplekti jaoks, nelja õppejõuga, mis ka tehti.
Koolikogu 30. okt. 1921.a. koosolekul tuleb arutusele kohaliku Kose kihelkonna praost H. Põllu palve kooli ruumide tarvitamise üle usuõpetuse õpetamiseks lastele ja palvetundide pidamiseks nii lastele kui ka vanadele, otsustati eitavalt.
Õppenõukogu 12. detsembri 1921. a. koostati korrapidaja õpetaja kohuste määrustik ja ka juhatuskiri kooliteenijale, esitades kinnitamiseks hoolekogule.
23. detsembrist 1921. a. lahkub õpetaja Marta Reismann silmahaiguse pärast, kelle asemele määratakse Maakoolivalitsuse ringkirjaga Alice Blaufeldt, arvates 14 . jaanuarist 1922. aasta.
Kooli 1921/22. a. aruande järele oli koolis 76 poeglast ja 87 tütarlast. Puudunud päevi 2670, neist loetud vabandatuks 2413 ja mittevabandavateks 257 päeva, mille eest trahvi määratud 717 marka. Kooliaasta jooksul ei ilmunud koolikohustus-ealistest lastest kooli 17 last. Koolitöö algas sügisel 20. septembril ja lõppes kevadel 20. mail. Kooli kursuse lõpetasid 10 õpilast ja nimelt: 1. Olga Samm Johannese tr.; 2. Marie Emmus Mihkli tr.; 3. Lisete Pikkel Jaani tr.; 4. Olga Toots Mihkli tr.; 5. Therese Tõnus Mihkli tr.; 6. Hilda Sotemäe Juhanitr.; 7. Erich Korn; 8. Feliks Proosmann; 9. Willem Ruiso ja 10. H. Lindemann.
Harju Maakoolivalitsuse 20. juuni 1922. a. Nr. 185 kirjaga teatatakse õp. Alice Blaufeldti lahti registreerimisest 1. augustist s. a. kui määramise korras ametisse asunud õpetajat, kelle asemele valitakse uueks õppejõuks Adele Krimm.
Hoolekogu 2. juuli koosolekul 1922. a. pööratakse palvega Maavalitsuse poole viienda õppejõu ametisse määramiseks laste suure arvu tõttu ja viienda klassikomplekti juurde asutamiseks.
Õppenõukogu 18 septembri 1922. a. koosolekul teatas koolijuhataja, et viienda õppejõu koht on otsustatud eitavalt ja tuleb asuda tunnikava koostamisele endise nelja klassikomplekti kohaselt. Koolitöö algas 18. septembril nelja klassikomplektiga.
Kooli 1922/23 õppeaasta aruande järele lõppes koolitöö 1 juunil. Esimeseks võõraks keeleks oli saksa keel, teiseks vene keel. Tegelikke õppepäevi oli 198. Koolis olnud õpilasi aruande aastal 150, neist 72 poeglast ja 78 tütarlast. Puudunud päevi 2242, mis ka loetud koolikogu poolt vabandavaiks. Õppeaasta jooksul korraldati 6 ekskursiooni ja 2 peoõhtut, millest saadi sissetulekut 13379 marka, mis tarvitati õppereisudeks ja kehvemate õpilaste toetuseks. Riigi summadest saadi kehvemate õpilaste toetuseks17722 Emk. Kuue klassilise algkooli kursuse lõpetasid järgmised: 1. Adele Jaanitr Takenberg; 2. Ella Ost Jaagu tr.; 3. Minna Rets Mihkli tr.; 4. Anna Walt Jaani tr.; 5. Hilda Toots Mihkli tr.; 6. Elviine Kaalep Jüri tr.; 7. Linda Iirak Mardi tr.; 8. Ernst Wentsel Gustavi p.; 9. Adolf Saakmann Ado p.
Harju Maakoolivalitsuse 23. juuni 1912. a. kirjaga Nr. 1811 teatatakse õp, Adele Krimmi lahtiregistreerimisest arvates 1. augustist 1923. aasta.
1923/1924 õppeaasta alul lahkub õpetaja A Krimm, kes valitakse sama valla Ardu kooli õpetajaks ja õpetaja Anton Schmidt, kes valitakse naabervalla Kuimetsa algkooli juhatajaks. Lahkunud õpetajate asemele määratakse Harju Maakoolivalitsuse kirjaga Jaan Rast ja Helene Rast.—abielupaar.
1932. aasta 1. novembri hoolekogu koosolekul arutati viienda õppejõu küsimust ja ühe klassikomplekti juurde avamist, mis on tingitud suurest laste arvust, eriti I ja II komplekteeritud klassis, kus on kooli ilmunuid 56 õpilast ja koolikohuslikke peab veel kooli ilmuma 17, seega oleks klassikomplekt73 õpilast, missuguse arvu juures ja parim pedagoog ei suuda häid tagajärgi saavutada. Otsustati kiires korras pöörata vallakooli-valitsuse poole nimetatud klassikomplekti lahutamiseks ja viienda õppejõu ametisse kutsumiseks samme astuda Harju Maakoolivalitsuse ees.
Õppenõukogu 2. jaanuari 1924.a. koosolekul teatas koolijuhataja, et Triigi 6-e klassilisele on viies klassikomplekt lubatud ja viiendaks õppejõuks on määratud Alice Trepp. Viienda õppejõu ametisse määramisega, koostatakse viie klassikomplekti kohane tunnikava 1923/24 õp. a. II pooleks.
18. veebruaril 1924 a. haigestub õpetaja Helene Anton, kelle asetäitjaks määratakse Karl Trepp, arvates 3. märtsist 1924. a. Et õp. helene haigus pöörde on võtnud pahemale, tuleb õp. H. Antonil minna haigemajja ja õpetaja H. Antoni puhkus Harju Maavalitsuse 29. märtsi s. a. kirja Nr. 795 pikendatud kuni terveks saamiseni, mis kujuneb omapäraseks. Maavalitsuse usaldusarsti kirjaga anti seda puhkust kuni31. juulini, kusjuures ka 1/3 osa palgast maha võeti.
Kooli 1923/24 õp. a. aruande järele algas kool sügisel 1. oktoobril ja lõppes kevadel31. mail. Võõrkeeleks oli ainult saksa keel. Õppepäevi oli õppeaastas 192 päeva. Koolis oli 85 poeglast ja 80 tütarlast. Puudunud päevade koguarv3488 päeva, neist hoolekogu poolt loetud vabandatavas 834 päeva ja vabandamatuks 2654 päeva. Trahviti 53 isikut 27850 margaga. Kehvematele õpilastele anti riiklikku toetust 43780 marka.
Õppenõukogu 31 mai 1924. a. koosolekul otsustati lõputunnistused 6-e kl. algkooli lõpetamise üle anda: 1. Ella Kaalepile, Jüri tr..; 2. Elfriide Robas Juhani tr.; 3. Ella Marmei Villemi tr.; 4. Edgar Jaanus Kaarli p.; 5. Voldemar Lilleväli Nigulase p.; 6. Oskar Allik Hansu p.; 7. Julius Mätlik Jüri p.; 8. Magda Mölder Hansu tr.; 9. Eliise Weide Jüri tr.; 10. Arnold Tõnus Mihkli p.; 11. Johannes Krislacc Tõnu p.; 12. Ilmar Oras Mardi p.; 13. Valter Veide Hansu p.; 14. Linda Uuet Mardi tr.; 15. August Ruuge Hansu p.
1924/25 õp aasta alul registreeritakse mõlemad õpetajad kui määramise korras ja kutseta õppejõud ametist lahti. Päevakorral on uute õpetajate valimine, kuid küsimus seisab kinni selles, kas valida kaks või üks , sest kuuenda õppejõu küsimus on alles lahtine. Õppenõukogu 12 juuni s. a. koosolekul tehakse ettepanek hoolekogule kuuenda õppejõu ametisse kutsumiseks samme astuda, mida täiesti õigustab laste arv 1924/25 õppeaastal.
Hoolekogu 3. augusti s. a. koosolek leiab õppenõukogu ettepaneku põhjendatud oleva ja otsustas vastava ettepanekuga esineda vallavolikogule, ühtlasi jäi hoolekogu kahe uue õppejõu valimise juure kindlaks ja esitas vallavolikogule valimiseks 6-al augustil s. a. 2 kandidaati ja nende äraütlemisel 2 asemikku. 6-da augusti s. a. vallavolikogu koosolekul otsustatakse 6-da õppejõu koht jaatavalt ja valitakse hoolekogu poolt esitatud kandidaadid. 6. augusti 1924. a. vallavolikogu koosolekul valitakse uuteks õppejõududeks Liisa Starkopf, mis hiljem väga kenasti kokku sobis Maakoolivalitsuse 25. septembri 1924.a. kirjaga Nr. 2256 2*, milles teatatakse, et Maakoolivalitsus ei saa kuuendat õppejõu kohta varem kinnitamiseks esitada. Maakonnavalitsusele, kui tegelikult selgub, et õpetajate arvu ajutine suurendamine Triigi algkoolis möödapääsematu tarvilik on.
Hoolekogu 14 septembri 1924. a. koosolekul tuleb uuesti arutusele 6-da õppejõu koht. Hoolekogu arvesse võtte Maavalitsuse eitavat seisukohta 6-da õppejõu asjus, mis esile on kutsunud äärmise kitsikuse õpilaste mahutamiseks viide ruumi, pöörab palvega Maakoolivalitsuse poole, palvega, käesoleval kooliaastal need lapsed, kes käesolevaks õppeaastaks 9 aastaseks ei ole saanud koolikohustusest vabastada. Samal koosolekul teatab õp. Rast, et tema hoolekogu otsusega 3. augustist s. a. rahul ei ole, milles nähakse ette nende korter Triigi mõisas—ruumid olevat tema ja ta abikaasa suhtes vastuvõtmatud. Hoolekogu jätab õp. õp. Rastide korteri küsimuses seekord veel lahtiseks.
Õppenõukogu 21. septembri 1924. a. koosolekul kerkib uuesti päevakorrale 5-da klassikomplekti mahutamine. Kindel on, et praegused kooliruumid viit komplekti ei mahuta. Et õp. Rastid oma korterit klassiruumideks nõus ei ole andma ja samuti ei nõustu ise mõisa elama asuma, teeb koolijuhataja ettepaneku üks klassikomplekt mõis üle viia. Siin tekib õppeainete jaotamisel uus raskus, keegi õpetajatest ei taha mõisa üleviidavasse klassikomplekti laulutunde oma peale võtta, mõned põhjendavad mänguriista puudumisele, teised mitte musikaalsusele, kolmandad tervisele ja nii edasi. Et asja siiski omavahel lahendada, nõustub õp. H. Anton, ehkki ta kurk ja ka ise haiglane on lauluõpetamise oma peale võtta, et koostada vähemalt tunnikava.
Õppenõukogu 30. septembri 1924. a. koosolekul on viienda klassikomplekti küsimus uuesti päevakorras. Ruumi viienda klassikomplekti jaoks ei ole mõisas veel korraldatud ja sellega ei ole klassi kuhugi paigutada. Esialgu otsustatakse klass paigutada õpilaste söögituppa ja kui nädali jooksul ruumi ei ole leitud, siis klass koju lasta. Samal koosolekul otsustatakse korrapidamine mõisas ja laulutundideks õpilased kooli peahoonesse kutsuda.
Hoolekogu 6. okt. 1924. a. otsusega otsustatakse üks klassikomplekt paigutada õpetajate Rastide korterisse—köögi-tuppa, mis kaunis ruumikas, millega on 5-da klassikomplekti keerdsõlm lahenenud ja muudatused tulevad teha ainult koostatud tunnikavas.
Hooolekogu 15. novembri 1924. a. koosolekul puudunud päevade arutamisel tekib teravus lastevanema Jüri Petersmanni ja õp. Rastide vahel. Lapsevanem süüdistab õp. Helene Rasti lapse koju saatmise pärast, „karvust”—juukseist tutistamise pärast—peale selle olla õp. H. Rast lubanud kepid klassi tuua. Hoolekogu lahendab küsimuse küll õp. kasuks—trahvib lapsevanemat tõrkumise pärast 800Emk. Küsimus aga ei lahene sellega. Õp. H. Rast on tülli sattunud veel ühe Kõu küla pr. E. R. ,kus tüli isegi nii kaugele arenenud, et tülitsejad üksteisele näkku sülitanud. Pr. E. R. asub Petersmanni üleskihutajaks ja kaebus esitatakse koolivalitsusele. Tekib kiire juurdlus ja Maakooli-valitsuse otsusega paigutatakse õpetajad Rastid Kodasoo algkooli—mees koolijuhatajaks ja naine õpetajaks.
Õppenõukogu 19. detsembri 1924. a. koosolekul on uuesti päevakorral 6-da õppejõu küsimus, kus pööratakse uuesti palvega Maakoolivalitsuse poole 6.da õppejõu ametisse määramiseks, alates 1924/24 õp. a. II poole algusest. Samal koosolekul otsustati koolis hakata välja andma õpilas-ajakirja „Täht”.
Hoolekogu 30. detsembri 1924. a. koosolekul teatab koolijuhataja, et Maakooli-valitsuse otsusega on õpetajad Rastid ümber paigutatud Kodasoo algkooli peale, kelle asemele Maakoolivalitsusel olla üks kandidaat, kuna teine tulla otsida Hoolekogul enesel. Hoolekogu esitab teiseks kandidaadiks Kõu külast keskkooli lõpetaja Helene Sotemäe. Samal koosolekul esineb hoolekogu palvega valla ja Maavalitsuse poole „tungiva palvega” 6-da õppejõu ametisse määramiseks kiiremas korras. Samal koosolekul otsustatakse kod. Jüri Petersmann anda kohtu kätte lapse mitte kooli saatmise pärast ja volitatakse õpetajatelt Rastidelt koolijuhatajat kooli varandust vastu võtma, mis Rastide käes on.
Harju Maakoolivalitsuse 31. detsembri 1924. a. Nr. 3489 kirjaga teatatakse, et õpetajad Jaan ja Helene Rastid on omal palvel päri Harju maakonna haridusnõukogu 29. detsembri s. a. otsusega Triigi algkooli õpetajate kohtadelt lahtiregistreeritud, arvates 1. jaanuarist 1925. a. ning registreeritud Kodasu algkooli juhataja ja õpetaja kohusetäitjateks käesolevaks kooliaastaks.

Harju Maakoolivalitsuse 3. jaanuari 1925. a. Nr. 3002/24.a. teatatakse, et Triigi algkooli õp. pr Rast on õpilase Petersmanni suhtes talitanud mitte pedagoogiliselt, tarvitades sündmata karistusviisi ja ähvardades õpilast edaspidi mitte õpetada, mispärast õp. Rasti otsustatakse hoiatada, et sarnased nähtused edaspidi mitte ei korduks.
Harju maakoolivalitsuse 17. jaanuari 1925. a. kirja Nr. 3564/240 teatatakse, et maa koolivalitsuse 9. jaanuari s. a. otsusega on Triigi 6-e kl. algkoolis ajutine 6-es õpetajakoht, arvates õpetaja ametisse registreerimise päevast, otsustatud.
Lahkunud õpetajate Rastide asemele määratakse Harju maakoolivalitsuse poolt asetäitjateks Elviine Seidmann ja Helene Sotemäe, arvates 2. jaanuarist 1925. a. ja 6-da avatud õpetaja kohale Salme Unt, arvates 15. jaanuarist 1925. aasta.
Õppenõukogu 29. mai 1925. a. koosolekul otsustati 6-e kl. algkooli kursuse lõpetanuks tunnistada: 1. Linda Klandorf Hansu tr.; 2. Hulda Vernoff Kaarli tr.; 3. Alma Talbak Tõnu tr.; 4. Linda Tõldsepp Jaani tr.; 5. Helmi Lauk Kaarli tr.; 6. Adeele Korn Hansu tr.; 7Meta Unuk Antoni tr.; 8. Olga Eenok Jüri tr.; 9. Meta Kaadu Augusti tr.; 10. Karl Lindeberg Jaagu tr.; 11. Aleksander Kukmann Mihkli p.; 12. Leo Oras Johannese p.; 13. Aleksander Weigart Aleksandri p. ; 14. Johannes Jaagus Juhani p.; 15. Arnold Tõnus Hindreku p.; 16. Voldemar Kaalep juhani p.; 17. Jaan Takenberg Jaani p.; 18. Artur Sonberg Johannese p.; 19. Harald Linde Johannese p.; 20. Hans Vaher Hansu p.
Harju Maakoolivalitsuse 27. juuni 1925. a. kirjadega Nr. 2109; 2110 ja 2111 teatatakse õpetajate Elviine Seidmanni, Helene Sotemäe ja Salme Unti lahti registreerimisest arvates 1.augustist 1925. a.
Hoolekogu 3. augusti 1925. a. koosolekul oli õpetajate kandidaatide ülesseadmine Triigi 6-e kl algkoolile kolmele vabale kohale. Kandidaatideks seati üles järgmised: 1. Ella Pikkel, Aliide Ummus ja Rosamunde Meibaum. Mõne ülesseatud kandidaadi äraütlemise puhul seada asemikkudeks: Amanda Martinson, ja Helene Sotemäe.
Õppenõukogu 26.septembri 1925 aasta koosolekul teatab koolijuhataja, et tunnikava, mis 6. augustil s. a. koostatud kuue õpetaja peale Maakoolivalitsusele esitamata jäi koolivalitsuse s. a. Nr. 2549 kirja põhjal, millega teatati kohalikule vallavalitsusele, et 5-da ja 6-da õppejõu küsimus lahtiseks jääb, kuni tegelik õpilaste arv seda on tõendanud. Tegeliku laste arvu kindlaks tegemiseks korraldati laste vastu võtmine ja sisse kirjutamine, mis tõendas kuue õpetaja tarvidust, mille peale teatas Maakoolivalitsus, et asi tuleb maakonnaharidusnõukogus arutusele 24. ja 25. septembril. 26.septembrist maakoolivalitsusest järele pärides selgus, et küsimust ei ole üldse harutatud ei maakonna haridusnõukogus maavalitsuse koosolekul ja 5-da ja 6-da õppejõu küsimus ikkagi lahtiseks jääda kuni tegeliku õpilaste arvu selgumiseni. Niisugusel kahtlasel silmapilgul pöördus kooli juhataja kohaliku vallavalitsuse poole, kes oma vastutusel lubas tööd alustada 5-e klassikomplektiga—nii tuli kolmandale valitud õppejõule Aliide Ummusele ära öelda ja tunnikava koostada 5-e klassikomplekti ja 5-e õppejõu peale, vaatamata, et maakoolivalitsus ka 5-da õppejõu kohta ei garanteerinud.
Harju Maakoolivalitsuse 5. detsembri 1925. a. Nr. 3667 kirjaga teatatakse, et maakonna nõukogu 29 sept. 1923 a. otsuse põhjal maakonna valitsuse 14. nov. s. a. koosolekul otsustatud koolivõrgu kava teostamisel käesoleval kooliaastal lubada ajutise kõrvalekaldumisena koolivõrgu kavast Triigi vallas Triigi algkoolis lubada ajutine I õpetaja koht, arvates 1. oktoobrist s. o. Päevast, mil õpilaste arv koolis tõusis suuremaks kui võimalik on neid seaduslikkude normide piirides 4-ja klassi komplektisse ühendada.

Hoolekogu 6.jaanuari 1926. a. koosolekul tuli arutusele uue maja ehituse küsimus. Eelmise aastadetsembri kuul koostati eelarve ja uus ehituse plaan, mis pidi koosnema kahest õpetaja korterist, pesusaunast ja köögist. Tänasel kuupäeval hoolekogu esitatud kava läbi vaadates uuesti leiab, et esitatud kava ei ole otstarbe kohane järgmistel põhjustel: 1. 1930 a. kuueklassilise algkooli sundusliku teostamise puhul tõuseb laste arv ja tekib tarvidus ka uute klassiruumide järele, mida aga esitatud kavas ei ole ettenähtud; 2. Ei ole ehituse otsa, milles õpetajate korterid ja klassi ruum , paigutada sauna ja pesukööki, mis võib ka hädaohtlikuks saada tule ja majapidamise mõttes. Seda arvesse võttes otsustas hoolekogu esitatud plaani muuta järgmiselt: 1. Maja ehitada keldri korraga ja pööningu korra tubadega; 2. Alumisele korrale mahutada üks klassiruum ja 2 korterit—keldrikorrale saun ja pesuköök betoon laega, pööningu korrale kaks korterit. Maja pikkus oleks 6 sülda, laius 4 sülda ja 2 jalga. Kava muudatus otsustati jaanuari kuu vallanõukogu koosolekule esitada. Samal koosolekul tegi hoolekogu algatuse tuletõrje osakondade asutamiseks seal kus on pritsid.
Triigi valla nõukogu 13. jaanuari 1926. a. koosolekul kandis kooli juhataja K. Anton nõukogule ette Triigi algkooli hoolekogu 6. jaanuari s. a. otsuse, esitades maja plaani ja andis tarvilisi seletusi. Valla nõukogu asja ära kuulates ja leides, et suurem maja otstarbekohasem on kinnisel hääletamisel 11-ne häälega –1-e vastu ja 3-e erapoolikuks jäämisel otsustas: Täna esitatud suurema plaani järele maja ehitada käesoleval aastal . ehitusega algust teha ja nii palju valmis teha kui eelarves selleks summe (raha)jätkub.
13. jaanuari 1926.a. Triigi valla nõukogu koosolekul teatas kooli juhataja K. Anton, et Triigi algkooli hoolekogu on leidnud, et nimetatud kooli ruumid jäävad väikeseks, kui 1930. a. 6-e aastane koolikohustus maksma hakkab. Kooli eelarvesse on käesoleval aastal sauna, pesuköögi ja õpetajate ja kooli teenija korterite jaoks maja ehituseks tarviline summa üles võetud. Kavatsetud maja on aga väike ja ei vastaks 1930. a. nõudmistele, sellepärast on kooli hoolekogu esitanud otstarbekohasema plaani, mille järele maja läheks maksma 60000 marka, oleks 6 sülda pikk ja 4 sülda kaks jalga lai. Triigi valla nõukogu asja läbi arutades leidis suurema maja ehituse otstarbekohasema ja selle pärast 11.häälega 1 vastu olekul ja 3. erapooletuks jäämisel otsustas täna esitatud plaani järele maja ehitada käesoleval aastal. Ehitusega kohe algust teha kui eelarves ettenähtud summast jätkub ja mis puudu tuleb, seda tuleva aasta eelarvesse võtta. / Wäljakiri Triigi valla nõukoguprotokollist. Kooli kirjakogu Nr. 3 /
Tänasel pedagoogika nõukogu koosolekul tuli arutusele Triigi algkooli 5-da ja 6-da õppejõu küsimus ja Aug, Kitzbergi 70 sünnipäeva aktuse korraldamise küsimus. Koolijuhata seletuse järele on 5-da ja 6-da õppejõu küsimus olnud igaaastaseks tüliõunaks sest saadik, kui Harjumaa haridusnõukogu poolt maksma pandi koolivõrgu kava, milles Triigi kool ettenähtud 4-ja õppejõuga, sellepääle vaatamata, et igaaastane laste arv on tõendanud 5-da ja 6-da õppejõu tarvidust. Pedagoogika nõukogu otsustas esineda hoolekogu koosolekul5-da ja 6-da õppejõu küsimusega, ette tuua kolme, nelja õppeaasta laste arve.
Samal koosolekul otsustati korraldada aktus August Kitzbergi 70 sünnipäeva mälestuseks 29. jaanuaril pärast kolmandat tundi. / Triigi algkooli pedagoogika nõukogu protokolli raamat Nr. 1. /
Triigi algkooli hoolekogu koosolekul 26. jaanuaril valiti hoolekogu esimeheks Johannes Robas. Korratu kooliskäimise pärast trahvitakse järgmiste laste vanemaid: 1. Rudolf Korloovi isa—8 päeva =120 m..; 2. Otto Mölli isa—8 päeva =120 m.; 3. Karl Ruiso—5 päeva =75 m.; 4. Hugo Schults—8 päeva.= 120 m.; Meta Roomet—Roslaie Kuntmanni ema—5 päeva =75 m.; Oswald Karisoni—5. päeva=75m.; Erich Semlak—5 päeva =75m. ; Leida Ilves—70 päeva =1400 m.; Helmi Petersmanni isa—70 päeva =1400 m.; Leida Tõldsepe isa—9 päeva =135 m.; Leida Leeveti isa –19 päeva 190m.; Kohtulikule vastutusele otsustati võtta Helmi Petersmanni isa Jüri Petersmann ja Mart Ilves tütre Leida Ilvese korratu koolis käimise pärast / Hoolekogu protokoll Nr. 50 1926./
Samas protokollis seisukoha võtmine 5-da ja 6-da õppejõu kohta pedagoogika nõukogu poolt esitatud protokolli alusel. Hoolekogu arvesse võttes laste arvu Triigi algkoolis 1922/23 õp a.—150 õp.; 1923/24õp.a.—165 õp.; 1924/25 õp. a.—172 õp.; ja 1926/27 õp. aastaks ei ole ka näha ette laste arvu vähenemist, otsustas esineda valla koolivalitsusele ettepanekuga kinnitada 1926/27 õp. a. viies õpetaja koht.
Pedagoogika nõukogu 4. veebruari s. a. otsusega valitakse õpetajate esindajaks hoolekokku Ella Pikkel. Samal koosolekul tuli laste peo aruande läbivaatamine, kusjuures selgus, et sissetulekuid on olnud 15865 marks, väljaminekuid 16728 marka, seega puudujääk 863 marka, mida otsustati katta eelmise aasta ülejäägist. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 prot. Nr. 53. /
Õppenõukogu 26 jaanuari 1926. a. koosolekul on jälle päevakorras 5-da ja 6-da õppejõu küsimus. Koolijuhataja teatab, et 5-da ja 6-da õppejõu koht Triigi algkoolis koolivõrgu kava maksma hakkamisest saadik on olnud ajutine, selle peale vaatamata, et laste arv 5-da ja 6-da õppejõu tarvidust iga aasta on tõendanud. Et 5-da ja 6-da õppejõu küsimuse lahendamine iga aasta tüli ja teravusi tekitab, mille all niihästi kool kui ka õpetajaskond kannatab. Koolijuhataja teeb ettepaneku esineda 5-da ja 6-da õppejõu asjus kooli hooldekogule, missugune ettepanek ühel häälel vastu võetakse. Samal koosolekul otsustati pühitseda Aug. Kitzbergi 70 aasta sünnipäeva puhul aktus 29 jaanuaril vastava kavaga.
Hoolekogu 26. jaanuari 1926. a. koosolekul on õppenõukogu poolt esitatud 5-da ja 6-da õppejõu küsimus arutusel. Hoolekogu õppenõukogu otsust ära kuulates ja arvesse võttes laste arvu koolis: 1922/23 õp. a.—150 õpilast; 1923/24 õp. a.—165 õpilast; 1924/25 õp. a.—175 õpilast; 1925/26 õp. a.—172 õpilast; ja et 1926/27 õppeaastaks pole ka ette näha laste arvu vähenemist, otsustas hoolekogu esineda vallakooli valitsusele ettepanekuga, et Triigi 6-e kl. algkoolis saaks kinnitatud 1926/27 õp. a. algades (alates) V õpetaja koht—VI õpetaja koht kui tarvidus seda nõuab.
Hoolekogu 18. mai 1926. aasta koosolekul on uue maja ehituse küsimus uuesti päevakorral. Hoolekogu otsustab vallavolikogule esitatud kavas teha järgmise muudatuse: alumisele korrale ehitada ühe klassi asemele kaks klassi, mille tõttu tuleks maja pikendada 2. sülla võrra. Et ehitus kiire, otsustab hoolekogu Harju maakonna arhidekti kiires korras välja kutsuda, kes võik mõningaid juhatusi anda ehitamisele tuleva maja põhja panemisel ja kava kokkuseadmisel.
Triigi valla nõukogu 2 juuni s. a. koosolekul otsustati ühineda Triigi algkooli hoolekogu 18. mai s. a. otsusega.
Õppenõukogu 4 juuni 1926. a. koosolekul otsustati Triigi 6-e kl. algkooli VI klassi lõputunnistused välja anda järgmistele õpilastele: 1. Edgar Tõnus Jüri p.; 2. Adele Vissmann Jüri tr.; 3. Selma Talbak Tõnu tr.; 4. Meta Sonberg Johannese tr.; 5. Helmi Metsis Eeriku tr.; 6. Anete Reinvald Jüri tr.; 7. Eliise Kuntmann Juhani tr.; 8. Marie Valpol Jüri tr.; 9. Elmar Korju Madise p.; 10. Ilmar Värk Marie p.; 11. Otto Schmidt Otto p.; 12. Heinrich Robas Johani p.; 13. Oskar Kossas Jaani p. ; 14. Alfred Pikkel Jaani p.; 15. Paul Toots Mihkli p.; 16. Elmar Uuet Mardi p.; 17.Julius Niirmann Hansu p.; 18. Otto Mormei Villemi p.—järelkatsega 17 oktoobril 1927. a.
Pedagoogilise nõukogu otsusega 15. maist 1926. a. otsusega määratakse kindlaks kordamisnädalate tähtpäevad VI klassile: Eesti keele etteütlus—19 mail; Matemaatika kirjatöö—21. mail; Saksa keele etteütlus—27. mail; Eesti keele kirjatöö—28. mail ja Saksa keele kirjatöö—31. mail. IV klassis Saksa keele etteütlus—20. mail; Eesti keele etteütlus—21 mail.; Matemaatika kirjatöö –28. mail; Eesti keele kirjatöö—29. mail. Vastavatele õpetajatele aines tehakse kohuseks esitada kirjatööde teemad tähtpäeva hommikul pool tund i enne töö algust. Tähtpäeva hommikul kogunevad õpetajad pool tundi varem koosolekule, mil maaratakse asistendid kirja töödele./ Ped nõukogu protokolli raamat nr. 1 protokoll nr 84./.
18. mail s. a. hoolekogu ja vallavalitsuse ühisel koosolekul otsustati kavatsetav maja ehitada 8 sülda pikk ja 4 sülda 2 jalga lai järgmiste ruumidega : kaks klassiruumi, kaks elukorterit alumisele korrale, ülemisele korrale kaks korterit ja keldri korrale pesuköök ühes saunaga . Otsustati ka välja kutsuda maakonna arhitekt kava koostamiseks. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll. Nr. 51 /
Pedagoogilise nõukogu 19. mai otsusega valiti emakeele etteütluseks „Weealused”, 21. mai otsusega aineõpetaja koostatud ülesanne; 27. mai otsusega saksa keele etteütluseks „Aschen Puttel” (Tuhkatriinu); 28. mai otsusega eesti keele kirjatööks „Kördi ja Lahuordi” talvede võrdlus ja 31. mai otsusega saksa keele kirjatööks „Rotköpfchen” (Punamütsike). Ped nõukogu prtk. Raamat Nr. 1 prtk. Nr. 55—62.
Triigi valla nõukogu 2. juuni s. a. otsusega otsustati välja kutsuda maakonna insener Triigi koolimaja uue maja ehituse algatuse asjas—ülevaatuseks. / Väljavõte volikogu protokollist—kooli kirjakogu Nr. 3 –a. /
Ped nõukogu 4 juuni s. a. koosolek läbi vaadates VI kl. õpilaste kordamisnädalate kirjatööd ja järele kaaludes nende suusõnalisi vastuseid ja arvesse võttes aasta töö tulemusi, otsustas VI kl. lõputunnistused välja anda järgmistele õpilastele: 1. Edgar Tõnus Jüri p.; 2. Adele Vissmann Jüri tr.; 3. Selma Talbak Tõnu tr.; 4. Meta Sonberg Johannese tr.; 5. Helmi Metsis Eriku tr.; 6. Anete Reinvald Jüri tr.; 7. Elise Kuntmann Juhani tr.; 8. Marie Walpol Jüri tr.; 9. Elmar Korju Madise p.; 10. Ilmar Värk Mari p.; 11. Otto Schmidt Otto p.; 12. Heinrich Robas Juhani p.; 13. Oskar Kossas Jaani p.; 14. Alfred Pikkel Jaani p.; 15. Paul Toots Mihkli p.; 16. Elmar Uuet Mardi p.; 17. Julius Niirmann Hansu p.; Otto Mormeile ja Hilda Gillmannile järelkatse saksa keeles ja matemaatikas.
Sundusliku 4. kl algkooli lõputunnistused otsustati välja anda järgmistele õpilastele: 1. Erich Poomann Martini p.; 2. Jaan Morvits Jaani p.; 3. Meta Wenno Mardi tr.; 4. Edgar Talu Kaarli p.; 5. Benita Ruiso Mihkli tr.; 6. Arnold Hüva Mihkli p.; 7. August Karlson Johannese p.; 8. Erich Tamm Hansu p.; 9. Selma Kossas Jaanitr.; 10. Marta Lindeberg Jaagu tr. ; 11. Ella Ehkmann Gustavi tr.; 12. Harald Robas Juhani p.; 13. Rudolf Pikkel Jaani p.; 14. Meta Tõnus Hindreku tr.; 15. Helmi Kulmann Hansu tr.; 16. Laura Walt Jaani tr.; 17. Linda Roomet Peetri tr.; 18. Meta Aamant Johannese tr.; 19. Meta Rets Mihkli tr.; 20. Leida Tõldsepp Jaani tr.; 21. Evald Lehtmets Priidiku p.; 22. August Kaadu Jüri p.; 23Adele Niirmann Jüri tr.; 24. Ksenja Sotemäe Johani tr.; 25. Erich Korju Madise p.; 26. Hermann Oks Johannese p.; 27. Valetin Metsis Jaani p. Järelkatsed määrati: Ella Õlle; Alide Tõnts; Helga Treinberg; Karl Mamers; Rudolf Joona; Artur Kroon; Ewald Wettman ja Hermann Nuk’ile. /Ped. Nõukogu prkt. Raamat Nr. 1—prtk. Nr. 63./.
Wallanõukogu 2. juuni s. a. otsusega lubatakse Triigi koolimaja juure ehitatava maja lubada kaks sülda pikem ehitada, kui ennem otsustatud. / Väljavõte volikogu prtk. Nr. 42 1926.a. Kooli kirjakogu kaust Nr. 3-a. /
Maakonna valitsuse 19. juuli s. a. otsusega on koolis ajutine V õpetaja koht jätta 1926/27 õp a., mida olevate andmete järele nõuab püsiv laste arv nimetatud koolis. /Maakonna koolivalitsuse kiri 19. juulist 1926. a. Nr. 1772.—Kooli kirjakogu Nr. 3 /
Hoolekogu 25 juuli otsusega võetakse R. Johansonilt remonttööd vastu 64915 marga suuruses. Tegemata remonttööd otsustatakse avalikul vähempakkumisel välja anda 8, augustil s. a., korrata. Koolis käimise pärast otsustati trahvida järgmiste laste vanemaid: Erich Tõnus, 8 p.—80 marka; 2. August Jogur, 1 p.—45 senti; 3. Heinrich Vissmann, 5 p.—25 marka; 4. Elfriide Tammets 17 p.—85 marka; 5. Hugo Schults 5 p.—50 marka; 6. karl Ruiso 10 p.—100 marka; 7. Erich Kõusson 6p.—60 marka; 8. Leida Venno 5 p. –50 marka; 9. Meta Roomet 5.p.—50 marka; 10. Agate Ekslich 4.p—40 marka; 11. Leida Suursild 6 p—60 marka; !2. Linda Riisekamp 6p 60 marka; 13. Salme Margus 9p—90 marka; 14. Rosalie Kuntmann 24 p—240 marka; 15. Niirmann 8 p—80 marka; 16. Tammets Elfriide 4 p—40 marka; 17. Adeele Varblane 7 p—70 marka; 18. Oswald Kausson 4p.—40 marka; 19. Erich Semlak 28 p—280 marka; 20. Kõusson 16 p—160 marka; 21. Wides 9 p—90.marka; 22. Selma Kossas 4 p—40 marka; 23. Adeele Niirmann 20 p—200 marka; 24. Meta Aamant 12 p—120 marka; 25. Meta Tõnus 5 p—50 marka; 26. Ella Õlle 18 p—180 marka; 27. Linda Roomet 8 p—80 marka; 28. Aliide Tõnts 4 p—40 marka; 29. Marta Lindeberg 6 p—60 marka; 30. Meta Wenno 7 p—70 marka; 31. Helmi Kukmann 7 p—70 marka; 32. Linda Tõldsepp10 p—100 marka / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 1—prtk. Nr. 52. /
Hoolekogu 8. augusti koosolekul valitakse lahkunud kassapidaja Johannes Hea asemele Jaan Eenok. Ehitusele tuleva maja jaoks otsustati lasta linnas plaan valmistada ja siis vallavalitsusele esitada. Kuimetsa Haridusseltsile lubati 22. augustiks kooliruumid kasutada kino otstarbeks tasu eest 10 % sissetulekust Ü. M. Ü Kose osakonnalt ärapeetava peo ruumide kasutamisest võtta 10 % puhtast sissetulekust. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 1 prtk. Nr. 53 / :
Hoolekogu 28. augusti koosolekul kaubeldi koolimaja remonttööd Jakob Leeveti ja Richard Johansoni kätte. Lisa eelarvega otsustati esineda valla nõukogule tarviliste remonttööde jaoks 25000 marga suuruses. Jüri Raadioseltsile otsustati lubada koolimaja ruumid peo toimepanemiseks10. %-dilise tasu eest üldsissetulekust, kusjuures ruumide kasutamine jääks Jüri Raadioseltsi enese kanda. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 1 prtk.54 /
Valla nõukogu 4. augusti s. a. koosolekul otsustas Triigi algkooli maja juure ehitatav hoone ehitada kohaliku algkooli hoolekogu poolt esitatud plaani kohaselt—hoolekogule ülesandeks teha järgmiseks vallanõukogu koosolekuks vastava kava plaaniga esineda. / Väljavõte Triigi valla nõukogu 4. aug. s. a. protokollist. Kooli kirjakogu Nr. 3 –a./
Ped. nõukogu 16. septembri s. a. otsustati koostada tunnikava 1926/27 õp. aastaks viie klassikomplektiga, sest 5-da õpetaja koht on kinnitatud käesolevaks õppeaastaks. Laste arvu aluseks võtte otsustati klassid komplekteerida järgmiselt: I kl.—I komplekt; II kl.—II komplekt; III kl. –III komplekt; IV kl. –IV komplekt ja V ja VI kl. –V komplekt. Viie klassi korral tundide arv on 137—õpetajate normaaltundide arv 130. Seega 7 lisa usuõpetuse tundi, mille andmiseks otsustati maakooli valitsuselt luba paluda nende andmiseks lisatundidena. / Ped. Nõukogu prtk raamat Nr. 1 prtk. Nr 64 /
Ped. Nõukogu 9. okt. s. a. koosolekul otsustati koolis tarvitusele võtta järgmised raamatud: I kl. emakeeles—Kuhlberg, matemaatikas—Maramaa I; II kl. Eesti keeles—Nurmik I, ja keelelised harjutused—Puusepp I ja II jagu, matemaatikas – Maramaa II; III klassis Eesti keele lugemik—Nurmik II, keelelised harjutused—Puusepp III—IV, matemaatikas ülesannete kogu—Maramaa III, saksa keeles lugemik—Pezold I; IV kl. Eesti keele lugemik—Nurmik III, keelelised harjutused Puusepp III ja IV, grammatika—Einer, matemaatikast—aritmeetika ülesannete kogu—Weski, Grünthal, saksa keeles lugemik—Pezold II, Loodusloos—Kogermann, Männik, Mahstein—IV õp. a. Ajalugu—Kampmaa, Maateaduse õpperaamat—Lätt-Koppel; V klassis Eesti keeles lugemik—Raud I, grammatika –Einer ja keelelised harjutused Puusepp, matemaatikast –ülesannete kogu Weski ja Grünthal I, saksa keeles—lugemik Kann I, Loodusloos—Kogermann, Männik, Mahstein V, Ajalugu—Kampmann, Maateadus—Lätt,-Koppel V; VI klassis Eesti keeles lugemik—Raud II, Lauseõpetus—ploompuu, keelelised harjutused Puusepp V ja VI klassile, Aritmeetika—Weski, Grünthal, Geomeetria—Maramaa, Loodusõpetus—Kogermann, Männik, Mahstein VI õp. aastale, Ajaloos –Kampmann. Maateaduses—Lätt-Koppel VI klassile ja Kodaniku õpetuses—Räägo algkoolidele. / Ped. Nõukogu prtk. raamat Nr.1 prtk 66./
Hoolekogu 11. okt. s. a. koosolekul otsustati toetust saajate hulka võtta järgmised õpilased:1. Asta Pertmann, 2. Heinrich Wissmann, 3. August Jogur, 4. Arnold Puur, 5. Leida Masur, 6. Aliide Niirmann, 7. Alviine Niirmann, 8. Eliise Niirmann, 9 Hilda Nukk, 10. Elfriide Tammets, 11. Eduard Albert, 12. Leida Weide, 13. Harald Wenu, 14. Rosalie Kuntmann, 15. Leida Liiv, 16. Evald Jaagus, 17. Emil Pertmann, 18. Alfred Schults, 19. Arnold Holmader, 20. Osvald Lehtmets, 21. Hilda Laari, 22. Elise Pärn. Toetusnormid määrati kindlaks järgmiselt: I kl.—16 vihku, 2 kummi, 6 värvi, 3 pliiatsit, 1 pintsel, 10 sulge, 2 kleeppaberit, 50 laastu, 1p. rohelist paberit, ¼ tahvlit vineeri ja voltimise paberit, II kl.—16 vihku, 2 kummi, 6 värvi 3 pliiatsit, 1 pintsel, 10 sulge, 1 leht rohelist kartongi, 2 lehte kleep paberit ja 50 laastu; III kl.—20 vihku, 2 kummi, 6 värvi, 3 pliiatsit, 1 pintsel, 6 käsitöö lõnga, 10 sulge, 50 laastu, ½ tahvlit pappi, 2 lehte ilupaberit ja 1 tahvel vineeri; IV kl—22 vihku 2 kummi 6 värvi 3 pliiatsit, 6 käsitöö lõnga, 1 pintsel, 10 sulge 1 tahvel pappi, 2 lehte ilupaberit, 2 lehte vooderpaberit; V ja VI klassis—seesama toetus, mis neljandas. Raamatuid ja teisi õppetarbeid tarviduse järgi. Jalavarje otsustati anda: 1. Aliide Niirmannile, 2. Eliise Niirmannile, 3Alviine Niirmannile, 4. Evald Jaagusele ja 5. Heinrich Wissmannile.. Kooliteenija palgaks määrati 30000 marka—seega 9 kuu eest—3000 marka kuus ja 3-e suise kuu eest a’—1000 marka, missuguse palga arvel kooli teenija on kohustud tegema remondile järgnevad puhastustööd ilma erilise tasuta. Kes vabatahtlikult kooli trahvi hoolekogule ei ole ära maksnud neid otsustati anda politsei korras sissenõudmisele. / Ped. Nõukogu prtk. Raamat Nr. 1 prtk. Nr. 55. /
Ped. Nõukogu 19, okt. koosolekul võeti vastu järgmine kooli kord: Internaadis olejad lapsed tõusevad hommikul kell 6, kella 6—7. riietuvad, kes riides läheb kohe õppima, 7—8. õpivad, 8—8.50. söövad, 10 minutit enne 9. lähevad hommikupalvele. Kell 9 algavad tunnid, mis kestavad 10-ne minutiliste vaheaegadega kuni kella 12.15-ni, millele järgneb lõunavaheaeg kuni kella 12. 50-ni. Kell 12.50 algavad tunnid hariliku 10-ne minutiliste vaheaegadega, kuni tööpäeva lõpuni. Kell 4 on kohvi aeg. Õppetunnid algavad kell 5.. Kella 5—7-ni on kaks tundi vaikset õppimist III—VI klassini. Siis lähevad kõik magama ja 15 minuti jooksul peab majas olema täieline vaikus. Korrapidajateks on õpetajad järgemööda, igaüks ühe nädala, millal nad ka on kohustatud hommikupalvet pidama. Korrapidaja õpetaja kohus on järele vaadata, et koolimajas maksma pandud kord oleks täidetud. Korrapidajale õpetajale abiks on korrapidaja õpilane, päeval on igas klassis oma korrapidaja, kuna õhtul peavad korda ainult IV, V ja VI kl õpilased järgemööda. Ligidal elavail päevaseil lapsil ei ole luba õppida õhtutel koolimajas ruumide kitsikuse pärast. Peale koolitundide koolimajas ja selle õues viibimine päevaseil lapsil on keelatud.
Ühissöögi jaoks puud saevad ja sisse tassivad poisid, kuna tüdrukud köögis keetjale abiks on. Nimekirjad valmistab kooli juhataja K. Anton. / Ped. Nõuk. Protokollli raamat Nr. 1 protokoll nr. 66. /
Ped Nõukogu 19. okt. s. a. koosolekul tuli arutusele 24. mai 1926. a. lastepeo aruande koostamine. Sissetulekuid on olnud 11103 marka, väljaminekuid 24066 marka. Eelmiste pidude ülejääke 12355 marka, seega jääks puudu puudujääki 608 marka. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 prtk. Nr. 67 /
Hoolekogu 24. okt. s. a. koosolekul otsustati täiendavalt toetust anda jalavarjudega 1. Asta Pertmannile; 2. Arnold Puurile; 3. Leida Mauerile; 4. Harald nukkile; 5. Emil Pertmannile; 6. Alfred Schultsile; 7. Hilda Laarile; 8. Hilda Nukkile; 9. Leida Weidele, igale ühele 765 marga suuruses. Mitte kooli ilmunud lastevanematele otsustati teatada, et nende lapsed viibimata kooli saadetaks, vastasel korral langevad 4. okt. s. a. trahvi alla. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll nr. 56. /
Valla volikogu 8. novembri s. a. koosolekul ettepandud plaani Triigi algkooli maja ehituse kohta heaks kiita järgmiste muudatustega: Ehitus oleks pikuti palkidest, seestpoolt krohvitud ja väljastpoolt vooderdatud. Selle eelplaani järele plaan lasta valmistada. /Volikogu protokollist väljakiri8. nov. 1926. a. Kooli kirjakogu Nr. 3.a. /
Hoolekogu 28. novembri s. a. koosolekul koostati kooli eelarve 127. aasta peale järgmiselt: 1. Õpetajale korteri ostuks 14 400 marka
2. Kooliteenija palgaks 30 000 marka
3. Kantselei kuludeks 5 000 marka
4. Kütteks, ühes kohale veoga 46 200 marka
5. Valgustuseks 14 400 marka
6. Korstnate puhastuseks 3 500 marka
7. Väljakäigu kohtade puhastamiseks 4 000 marka
8. Kaevude korrashoiuks 1 000 marka
9. Hoonete tule vastu kinnitamiseks 6 000 marka
10. Harmooniumi paranduseks 5 000 marka
11. Toolide paranduseks 2 000 marka
12. Laternahoide toruks 8 000 marka
13. Hoonete ehitamiseks ja parandamiseks 57 900 marka
14. Uue maja ehituseks 2 000 000 marka
15. Arstirohtudeks 1 500 marka
Kokku, kogu 1927. aasta eelarve 2 213 400 marka
/ Koosoleku protokolli raamat Nr. 1 protokoll Nr. 57 /
Hoolekogu 28. nov. s. a. otsusega määrati õpilaste raamatukogu toetuseks ja korrashoiuks trahvirahadest sissetulnud summadest 500 marka.
/ Hoolekogu protokolliraamat Nr. 1 protokoll nr. 57 /
Ped. Nõukogu 5. märtsi s. a. koosolekul oli arutuse all III kl. õpilase Harald Wenceli küsimus halva ülespidamise eest, millest ka emale varem on teatatud. Et aga paranemist märgata ei ole otsustas ped nõukogu Harald Wenceli Harjumaa Haridusosakonna juhataja soovituse järele Ardu ehk Paunküla kooli saata. Asi antakse lõplikuks otsustamiseks Hoolekogule. / Ped Nõuk. Prtk. Nr. 68 raamat Nr.1. /
Maakonna nõukogu 5 märtsi s. a. kirjaga teatatakse, et maakonna nõukogu 22. jaanuari otsusega on koolivõrgus tehtud muudatus. 29 septembri 1923. a. vastuvõetud kavas oli Triigi kool ettenähtud 5-e õpetajaga kaasa arvatud täiendus kool. Wõetakse täienduskavasse 7-e—õpetajaga suvel arvatud täienduskool, mis pannakse maksma järgneva kooliaasta s. o. 1. augustist 1927. a. / Maakonna koolivalitsuse kiri 5. märtsist 1927. a. Nr. 560—kooli kirjakogus. Nr. 3 /
Hoolekogu 6. märtsist s. a koosolekul otsustades ped nõuk otsust 5. märtsist Harald Wenceli asjus, otsustas: Miina Wencelile anda ühe nädalane tähtaeg asja arutamiseks õpetajatega. Kui Miina Wencel tähendatud ajaks asja ära ei lahenda on ta kohustatud omalapse Ardu algkooli viima. Samal koosolekul määras hoolekogu trahviraha summadest 6000 marka laste raamatukogu toetuseks. / Hoolekogu prtk raamat Nr. 2—prtk. Nr. 1 /
Valla volikogu 6. aprilli s. a. koosolekul otsustas Triigi koolimaja juure uut maja mitte ehitada ja seks otstarbeks laenu mitte teha. Triigi koolimaja juure ehitada saun , kooliõpetajate korteritega , nii kui see ennemalt valla nõukogu poolt on otsustatud ehitada. / Volikogu prtk. Väljavõte 6. apr. 1927. a. Kooli kirjakogu Nr. 3.-a./
Maakonna koolivalitsuse 7. aprilli s. a. kirjaga teatatakse, et usaldusarsti 5. aprilli s. a. resolutsiooni järele sarlakis „haige laps tuleb, kas haigemajja paigutada või teisiti eraldada, kuna haigega kokku puutunud resp õpetajad 7. päevalise karantiini järele tööle asuda võivad” Ühtlasi palutakse teatada, kuidas küsimus kohal on korraldatud—vastuseks maakooli valitsuse 7. aprilli kirjale seletas koolijuhataja järgmist: Sarlaki taudi lahti puhkemisel teatasin sellest kohalikule jaoskonna tervishoiu arstile ja ühtlasi ka maakooli valitsusele 14. märtsil s. a. Kirjaga Nr 25 teatasin Haridusministeeriumi 20 jaanuari 1927. a. kirja Nr. 25481 põhjal koolivalitsusele 17-st sarlaki juhtumist kooli internaadis. Nüüd, kus taud on möllanud 4 nädalat, tuleb alles maakonna usaldusarsti resolutsioon—haigetega kookupuutunud õpetajad tulevad paigutada 7. päevaks karantiini. Haigetega kokku puutunud on kõik õpetajad. Vähe vist oleks sellest, kui õpetajad 7 päeva karantiinis istuksid ja 8-al päeval koolis taudiga uuesti kokku puutuvad. Kooli 80-ne õpilasest koosnevast internaadist on 17 õpilast internaadis sarlaki taudi haigeks jäänud ja kus niisugune arv sarlaki juhtumisi ette on tulnud, peaks eeskätt saama desinfitseeritud ruumid ja siis alles õpetajad. Koolijuhataja perekonnas haigeks jäänud Juta Antoni haigemajja paigutamise üle seletas koolijuhataja: lapse haigestumisel konstateeris kohalik tervishoiu arst haigestumist raskel kujul ja keelas haige viimise 60—70 km. maa tagant haigemajja, ära. Hiljem sai laps Juuru jaoskonna tervishoiu arsti poolt lõigatud, tekkinud kõrvalhaiguste puhul. Arst eitab täiesti ema karantiini paigutamist ja samuti võimatut seisukorda lapse haigemajja viimiseks, millest koolijuhataja esitab arsti tunnistusi. / Kooli kirjakogu Nr. 3.-a./
Ped nõukogu 8. mai s. a. koosolekul määrati kindlaks: Kordamisnädalaid alata VI kl. 6-st maist s. a. ja kirjatöid IV ja VI kl 16-st maist s. a. VI klassis otsustati korraldada: Kirjatööd matemaatikas—19-al mail; eesti keeles etteütlus—18-al mail; ja kirjatöö 20-al mail; saksa keeles etteütlus 16-al mail ja kirjatöö 23-al mail. IV klassi matemaatika kirjatöö—24-al mail; eesti keeles etteütlus—17-al ja kirjatöö—21-el mail; saksa keeles etteütlus—20-al mail. Vastava aine õpetajale kohuseks teha esitada kirjatööde teemad tähtpäeva hommikul, mil määratakse ka assistendid kirjatöödele. /Ped nõukogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll Nr. 69. /
Hoolekogu 8.mai s. a. koosolekul otsustas palvega pöörata Riigi kinnisvara maksu ameti poole kooli koha Nr. 92 kinnisvara maksust vabastada, mida ringkonna valitseja poolt on määratud 1008 marka. Samal koosolekul hoolekogu Triigi koolimaja küsimust läbi vaadates leiab, et 6-da apr. s. a. valla nõukogus vastu võetud otsus ehituse asjus hoolekogule täiesti vastuvõtmatu on ja sellepärast ühel häälel otsustas pöörduda Triigi vallavalitsuse poole Triigi algkooli juurdeehitus küsimus mai kuu nõukogu päevakorda täiendavalt juurde võtta. Samal koosolekul jagas hoolekogu ametid järgmiselt: esimeheks Joh Robas, Willem Einson kassapidajaks ja Ella Pikkel kirjatoimetajaks, liigetena Joosep Männik, Jaan Kossas ja Karl Anton. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll nr. 2. /
Valla volikogu11. mai s. a. koosolekul teatas vallavanem M. Tõnus, et suurem osa materjalidest on juba kohale veetud ja valmistada lastud, mitte sauna ehitamiseks, vaid koolimaja ehitamiseks ja paneb volikogule ette kindlat seisukohta võtta. Pikemat seletust andis koolijuhataja K. Anton , ära näidates volikogule ruumide kitsikust ja selle suurenemist kui 6 klassi kohustuslikuks tehakse. Volikogu ettepanekut ja koolijuhataja seletusi ära kuulates 12 häält poolt, 2 vastu ja 2 erapooletuks jäämisel otsustas Triigi algkooli maja juure ehitada uus maja ennem esitatud plaani kohaselt ja vallavalitsusele kohuseks teha plaan Haridusministeeriumile kinnitamiseks saata. / Triigi valla volikogu protokollist väljavõte 11 mai 1927. a. Kooli kirjakogu Nr. 3.-a /
Valla volikogu 11. mai s. a. koosoleku eelmise otsusega võeti Triigi algkooli maja juure uue maja ehitus vastu, mis esitatud plaani järele läheks maksma 3 075 000 marka. Volikogu asja läbi arutades ja leides, et vallal omal niipalju raha ei ole. Kuna aga ehitusega käesoleval suvel alata tuleks, et sügiseks katuse alla viia ehitust, otsustas palvega Haridusministeeriumi poole pöörata 2 300 000 marga ehituslaenu saamiseks 25. aasta peale. 1). 25 aasta jooksul seda summat iga aasta valla eelarvesse võttes; 2). Maa volikogu poole pöörata palvega, vastutuse oma peale võtmiseks laenu tasumise eest. / Väljakiri volikogu protokollist 11.mai 1927 . a. otsusest Koolikirjakogu Nr. 3.-a. /
Ped. Nõukogu 16, 17, 18, 19, 20, ja 21 mai koosolekutel määrati kordamisnädalate kirjatöödeks saksa keeles VI kl. —„Was Mörchen vom Beien” (millistel jalgadel on mürkel), IV kl.—„Im Dorfe” ( külast); Eesti keeles etteütluseks VI kl—„Isekas hiiglane”, IV kl.—„Seitse kitsetalle”; Kirjatöödeks IV kl.—„Lehmakarjus” ja VI kl.—„Kukulinna Willu”; Matemaatika kirjatööks VI kl.—õpetaja oma koostatud ülesanne. /Ped.nõukogu protokolli raamat Nr. 1—protokoll Nr. 70—75. /
Hoolekogu 28. mai s. a. koosolekul määrati korratu kooliskäimise pärast trahvi järgmiste õpilaste vanematele: 1. Hugo Schults -35 päeva—700 marka; 2. Rosalie Kuntmann -10 päeva—50 marka; 3. Endel Klandorf -15 päeva—75 marka; 4. Aliide Tõmts -33 päeva—330 marka; 5. Artur Wides -65 päeva—650 marka; 6. Rudolf Joon puudunud 21 päeva—210 marka. Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 2—prtk Nr. 3 /
Ped Nõukogu 30 mai 1927. a. koosolekul vaadati läbi algkooli VI kl. kordamisnädalate kirjatööd, kaaluti läbi suusõnalised vastused, võttes ka nende aastane töö, otsustati: anda VI klassis lõputunnistused välja järgmistele õpilastele 1) Magda Schmiedeberg Priidiku tr.; 2) Leida Unnok Antoni tr.; 3) Salme Lusmann Jüri tr. 4) Rosette Puur Peetri tr.; 5) Ella Kõusson Juhani tr.; 6)Amalie Tärne Jaani tr.; 7) Eliise Pärn Jüri tr; 8) Eerich Kristall Tõnu p.; 9) Rudolf Kaalep Juhani p.; 10) Edvard Varblane Jaani p.; 11) Osvald Lehtmets Priidiku p.; 12) Ernst Iirak Mardi p.; 13) Alfred Kuke Augusti p. Otsustati jätta kursust kordama eesti keeles ja matemaatikas nõrkade teadmiste pärast neljanda klassi kordamisnädalate kirjatöid järele kaaludes ja suusõnalisi vastuseid ja võimeid, otsustati: sunduslise IV kl. algkooli lõputunnistused välja anda järgmistele õpilastele: 1.) Leida Weide Hansu tr.; 2.) Agate Etslich Madise tr.; 3.) Armilde Riisikamp Jüri tr.; 4.) Leida Riisikamp Jüri tr.; 5.) Helga Treinberg Aleksandri tr.; 6.) Ewald Jaagus Johani p.; 7.) Jane Lemberg Jüri p.; 8.) Emil Pertmann Marie p.; 9.) Leo Lusmann Jüri p.; 10.) Johannes Kõusson Juhani p.; 11.) Alfred Schults Mihkli p. Järelkatsed: Leida Liiule, Meta Lindebergile ja Helmi Gillmannile. IV klassi kursust kordama jäeti 10 õpilast. I-st II-se klassi viidi üle 23 õpilast—kordamisele jäi 2 õpilast. II-st kl. III-sse kl. viidi üle 16 õpilast, kordamisele jäi 10 õpilast; III-st kl. IV-sse kl viidi üle 24 õpilast—kordamisele jäi 14 õpilast; V-st kl. VI-sse kl. viidi üle 11 õpilast—kordamisele jäi V kl. 10 õpilast / Ped nõukogu protokolli raamat Nr. 1—protokoll nr. 76./
10 juuni statistiliste teadete järele on kooli juhatajaks K. Anton. Õppekeeleks—eesti keel. Esimeseks võõrkeeleks saksa keel. Õppetöö algas tegelikult 4. oktoobril ja lõppes 31. mail. Kool seisis sarlakite pärast 11—13 aprillini—3 päeva. Õpilasi oli I klassis p.—16, tr.—9; II kl. p.—11, tr.—16; III kl. p.—14, tr.—25; IV kl. p.—14, tr.—10; V kl. p.—12, tr.—11; ja VI kl. p.—8, tr.7. Kokku poisse—75 ja tüdrukuid 78 õppetöö algul, hiljem tulid kooli16 poissi ja 14 tütarlast. Enne õppetegevuse lõppu jäid koolist ära 11 poissi ja 4 tüdrukut. Koolist puudunud kogu õppeaasta jooksul—poisid 1174 päeva ja tüdrukud 1065 päeva, neist loetud vabandavateks 2060 päeva ja vabandamatudeks 179 päeva. Hoolekogu poolt trahvitud 6. isikut 2015 margaga. Õpilaste arv vanuse järele 31. detsembri 1926. a. oli: 7. aastaseid—1 õpilane, 8. aastaseid—17 õpilast, 9. aastaseid—18 õpilast, 10. aastaseid—13 õpilast 11. aastaseid—29 õpilast, 12. aastaseid—28 õpilast, 13. aastaseid—14 õpilast, 14. aastaseid—18 õpilast, 15 aastaseid—12 ja 16. aastaseid—3 õpilast. Õpilaste raamatukogus oli 831 köidet. Koolis töötas karskusring, millest võttis osa 34 poeglast ja 28 tütarlast. Meelelahutuseks ja kujunenud kombe järele korraldati jõuluks lahtisaamise päeval laste jõulupuu ja kevadel emadepäeva pidu, milledest osavõtt kõigil tasuta. Hoolekogu kasutada oli kehvemate õpilaste toetust27061 marka ja puudunud päevade trahvirahasi8983 marka . Puudust kannatavatest õpilastest said toetust 23 õpilast18360 marga suuruses. Kooli on õppeaasta jooksul revideeritud kooli nõuniku härra Johansoni poolt kaks korda. / Kooli kirjakogu nr. 3 /
Maakooli valitsuse 22 juuni kirjaga teatatakse õpetaja Elviine Pikkeli ja Rosamunde Meibaumi lahtiregistreerimisest arvates 1. augustist 1927. a. kui õpetajate kohusetäitjad maksvate määruste ja korralduste põhjal, millest neile26. septembri 1925. a. Nr. 2549 kirjaga teatati. Harju Maakooli valitsuse kiri 22 juunist 1927. a.Nr. 1179 ja 1180—kooli kirjakogu nr. 3 /
Hoolekogu koosolekul 28 juunil s. a. andis endine kassapidaja Jaan Eenok praegusele kassapidajale Willem Einsonile üle kassa saldo 28 juuniks 1927. a., mis sissetulekut ja väljaminekut tõendavate dokumentide järel oli 7293 marka. Üleandmist tõendavad mõlemad kassapidajad oma allkirjaga – üks üleandmist ja teine vastuvõtmist
Lahtiregistreeritud õpetajate asjus otsustati: Hoolekogu vallavalitsusele esineda ettepanekuga –valimised kiires korras välja kuulutada. Hoolekogu äranägemise järel oleks soovitav valida uued õppejõud meesjõud, ehk vähemalt üks neist
Hoolekogu 28. mai s. a. otsusega trahvi alla määratutest laste Hugo Schultsi, Endel Klandorfi, Aliide Tõntsu, Artur Widese ja Rudolf Joona vanemad ei ole trahvi vabatahtlikult trahvi ära maksnud ja sellepärast otsustas nimetatud lastevanematelt trahvi sisse nõuda administratiiv korras. / Hoolekogu prtk raamat Nr. 2. prtk nr. 4./
Hoolekogu 13 juuli koosolekul tuli arutusele õpetajate kanditaatide esitamine valla nõukogule. Kanditeerisid Triigi algkooli vabale õpetajate kohtadele : 1,) Ella Pikkel—Seminari lõpetaja; 2.) Hendrik Waar—Seminari lõpetaja –kutseõigusline; 3.) Harald Pitca—algkooli ettevalmistus kursuste lõpetaja; 4.) Meta Liivamets—Seminari lõpetaja; 5.) Eduard Rosmann—Seminari lõpetaja; 6.) Johannes Põld—õpetaja kutsega; 7. ) Agathe Bergstein—Seminari lõpetaja. Hoolekogu otsustas valla volikogule valimiseks ette panna Eduard Rosmanni ja Ella Pikkeli. / Hoolekogu prtk raamat Nr.2 –prtk.nr.5 /
Volikogu 13 juuli s. a. koosolekul pani vallavanema abi J. Tärne volikogu liikme J. Lepa poolt päevakorda üles võetud Triigi koolimaja juure uue maja ehituse küsimuse. Volikogu seda ettepanekut ära kuulates ja asja igakülgselt läbi arutades ja leides, et vald eelmise volikogu otsuse kohaselt uut koolimaja ehitada ei suuda ja et laenu ka nii peatselt saada ei ole , kuid osa materjale on juba veetud ning võivad hävineda, mispärast ehitus tingimata k. a. tuleks läbi viia nii kuidas seda valla enda rahalised olud lubavad, sellepärast lahtisel hääletusel ühel häälel volikogu otsustas: 1.) Triigi 6-e kl algkooli maja juure ehitada uus maja 8 sülda pikk ja , 5 sülda lai, ühekordne, pööningukambritega; 2.) Hoolekogule ülesandeks teha järgmiseks volikogu koosolekuks sellekohane plaan esitada ja 3.) järgmiseks volikogu koosolekuks ehituse tööde kauplemine välja kuulutada, ettevõtjaid kauplema kutsudes. / Väljakiri valla volikogu protokollist 13. juuli s. a. Nr. 65 –Kooli kirjakogu Nr. 3 –b /
Maakonna koolivalitsus 29 juuli s. a. kirjaga teatab, et 13 juuli s. a. Triigi volikogu otsusega on Triigi koolile valitud õpetajateks Ella Pikkel ja Eduard Rosman. Et valimistel ei ole täidetud awald. aeg koolide seaduse § 59 nõuet registreeritakse õpetaja Ella Pikkel ainult ajutiseks. Õpetajate kanditaadil E. Rosmanil tuleb esitada maavaltsusse usaldusarsti tunnistus. / Maa-koolivalitsuse 29 juuli 1927. a. kiri Nr. 1460. –Kooli kirjakogu Nr. 3 /
Hoolekogu 31 juuli s. a. koosolekul otsustati: 1.) Remonttööd välja kaubelda R. Johansonile, kellega sõlmiti ka vastav leping; 2.) Koolijuhataja poolt valmistatud plaan, mis valla volikogu poolt antud mõõtude kohaselt valmistatud, otsustati esitada väljakauplemise aluseks volikogule; 3.) Maavalimiste puhul lubatakse koolimaja ruume tarvitada anda kõigile parteidele. / Hoolekogu prtk raamat Nr. 2. –prtk nr. 6. /
Valla volikogu 3. augusti s. a. otsusega kaubeldi Triigi algkooli maja juure ehitustööd 264 000 marga eest Eduard Friedbergile, kusjuures kõik ehitusmaterjal valla poolt; 2.) Lisa eelarve tuleb vallavalitsusel esitada järgmiseks volikogu koosolekuks. / Väljavõte Triigi valla volikogu 3. aug. 1927. a. protokolli punkt Nr. 66.—Kooli kirjakogu nr. 3.-a /
Valla volikogu 3. augusti koosolekul pani vallavanem M. Tõnus volikogule ette ehitatava koolimaja ehitustööde järelevalve komisjoni valida, kelle ülesandeks selle järele valvata, et töö kõigiti korralik aj lepingu tingimustele vastav oleks. Volikogu seda ettepanekut ära kuulates leidis järelevalve komisjoni valimise tarviliku olevat, ning määras valitava komisjoni liikmete arvu kindlaks 3. peale. Kanditaatideks seati üles ja kes salajasel sedelitega hääletamisel hääli saavad järgmiselt: 1.) Jüri Vacholder—13 häält poolt, 2.) Jakob Tõnus—12 häält poolt, 3.) Johannes Lepp—12 häält poolt, 4.) Karl Anton—12 häält poolt, 5.) Mart Võsang—5 häält poolt. Et kanditaadid Jakob Tõnus, Johannes Lepp ja Karl Anton ühepalju hääli saivad, võtsid nemad eneste vahel liisku, kusjuures langes välja Jakob Tönus. Hääletamist lõpetades volikogu otsustas: Tunnistada vealituks koolimaja ehituse järelevalve komisjoni liikmeteks 1.) Jüri Vacholder, Johannes Lepp ja Karl Anton. / Väljakiri valla volikogu 3. augusti 1927. a. protokoll Nr. 67. Kooli kirjakogu nr. 3.-a./
Ped nõukogu koosolekul 2. septembris 1927. a. teatab koolijuhataja, et lahkunud õpetaja Rosamunde Meibaumi asemele on valitud uueks õpetajaks Eduard Rosmann arvates 1. augustist1927. a. Päevakorras on tunnikava koostamine 1927/28 õp aastaks. Tunnikava koostatakse möödunud 1926/27 õp aasta kohta käivate määruste ja korralduste järele. Ped. Nõukogu prtk. Raamat Nr. 1—prtk Nr 77. /
Hoolekogu 4. septembri s. a. koosolekul otsustatakse a) korda seada pää kaevu pump, mis maksma läheb 10 050 marka, missuguse summa saamiseks esineda vallavalitsusele lisa eelarvega, b.) Remonttööde tegemiseks otsustatakse esineda lisa eelarvega 15 000 marga suuruses / Hoolekogu prtk raamat Nr. 2. –prtk nr. –7 /
Hoolekogu 14. septembri s. a. koosolekul kaubeldakse välja remonttööd Rihard Johansonile. Remonttööd peavad olema lõpeteatud hiljemalt 1. oktoobriks s. a.
/ Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 2 --prtk nr. 8 /
Hoolekogu 2. oktoobri koosolekul võetakse vastu remonttööd ettevõtjalt Rihard Johansonilt kogu summas 31 935 marga suuruses; b.) Kooli mööbli remondi eest A. Kombile otsustati maksta 6 750 marka. c) Õp. pr. Robasele ( end. Tohas) otsustati välja maksta tapetseerimise tasu 300 marka. Samal koosolekul valitakse õp. Ella Pikkeli asemele õpetajate esitajaks hoolekokku õpetaja Ed. Rosman. Ametid jaotas hoolekogu järgmiselt. Esimeheks—Johannes Robas, Kassapidajaks—Villem Einson. Kirjatoimetajaks—Eduard Rosman, Ametita liigeteks—Johannes Aser, Jüri Limberg ja Karl Anton. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 2—prtk nr. 9 ja 10./
Ped. Nõukogu 2. oktoobri s. a. koosolekul valitakse ped. Nõukogu sekretäriks õp. Ed. Rosman. Vabastatakse õp Pikkel õhtustest korrapidamisest. Kooli kodukorras jäävad maksma 1926/27 õp a. kodukorras ettenähtud punktid. Õpperaamatud jäävad samad, mis 1926/27 õp aastal, ainult ajaloo Kampmanni asemele VI kl. võetakse Sits kooli lõpul.
/ Ped . nõukogu prtk raamat Nr. 1.—prtk. 78 /
Lastevanemate 9. okt. s. a., koosolekul kannab kooli juhataja K. Anton referaadi: „Distsipliin ja distsipliini abinõud kodu ja kooli koostööl”. Teiseks refereerib õp Ed. Rosman „Isetegemine kui tähtsam kasvatuse abinõu”. Õpilastele õpperaamatute muretsemises, teatas koolijuhataja, et tema raamatute muretsemises on läbirääkinud Kõu Tarvitajate Ühisuse juhatusega, kes on nõus raamatute muretsemist oma peale võtma. Lasteraamatute esitajateks hoolekokku 1927/28 õp. aastaks valitakse Johannes Aser ja Jüri Limberg. Pedagoogika nõukokku valitakse lastevanemate esitajaks Gustaw Winter. Toitlustamise küsimuses jäädi endise ühissöögi toidunormide juure. Juhatusse valiti G. Winter, J Männik, Tõnus, Lehtmets ja Kuke. / Lastevanemate protokoll ped. nõukogu prtk raamatu lõpus Nr. 1 /
Lastevanemate 16. oktoobri s. a. koosolekule oli tulnud 7 lastevanemat, kes leidsid et neile ühistoitlustamine mõnes asjas raskusi sünnitawat, avaldasid soovi ühissöögi kõrvale sisse seada sega köök prooviks ühe aasta peale. Et koolil 2 kööki on ja see raskusi ei sünnita, otsustati segaköögiga 1927/28 õp. aastal proovi teha.
Hoolekogu 27 oktoobri 1927. a. koosolekul otsustati korratu kooli ilmumise pärast trahvida järgmiste õpilaste vanemaid: W Niirmanni, T: Siiberi, L. Laari—tõrkumise pärast 22 puudunud päeva eest a’ 20 marka päev. Iida Aamandt—3 päeva, Alfred Tärne—1 päev, Hugo Kõusson—3 päeva, Rudolf Varblane—2 päeva, Kuido Pooman, Verner Semlak—2 päeva, Elfriide Tammets –9 päeva, Leida Riisikamp—10 päeva, Alfred Kossas—12 päeva—trahvida nende vanemaid iga puudunud päeva eest a’ 10 marka. Ella Robase—4 päeva, Helmi Roos—3 päeva, Erich Tõnus –1 päev, Hugo Iirak—4 päeva, Harald Ehrlich—1 päev, Hugo Schults—4 päeva, Harald Wencel—2 päeva, Oswald Karisson—1 päev, Hans Kaadu—1 päev, Endel Klandorf—6 päeva, Alfred Puur—4 päeva, Voldemar Silm—5 päeva, Leili Niirmann—1 päev, Harri Poomann, Leida Uusbek,--1 päev, Artur metsis –6 päeva, Harald Marvits ja Iida Rets—12 päeva, .Trahvida vanemaid iga puudunud päeva eest 10 marka päevas. Kustutatakse maha kõlbmatuks muutunud varandus. / Hoolekogu prtk raamatNr.2—prtk. Nr 11 /
Ped. nõukogu 18. novembri 1927. a. koosolekul tuli arutluse alla koolis ilmsiks tulnud suitsetamise pahe. Otsustati ette tulnud pahest teatada Rudolf Karlsoni, Hugo Schultsi, Alfred Puksi ja Oswald Korissoni vanematele. Korduval juhusel õpilased internaadist välja heita. / Ped. Nõukogu prtk. Raamat Nr. 1 –protokoll nr. 79 /
Hoolekogu 20. novembri s. a. koosolekul otsustati trahvist vabastada lapsevanemad: Joh. Robas, Anna Riisikamp, ja Juuli Siiber. Jalavarjudega 300 marga suuruses igale ühele otsustatakse toetust anda 20 puudust kannatajale lapsele.. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2.—protokollnr. 12. /
Ped. Nõukogu 25 novembri koosolekul otsustati korraldada 4 detsembril laste pidu, mille sissetulek läheks laste jõulupuu korraldamiseks. / Ped. nõukogu protokolli raamat Nr.1—protokoll nr. 80. /
Ped. Nõukogu 15 detsembri s. a. koosolekul koostati laste peo aruanne, mille järele sissetulekuid olnud 11 979 marka ja väljaminekuid ühes 1926. a. jõulupuu arve ja puudujäägi kattega 4 044. Seega puhast raha kassas 7 935 marka. Otsustatakse korraldada laste jõulupuu 21. detsembril kell 5 õhtul jõulunäidendi , lastekoori laulu ja deklamatsiooniga. /Ped. Nõukogu prtk. Raamat Nr. 1—prtk nr. 81. /
Ped. Nõukogu 20 detsembri s. a. koosiolekul tuli arutusele Harju maavalitsuse 13 detsembri 1927. a. kiri Nr. 2545, milles teatatakse naaberkoolis Harmis ühe õpetaja koha likvideerimisest õpilaste vähese arvu tõttu. Et ükski õppejõud ei saaks lahti registreeritud soovitab maa koolivalitsus lisatunnid Harmi kooli õpetajate kätte anda. Ped nõukogu nimetatut läbi arutades otsustas Triigi kooli 7 lisatundi ära anda. Teiseks otsustati halva ülespidamise pärast elukombed tunnistada rahuldavateks ja mitmetel õpilastel Valfred Waik, Hugo Kõusson, Elfriide Tammets, Hugo Schults, Rudolf Karlson. Alfred Puksil, Oswald Karissonil, ja Artur Metsisel. / Ped. Nõuk. Prtk. Raamat nr. 1—prtk. Nr. 82./
Hoolekogu 15 jaanuari 1928. a. koosolekul otsustati trahvida Leida Laasi ema Anna Laasit tema lapse 46 puudunud päeva eest 920 margaga, Kuido Poomani vanemaid 2. päeva eest 20 sendiga ja Meta Roometi vanemaid 4 puudunud päeva eest 20 sendiga. b.) õpilaste raamatukogu toetuseks määrati 50 krooni trahvirahadest, c.) Tütarlaste magamise ruumi kitsikuse tõttu otsustatakse osa magamisruume leida väljaspool kooli, milleks on nõusolekut avaldanud Robert Haak, kes elab koolimaja naabruses, tasuga 1 süld puid ja 6—7 naela petrooleumi pooles aastas, d.) Ardu kooliõpetajale T. Talbakile ruumi 22. jaanuaril kõne koosolekuks ei lubatud. e.) 1928/29 aasta eelarve koostati kogu summas Kr. 4 183 peale, mille hulgas lauda, aida ja kuuri ehituse eelarve 2 000 krooni.
/ Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 --prtk. 13.
Harjumaa koolinõuniku 1. märtsi 1928.a. kirjaga juhitakse õp. Ella Pikkeli tõsist tähelepanu 22. veebruaril 1928. aasta ettetulnud puudustele revideerimisel IV kl. eriti ajaloos ja maateaduses, samuti eesti keeles III kl. Nõutakse puuduste kõrvaldamist, et koolitöö korralikult areneda võiks. / Harjumaa Koolinõuniku kiri 1. märtsist 1926. aastast Nr. 423—Kooli kirjakogu Nr. 3—1928. a. /
Ped. Nõukogu 14 aprilli koosolekul otsustatakse tunnid alata hommiku kella 8-st, muus osas jääks koolikord endiseks. Teiseks otsustati korraldada 13 mail laste pidu , mille sissetulek läheks õppekäikude kulude katteks. / Pedagoogika Nõukogu Protokolli raamat Nr. 1—protokoll nr. 83 /
Hoolekogu 28 mai s. a. koosolekul valiti lahkunud hoolekogu liikme Joh. Robase asemele Johannes Talu, kes jääb ka hoolekogu esimeheks. Lahkunud hoolekogu liikme Joh. Aseri asemele kutsuti lastevanemate esitaja M. Pertmann. B.) Koolijuhataja teatab hoolekogule, etõpetajate Ella Pikkeli ja Eduard Rosmani ametikohused lõpevad 1-sel augustil 1928. a. ja teeb ettepaneku neid ette panna registreerimiseks ühe aasta pääle. Hoolekogu otsustabki esineda palvega Maa-koolivalitsusele Ella Pikkeli ja Eduard Rosmani edasi registreerimiseks ühe aasta pääle. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2—protokoll nr. 15. /
Hoolekogu 20 mai s. a. koosolekul teatab koolijuhataja, et pedagoogika nõukogu otsusega 20 maist s. a. on praegune kooliteenija M. Jaagus õpetajaskonnale täiesti vastuvõtmatu ja nõuab kooliteenija M Jaaguse vallandamist 2-e nädala jooksul s. o. 3.juuniks 1928.a. Hoolekogu koolijuhataja teadaannet ära kuulates otsustab kooliteenija M. Jaaguse vallandada 15. juunist 1928. a. /Hoolekogu prtk raamat Nr. 2 --prtk. Nr.16 /
Ped. Nõukogu 23. mai s. a. koosolekul on arutusel 13. s. a. peoõhtu aruanne. Sissetulekuid on olnud 7 472 senti. Väljaminekuid 5 643 senti. Sellega peaks peo ülejääk olema 18 krooni ja 29 senti. / Ped. Nõuk. Prtk. Raamat Nr. 1—prtk. 93. /
Ped. Nõukogu 24 mai 1928. a. koosolekul on arutusel õpilaste edasi jõudmise ja klassikursuse küsimus. Ped. Nõukogu läbi vaadates VI kl. õpilaste kordamisnädalate kirjatöid, hinnates nende suusõnalisi vastuseid ja arvesse võttes nende võimisi ja tööd aasta jooksul , otsustab lõputunnistused välja anda järgmistele VI kl. õpilastele: 1.) Selma Kossas Jaani tr.; 2.) Erich Liiva Leopoldi p.; 3.) Ksenja Sotemäe Juhani tr.; 4.) Hilda Tõnstein Mihkli tr. 5.) Edgar Talu Kaarli p.; 6.) Jaan Marvits Jaani p.; 7.) Benita Ruiso Mihkli tr.; 8.) Ella Ekmann Gustavi tr.; 9.) Erich Tamm Hansu p.; 10.) Alfred Kuke Augusti p. 11.) Rudolf Pikkel Jaani p. /Pedagoogiks Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 –protokoll nr. 94. /
Maavalitsuse kirjaga 30. maist s. a. teatatakse , et valla volikogu 2. mai s. a. otsuse kohaselt laiendatakse koolikohustus Triigi vallas viie õppeaasta peale, alates 15. maist 1928. a. ja VI õppeaasta peale alates 15 maist 1929. aasta, mis on Riigi koolivalitsuse 24 mai 1928. a. Nr. 2693 kirja järele kinnitatud. / Maavalitsuse 30. mai 1928. a. kiri nr. 888 –kooli kirjakogus nr. 3 /
Kooli 1927/28 aruande järele 13 juunist töötas kool viie klassikomplektiga , kusjuures viienda komplekti moodustasid V ja VI klass. Kooli õppekeeleks oli eesti keel. ja võõrkeeltest esimeseks võõrkeeleks oli saksa keel III—VI kl. Õppetöö algas 3. oktoobril ja lõppes 25. mail. Tegelikkude õppepäevade arv õppeaasta jooksul oli 176. Õppejõude oli 5, neist 2 meest ja 3 naist. Koolis olnud õpilaste arv: I kl.—18; II kl.—28; III kl.—27; IV kl.—34; V kl.—21; ja VI kl.—12. Kokku kogu koolis 140 last. Sügisel ilmusid hiljem kooli13 poissi ja 14 tütarlast. Kevadel lahkusid varem õppetöö lõppu 3 poissi ja 4 tütarlast. 140-st õpilasest käisid koju iga päev 56 õpilast. Ülejäänud elasid kooli juures internaadis. Puudusid õpilased aasta jooksul: poisid—772 päeva, ja tüdrukud—1041 päeva. Puudumiste põhjused: Haiguse pärast –1353 päeva, koduste olude pärast—42 päeva, teenistuse pärast 117 päeva ja halvade ilmade pärast—31 päeva; teadmata põhjustel 266 päeva. Vabandamatuks loeti 122 päeva. Hoolekogu poolt trahviti 21 isikut 1100 margaga. Kogu koolist ei jõudnud klassi kursust lõpetada 13 poissi ja 9 tüdrukut. Vanuse järelejagunesid õpilased järgmiselt: 7. a.—3 tükki; 8. a.—13; 9. a.—13; 10. a.—19; 11. a—22; 12. a---33; 13. a---20; 14.a---12 ja 15. aastaseid 5 poissi. Õpilaste raamatukogus oli 620 köidet ja õpetajate kogus 845 köidet. Õppe käike—ekskursioone 1927/28 õp. aastal 3, kaks neist kodukoha ümbrusega tutvunemiseks—esimene 67 õpilase ja kahe õpetajaga , teine 94 õpilae ja 3. õpetajaga. Kolmas pealinna—Tallinna vaatlemisvääriliste kohtadega ja asutistega tutvumiseks 24 õpilase ja 5. õpetajaga. Koolis töötasid nimetatud õppeaastal karskus- ning lootusring. Aasta jooksul peeti 2 peoõhtut ja 1 jõulupuu. Peoõhtutest saadud rahasummad tarvitati ekskursiooniks ja õpilaste raamatukogu täiendamiseks. Hoolekogu kasutada oli trahvirahasi 10 374 marka. Kooli revideeriti koolinõuniku härra Johansoni poolt 2 korda. / Kooli kirjakogu nr. 3. /
Ped. Nõukogu 30. juuli ja 6. augusti s. a. koosolekul anti Tartu telefonivabriku esitaja M. Sikkale luba raadio –Kivo peoõhtu korraldamiseks, mille üldsissetulekust 10% läks kooli heaks. Üldsissetulek oli 8 595 senti—sellest10% kooli kasutada on 8, 59 krooni. Õpetajate kaasaaitamise eest andis M. Sikka õpetajatele K. Antonile, H. Antonile ja Ed. Rosmanile 10%, s. o. 8,59 krooni, millise summa õpetajad annetasid kooli kasuks.
/ Ped. Nõukogu 30. juuli ja 6. augusti 1928. a protokolli raamat Nr. 1 /
Ped nõukogu 9. augusti s. a. koosolekul koostati tunnikava viie komplektiga , kusjuures viienda komplekti moodustasid V ja VI kl. Niisuguse komplekti teenimise juures oli õpetajate normaaltundide arv 140, aga õpilastel 143—seega 3 lisatundi, mille andmiseks paluti maa-koolivalitsuse luba. /Ped. Nõuk. Prtk. Raamat Nr. 1—prtk. Nr 97 /
Ped nõuk 26. augusti koosolekul määratakse koolijuhataja K. Antoni kohusetäitjaks Emma Robas, sest koolijuhataja tahab osa võtta õpetajate kursusest. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 –protokoll nr. 98 /
Hoolekogu 26. augusti s. a. koosolekul kaubeldakse lahti lastud kooliteenija M. Jaaguse asemele uueks kooliteenijaks Johannes Reinwald palgaga—9 kuud 40 krooni kuus ja 3 kuud 10 krooni kuus, prii korter, küte, valgustus, tükk aiamaad ja töö juures tarvisminevad abinõud, kuid tarvitab ja hoiab need ise korras. Kooliteenija on kaubeldud kuu viisi, kahe nädalise ette ütlemisega vallandamise puhul. /Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 –prtk nr. 18 /
Lastevanemate 14. oktoobri s. a. koosolekul määrati kindlaks ühissöögi toidunormid I poolaasta jaoks, s. o. 10. okt—20 veebruarini: 1). Sealiha—20 naela, ehk lambaliha 30 naela; 2.) rasva—1 nael; 3.) Võid—1 nael; 4.) Piima—25 toopi; 5.) riisi—3 naela; 6.) Jahu (püül)—5 naela; 7.) Kruupe (tangu)—6 naela; 8.) Herneid—6 naela; 9.) Kartulid—1½ pütti; 10.) Mune—6 tk.; 11.) Kohvi—1 nael; 12.) Kapsaid 20 naela, hapusi ehk 30 naela wärskeid; 13.) Kaale—10 naela; 14.) Porgandeid—5 naela ja rahas 2 krooni 50 senti. Ühissöögi juhatusse valiti: J. Limberg, G. Winter, H. Gillmann, A. Ekslich ja J. Aamandt. Hoolekogu esitajateks valiti lastevanemad: Jüri Limberg ja Marie Pertmann. Pedagoogika nõukogu esitajateks valiti härra Hans Klandorf. Kodukäijatele lastele otsustati lõunaks anda sooja teed. / Lastevanemate koosoleku prtk. Nr. 2, /
Hoolekogu 14 okt. 1928. a. koosolekul säetakse kokku abisaajate nimekiri neid jagades kolme kategooriasse: I kategooriasse need, kellele anda abi õppeabinõude, raamatute ja jalatsitega; II kategooriasse—õppeabinõud ja raamatud ja III kategooriale ainult raamatud. Teiseks otsustati üles öelda senistele ½ kooli koha rentnikkudele M. Korjule ja J. Kaalepile, sest õp. Rosman on avaldanud soovi ½ kooli kohta võtta kasutamiseks. Teine ½ kooli kohta on 1920. aastast saadik kooli juhataja K. Antoni käes. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 –protokoll nr. 19./
Hoolekogu 21 oktoobri s. a. koosolekul otsustati I kategooria abisaajaid varustada ühe paari pastlatega—2. krooni väärtuses. Teiseks soovis maad saada õpetaja Emma Robas. Et Emma Robas selleni ajani maad kasutanud ei ole ja ka nüüd teda isiklikult ei kasutaks, vaid kellelegi välja rendiks vahekasu saamiseks. Et maaga hangeldamist ära hoida, säädis hoolekogu kokku maa kasutamise tingimused, millega koosolekul Emma Robas nõus oli, kuid edaspidi maakasutamisest loobus. Kolmandaks otsustati saata hoolekogu abisaajatele lastevanematele meeletuletus, et nad hoolekogu poolt välja antud varanduse korralikkuse järele valvaksid, meeles pidades, et määrimiste ja rikkumiste puhul need rahas välja maksta tulevad. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 2. –prtk. Nr. 20 /

Ped. Nõukogu 22. oktoobri 1928. a. koosolekul tuli otsustusele kooliruumide jaotus küsimus. Ped. Nõukogu arvesse võttes, et uus maja on niikaugel valmis, et tööd uues majas võiks alata, otsustas uude majja üle viia peahoonest IV klass, mille juhatajaks õp. Ed. Rosman, kelle elukoht ka uues majas. Tüdrukute magamistuba peahoones jaguneks kaheks—osa läheks poiste endisesse magamise tuppa, osa I klassi. Tüdrukute magamistuppa läheks I klass. Praegune I klassi eesruum jääks ühissöögi söömatoaks. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 --prtk nr. 101 /
Ped. Nõukogu 14 novembri s. a. koosolekul tulid arutusele õpetajate poolt esitatud töökavad, nagu see avalikkudes seaduses ette nähtud. Nõukogu tunnistas töökavad rahuldavaks ja nende järele töötamise otstarbe kohaseks.
Uue maja ehituskomisjoni 17. novembri 1928. a. koosolekul oli uue maja ehitustööde vastu võtmine ehitusmeistrilt Friedbergilt. Uue maja ehitustööde vastuvõtmist toimetasid komisjoni liikmed Johannes Lepp, komisjoni liige, kooli juhataja Karl Anton, mitte ilmunud komisjoni liikme asemele kutsutud volikogu liige Jakob Tõnus ja vallavanem Mihkel Tõnus. Järelvaatusel selgusid järgmised puudused:1.) Õpetajate korterite uksed, samuti väljakäigu kohtadel ei anna kinni panna; 2.) Ühes õpetaja korteris puuduvad topeltaknad ; 3.) Kahes õpetaja korteris ei lähe soojad lõõrid soojaks ja ahjude tõmbus on vilets; 4.) Alumise korra uste ja akende vajumise ruum on väike, mida tuleks 1. tolli võrra juure aidata; 5.) Korstnad on krohvitud viletsalt; 6.) Kruntimata on jäetud uste piidad, akende lengid ja viilu otsad; 7.) Teise korra peale viiv trepp ei vasta nõuetele. Ülal nimetatud puuduste kõrvaldamine läheks maksma komisjoni arvates 105 krooni. Wäljaspool lepingut on tehtud pesuköögi ja saunale 2 vaheseina ja uksed, mustavee torustik ühes kogumise ruumiga , sauna ahi ühes katla ja suitsu ärajuhtimise lõõriga, keldri ruumide süvendus ja korraldus, palkoni ja tramphon ehitus. Nimetatud lisatööde eest on ehitusmeistril Friedbergil õigus saada 150 krooni. Puuduste kõrvaldamiseks otsustati kinni pidada peale kautsjoni 105 krooni. / Ehituskomisjoni kaust kooli kirjakogus
Lastevanemate 4. detsembri s. a. koosolekul kanti ette laste koorilaule, näidend „Kapsapää” ja deklamatsioone. Peale piduliku osa, mis oli täiesti maksuta tuli otsustusele jõulupuu korraldamise küsimus. Et hoole- ja ped. nõukogudel puuduvad rahasummad, otsustasid lastevanemad selleks otstarbeks iga lapse kohta maksta 30 senti. Teiseks tutvustas kooli juhataja lastevanemaid eeloleval suvel korraldatava üle Harjumaalise laste laulupäevaga, kavaga.
Hoolekogu 27. jaanuari 1929. aasta koosolekul säädis hoolekogu kokku kooli kõrvalhoonete: lauda, aida ja küüni põhiplaani ja võttis vastu nimetatud ehituste eelarve 2 218,30 krooni suuruses. Kooli 1929/30 a. eelarve võeti vastu 2 650,00 suuruses. Kogu kooli eelarve 4 778,30 krooni. / Hoolekogu prtk.. Raamat Nr. 2 –prtk. Nr 24 /
Ped. nõukogu 10. aprilli s. a. koosolekul oli arutusel kooli näituse ja laste peo korraldus. Kooli näitus otsustati korraldada 28. aprillil s. a. Välja panna otsustati õpilaste tööd igast ainest ja õppeabinõud. Maa-koolivalitsust otsustati paluda vabastada kooli harilikust koolitööst 27. ja 29 aprillil. Laste pidu otsustati korraldada 5. või 12. mail. Peo eeskavva võtta laulud, laulumängud ja näidendiks „Nõiapill”. Peoõhtu puhas sissetulek läheks laulupäevale sõitjatele õpilastele toetuseks. / Ped. nõukogu protokolli. Raamat Nr. 3—protokoll nr. 104 /
Maa-koolivalitsuse 11. aprilli s. a. otsusega lubatakse Triigi algkoolil koolitööd katkestada näituse toimepanemiseks 27. ja 29. aprillil (28. on pühapäev) ( Maa-koolivalitsuse 18. aprilli 1929. a. kiri Nr. 995—Koolikirjakogu Nr. 2 /
Maa-koolivalitsuse 19. aprilli s. a. kirjaga võetakse Triigi algkoolilt esimese Harjumaa laste laulupäeva albumi koostamiseks laulupäevast osavõtjate õpilaste nimestikku ja lauluõpetajate pilte. / Maa-koolivalitsuse 19. aprilli s. a. kiri Nr. 827 Kooli kirjakaust nr. 2 /
Hoolekogu 16. mai s. a. koosolekul tuli arutusele Triigi algkooli juure täienduskooli avamise küsimus. Hoolekogu täienduskooli ületoomist kose-Uuemõisast Triigi algkooli juure läbi arutades, kolm häält poolt ja kolm vastu, otsustas: Täienduskooli avamise Triigi algkooli juure –eitavalt.Samal koosolekul esines õp. Pikkel palvega teda ettepanna kinnitamiseks Triigi algkooli määralise õpetaja kohale. Hoolekogu asja läbi arutades ühel häälel otsustas: esineda Maa-koolivalitsusele palvega õpetaja Ella Pikkeli kinnitamiseks Triigi algkooli õp. kohale. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 1 –prtk nr 26 /
Ped. nõukogu 3. juuni s. a. koosolekul tuli arutusele õpilaste edasijõudmise ja klassikursuse lõpetamise küsimus. Ped. nõukogu, hinnates VI kl. õpilaste kordamisnädalate kirjatöid, suusõnalisi vastuseid ja õpilaste üldist võimelist arenemist, otsustas, algkooli lõputunnistused välja anda järgmistele VI kl lõpetajaile: 1.) Helmi-Ireene Uuetile, Aleksandri tr.; 2.) Helmi Toilsile, Hansu tr.; 3.) Adeline Kukele, Augusti tr.; 4.) Meta Winterile, Gustavi tr.; 5.) Armilde Riisikamp, Jüri tr.; 6.) Artur Kroon, Eduardi p.; 7.) Leida Liiu, Aadu tr.; 8.) Agathe Ehrlich, Madise tr.; 9.) Johannes Kõusson, Juhani p.; 10.) Leo Lusmann, Jüri p 11.) Alfred Schults, Mihkli p.; 12.) Leida Weide, Hansu tr.; 13.) Emil Pertman, Marie p.; 14.) Paul Lemberg, Georgi p.; 15.) Marta Rets, Mihkli tr.; 16.) Evald Lehtmats, Priidiku p.
/ Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1. protokoll nr. 110 /
Maa-koolivalitsuse 11. juuli s. a. kirjaga teatab, et Triigi algkooli 5-da klassikomplekti koostamise küsimus on kerkinud päevakorrale—ei ole võimalik õpetaja Ella Pikkeli eeltulevaks õppeaastaks alaliseks õpetajaks registreerida. / Maa-koolivalitsuse 11. juuli 1929. a. kiri Nr. 1359. Kooli kirjakogu Nr. 2. /

Kooli aruande järele 20. juunist s. a. oli koolis 6 klassi 5. õpetajaga. Õppekeeleks oli eesti keel. Esimeseks võõrkeeleks saksa keel. Õppetöö algas 8. oktoobril ja lõppes 4. juunil. Tegelikke õppepäevi oli 174. Kool seisis õppetöö jooksul 12—14 novembrini sarlakite pärast. Koolis oli õpilasi: I kl—20; II kl—20; III kl—27; IV kl—26; V kl.—23;ja VI kl.—17 õpilast. Kokku õpilasi koolis—133 õpilast. Õppeaasta alul oli hiljem kooli astujaid 15 ja kevadel varem lahkujaid 5 õpilast. Kooli internaadis oli 85 õpilast. Puudunud päevi oli2319 õp. päeva, neist loeti vabandatavaks2168 päeva ja mitte vabandatavaks 151 päeva. Trahviti 35 isikut 12,70 krooniga. Klassi kursust ei jõudnud lõpetada I kl—2 õpilast; II kl—1; III kl—3; IV kl—1; V kl— – —;Kokku 7 õpilast. Aasta jooksul peeti üks lastepeo õhtu, jõulupuu ja võeti osa Harjumaa laste laulupäevast. Kooli revideeriti koolinõuniku härra Johansoni poolt 1 kord. / Statistilised teated –kooli kirjakogu Nr. 3. /
Maa-koolivalitsuse 6. augusti s. a. kirjaga teatatakse, et Triigi algkooli vähese õpilaste arvu tõttu tuleb likvideerida 1 klassikomplekt. Et aga Ardu koolile õpetaja valimine on välja kuulutatud soovib koolivalitsus õpetaja valimist Ardu algkoolile mitte ette võtta, et vabanenud õpetajat Triigi algkoolist Ardusse üle viia. / Maa-koolivalitsuse 6. august 1929. a. kiri Nr. 1359—Kooli kirjakogu Nr.2. /
Ped. Nõukogu 10. augusti koosolekul tuli arutusele, kes peaks ühe klassikomplekti likvideerimisel Ardu kooli üle minema. Ped. nõukogu arvesse võttes õp. Emma Robase halba vahekorda teiste õpetajatega, tarvilise autoriteedi puudumist õpilaste ees, mis on tingitud E. Robase sündmusrikastest mehelemineku lugudest, leiab ped nõukogu temaga koos töötamise äärmiselt raske olevat ja otsustas esitada hoolekogule seisukoha võtmiseks õpetaja Emma Robase üleviimise küsimuse. / Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1—protokoll nr. 112./
Hoolekogu 11. augusti s. a. koosolekul tuli arutusele üleviidava õpetaja küsimus. Hoolekogu arvesse võttes õp Emma Robase autoriteedi puudumist õpilaskonnas ja halba vahekorda õpetajaskonnaga 5. häälega poolt, ühe erapooletuks jäämisel otsustas üleviidavaks õpetajaks Maa-koolivalitsusele ette panna õpetaja Emma Robas. Ärakirjad otsusest saata Maa-koolivalitsusele, vallavalitsusele ja õpetaja Emma Robasele.
/ Hoolekogu protokolli raamat Nr.1 protokoll nr. 27 /
Ped. nõukogu koosolekul 8. septembril tuli arutusele tunnikava koostamine ja klasside komplekteerimine nelja õpetajaga, sest kooli nõuniku härra Johansoni suusõnalisel teatel on Triigi algkoolis üks klassikomplekt likvideeritud. / Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll nr 113. /
Maa-koolivalitsuse 2. okt. s. a. kirjaga teatatakse, et õpetaja Emma Robas on Triigi algkooli õpetaja ametist vabastatud, arvates 1. oktoobrist s. a. / Kiri nr. 2396 kooli kirjakogu Nr.2 /
Lastevanemate 6. oktoobri s. a. koosolekul valiti lastevanemate esitajateks hoolekokku M. Pertmann ja Jakob Tõnus ja Ped. Nõukogusse H. Klandorf. Täienduskooli küsimus otsustatakse lastevanemate koosolekul eitavalt. / Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1—protokoll nr. 4 /
Hoolekogu 7. oktoobri s. a. koosolekul jagas hoolekogu järgmiselt : esimeheks—Joh. Talu, kassapidajaks—Villem Einsoni, kirjatoimetajaks—Ed. Rosmani. Koostati abisaajate kehvemate õpilaste nimekiri ja otsustati palvega pöörata Maa-koolivalitsuse poole kehvemate õpilaste toetuse suurendamiseks. / Kooli hoolekogu protokolli raamat Nr. 1 -protokoll nr. 29. /
Ped. Nõukogu 9. novembri s. a. koosolekul otsustas korraldada lastepeo 15. oktoobril, mille sissetulek läheks laste jõulupuu korraldamiseks. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 –protokoll Nr. 114. /

1930. aasta
Ehituskomisjoni 20. jaanuari 1930 .a. koosolekul oli Triigi algkooli juure kõrvalhoonete: lautade, aitade ja küüni ehitustööde vastuvõtmine. Tääd üleandma on tulnud ehitusmeister A. Mikkur. Ehitustöid järele vaadates selgusid puudused: 1.).Wintskappidel puuduvad plaanil märgitud aknad, 2.) Katuse jätkukohad ei ole korralikult ahendatud. Silmas pidades, et nimetatud puudused ehituse väärtust ei vähenda, otsustas komisjon ehitusmeistrile raha välja maksmiseks takistuse mitte teha. / Ehituskomisjoni protokoll kooli kirjakogus./
Hoolekogu 29 jaanuari s. a. koosolekul koostati kooli 1930/31 a. eelarve kogusummas Kr. 2984,12. Samal koosolekul otsustati anda Erich Kõussoni isa Jaan Kõusson „Harjumaa sundnormides” näidatud süüdlaste lastevanemate kohtulikule vastutusele võtmise korra ja avaliku algkooli seaduse §15 alusel kohtuliku karistuse alla / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2. protokoll nr. 34. /
Ped. nõukogu koosolekul6. märtsil s. a. otsustati korraldada kooli karskusringi kirjandusõhtu ja loterii-allegrii. Korraldamise küsimus, mis otsustati ära pidada23. märtsil s. a. / Ped nõukogu protokolli raamat Nr. 1. protokoll nr. 116. /
Ped. nõukogu 24. märtsi s. a. koosolekul oli arutusel 23. märtsi s. a. kirjandusõhtu loterii-allegrii aruande koostamine, kusjuures selgus, et kulud ületasid tulud Kr. 2,62 summas, missugune puudujääk otsustati katta ped nõukogu kassa arvelt. Rahalise puudujäägi asemele jäi järele raamatuid 16,65 krooni väärtuses, millest kõlwulikud otsustati paigutada karskusringi raamatukokku. / Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1..protokoll nr. 117. /
Ped nõukogu 7. aprilli s. a. koosolekul tuli arutusele emadepäeva ja „Noorsoo karskusringi” 10. aastase juubelipeo korraldamise küsimus 11. mail s. a. Kavva otsustati võtta: laulud, mängud, tantsud, kõned ja näitemäng „Leeni ehk vaeslapse jaaniöö”, mis märgib karskusringi poolt 10 aastat tagasi esimese mänguna. Kavatsetud emadepäev ja karskusringi 10. aastase juubelipidu olid väga rahvarikkad ja meeleolu rikkad. Pildistati emadepäevast ja juubelipeost osavõtjaid. / Ped. nõuk. Prtk raamat Nr. 1—prtk nr 118 /
Hoolekogu 24. aprilli s. a. koosolekul jagasid liikmed ametid omavahel järgmiselt: esimeheks—Jakob Tõnus, kassapidajaks—Jakob Leevet, kirjatoimetajaks—õp. Ed. Rosman, ametite liikmed M. Pertmann, A, Walt ja K. Anton. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 –protokoll nr- 37 /
Ped nõukogu 6. juuni koosolekul arutati õpilaste edasijõudmise ja klassikursuse lõpetamist. 6-e kl. algkooli kursuse lõpetajaiks otsustati tunnistada järgmised õpilased: 1.) Meta Lindeberg, Jaagu tr.; 2.) Hilda Ekslich, Madise tr.; 3.) Iida Rets, Mihkli tr.; 4.) Helmi Gillmann, Hansu tr.; 5.) Meta Marvits, Jaani tr.; 6.) Veera Talbak, Tõnu tr.; 7) Leida Uusbek, Hansu tr.; 8.) Leida Mikkur, Augusti tr.; 9.) Welli Reemi, Johani tr.; 10.) Artur Einson Willemi p.; 11.) Harry Bohmann, Martini p.; 12.) Oleg Kangur, Andrei p.; 13.) Endel Klandorf, Hansu p.; 14.) Otto Möll, Jüri p.; 15.) Richard Hüva, Mihkli p. 16.) Oskar Reinwald, Jüri p. 17.) Hans Kaadu, Augusti p. Järelkatsed võimaldati Elvi Raavale, Leida Weidele ja Oswald Roometile. Jäid VI klassi teiseks aastaks: 1.) Erna Tõnof; 2.) Koidula Piller; 3.) Kornelli Sigur; 4.) Gerta Künnap; 5.) Meta Künnap; 6.) Alma Semlak; ja 7.) Oskar Bollmann. / Ped. Nõukogu protokolli raamat Nr. 1 protokoll nr 123. /
Kooli 1929/30 aasta kooli aruande järele algas koolitöö30 septembril ja lõppes 6. juunil. Kool töötas nelja klassikomplektiga. Kooli õppekeeleks oli eesti keel, esimeseks võõrkeeleks—saksa keel. Koolis oli õpilasi: I kl—29; II kl—21; III kl.—19; IV kl—25; V kl.—28; VI kl..27. Kokku kogu koolis—143 õpilast. Sügisesel kooli astumisel oli, kes ei osanud lugeda ega kirjutada 19 õpilast, oskasid ainult lugeda 4. Sügisel hilinesid kooli tulekuga 32 õpilast, lahkusid enne õppeaasta lõppu 2 õpilaast. Koolist puudumisel loeti vabandavaks1567 päeva, vabandamatuks 500 päeva. Hoolekogu poolt trahviti 47. isikut, kogusummas 27,75 krooniga. Ei jõudnud klassikursust lõpetada: I kl.—6 õpilast; II kl.—3; III kl.—7; IV kl.—6; V kl.—8 ja VI kl.—10 õpilast. Koolis töötas karskusring 70 osavõtjaga. Koolis korraldati aasta jooksul 2 kooli peoõhtut ja kirjandusnädala loterii-allegrii. Hoolekogul oli kasutada kehvemate õpilaste toetamiseks 369 krooni, trahvirahasi75,49 krooni. Kooli revideeriti koolinõuniku härra Johansoni poolt 1 kord. / Kooli aasta aruanne. Kirjakogu Nr 3. /
3. oktoober 1930. a.

Mina Edgar Kristjani pg. Tomberg ilmusin tänasel kuupäeval uue õpetajana Triigi algkooli ja asusin
oma ametikohuste täitmisele.
Olen sündinud 29 aprillil 1903. aastal Tartumaal Torma vallas , lõpetanud 1926. aastal Tartu Õpetajateseminari, õpetaja ametis olnud üldse 3 aastat. Läinud aastal olin ametis Unipiha6-e kl. algkoolis Kodijärve vallas Tartumaal.
/allkiri/ E. Tomberg

5. okt. 1930. a. alustatud sissekanded:
Ped. nõukogu 5. oktoobri s. a. koosolekul teatas koolijuhataja õpetaja E. Rosmani lahkumisest 1-sest augustist s. a. koha vahetuse tõttu. Tema, õpetaja E.
Rosmani asemele on valitud uueks õpetajaks Ed. Tomberg, kes on asunud ametikohuste täitmisele 3. oktoobrist 1930. a. Ped nõukogu sekretäriks valiti Ed. Tomberg. Ped nõukogu esitajaks valiti hoolekokku Ed. Tomberg. Samal koosolekul koostati tunnikava 1930/31 õp. a. / Ped Nõukogu protokolli raamat Nr. 1, protokoll nr. 124 /
Lastevanemate 9. veebruari s. a. koosolekul kanti õpilaste koorilaule ette. Kõnelesid: 1.) Kohalik jaoskonna tervishoiu arst dr. Kaupmees teemal „Tervis, kasvatus ja moraal”, 2.) Koolijuhataja K. Anton teemal „Milles süüdistatakse kooli” ja 3.) Ardu algkooli juhataja T. Talbak teemal „Koolieelne kasvatus, kooli ja kodu vahekord”. / Lastevanemate koosoleku protokoll Nr. 5.ped nõuk prtk raamatu Nr. 1.lõpus. /
Lastevanemate 6. juuni s. a. koosolekul andis kolijuhataja seletust koolikohustuse laiendamise üle ja Haridusministri Hünersoni kavatsusest suvekooli maksma panemise üle. Koosolekul suvekooli kavatsus leidis õige teravat arvustust. Ühel häälel tunnistati kavatsetav seaduse eelnõu maa elule täitsa vastuvõetamatuks järgmisil põhjusil: 1). Ei lahenda karjaste küsimust; 2.) Kooliaasta kestvusel järguline kooliskäimine toob raskusi internaadi korraldamisel; 3.) Toob juure kulusid õpperaamatute muretsemisel; 4.) Kaotab ära ühtluskooli põhimõtte ja takistab maaõpilaste edasipääsu keskkoolidesse. Otsusest otsustati teatada riigikogu rühmadele ja haridusministrile / Lastevanemate koosoleku protokoll Nr. 6 /
Lastevanemate 12. oktoobri s. a. koosolekul määrati kindlaks ühistoitlustuse toidunormid ja otsustati ühistoitlustusega alata 14 okt. Juhatusse valiti L. Ost, J Uustalu, J. Männik, A. Ehrlich ja J. Rooben. Hoolekogu esitajateks valiti Leena Ost ja Jakob Uustalu. Ped nõukogu esitajaks valiti Joosep Männik. Lastevanemate protokoll Nr. 7 Ped. nõukogu protokolli raamatus. /
Hoolekogu 17. okt. s. a. koosolekul valiti hoolekogu esimeheks Aleksander Waldt, kassapidajaks Jakob Leevet ja kirjatoimetajaks Ed. Tomberg. Võeti vastu remonttööd ja koostati kehvemate õpilaste nimekiri, neid jagades vanuse järgi kolme kategooriasse. /. Hoolekogu prtk raamat---protokoll nr 40. /
Maa-koolivalitsuse 7. novembri s. a. kirjaga teatatakse koolivõrgu muutmisest Triigi ja Harmi koolide kohta, mille järele likvideeritakse Triigi algkoolis üks õpetaja koht. Triigi kooli hoolekogu ja pedagoogikanõukogu ühisel koosolekul tuleb otsustada, kes õpetajaist peaks Harmi kooli üle minema; otsus ja ülemineja nõusolek esitada Maa-koolivalitsusele. / Maa-kolivalitsuse 7. nov. 1930. a. kiri Nr. 1710. Kirjakogu nr. 2. /
Hoolekogu 13. novembri s. a. koosolekul tuli arutusele Maa-koolivalitsuse 7. nov. s. a. kirja põhjal Harmi üleviidava õppejõu küsimus. Vabatahtlikult avaldas nõusolekut üleminemiseks Harmi algkooli õp. Ella Pikkel. Samal koosolekul pöörati palvega Maa-koolivalitsuse poole kehvemate õpilaste toetuse suurendamiseks ja otsustati eitavalt Triigi rajooni konstaabli soov, tulla koolimajja korteri, lahkunud õpetaja Ella Pikkeli korterisse, silmas pidades konstaabli mitte korralikke eluviise perekonnas. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 protokoll nr. 41 /
Pedagoogika nõukogu 19.novembri s. a. koosolekul koostati uus tunnikava kolme komplektiga töötamiseks, ühendades naaberklassid: I + II, III + IV, ja V + VI
/ Ped. nõukogu protokolli raamat Nr. 1. protokoll nr. 126. /
Hoolekogu 26. novembri s. a. koosolekul tuli arutusele kolme õpilase: Leida Laari, Karte-Vilma Reemi ja Ada Ilvese koostöötamine varguste toimepanemiseks. Te selline organiseeritud salkkond koolile äärmiselt kahjulik, otsustati peategelane Reemi käesolevaks kooliaastaks koju jätta, mida võimaldab tema vanadus. Pealegi ei ole Reemi perekonnas ühtki naishinge kodus—Karte-Vilma Reemi ema istub praegu tütre varguste pärast vanglas. Ada Ilves ja Leida Laari otsustati jätta esialgu kooli. /Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2 protokoll nr. 42. /
Maa-koolivalitsuse 28novembri 1930. a. kirjaga teatatakse ühe klassikomplekti vähenemisest Triigi algkoolis ja õpetaja Ella Pikkeli üleviimisest Harmi algkooli, arvates 21. novembrist s. a. /Maa-koolivalitsuse 28. nov. 1930. a. kiri Nr. 1899. Kooli kirjakogu /
Selle õppeaasta 1931 aasta sissekanded.
Maa-koolivalitsuse 31. jaanuaris. a. kirja kohaselt oli Triigi algkoolis karskusliidu instruktori hr. Ain Oksa kõne ja valguspiltide õhtu. Rahva osavõtt nimetatud koosolekust oli õige rohke—ettekantuga jäädi täiesti rahule.
Hoolekogu 12. märtsi s. a. koosolekul tuli arutusele kooli ilmumata õpilaste küsimus, puudunud päevade küsimus ja õpetajate kohta lendu lastud laimukirjade ja HaSo-mini järelpärimine Maa-koolivalitsuse kaudu. Hoolekogu mõningaid kirju järel vaadates , tuli otsusele, et need mitte normaalse isiku töö on ja neil mingisugust alust ei ole. Kooli korras mingisuguseid väärnähte ei ole. / Hoolekogu prtk.raamat Nr. 2, prtk. Nr. 44. /
Pedagoogika nõukogu 20 aprilli koosolekul otsustati korraldada emadepäev 10. mail s. a. järgmise kavaga: 1.) Lastekoori laule, 2.) Kõned, 3.) Laulumängud, 4.) Näidend „Koduteel”, 5.) Ilulugemisi. Emadele kinkida lilli ja maiustusi. Sisepääs kõigile vaba. Omavaheline koosviibimine. Lastepidu otsustati korraldada 17. mail. Silmas pidades lastepeo varakut lõppu, kell 11 ohtu, otsustati korraldada eriosana tantsuõhtu pool tundi hiljem lastepeo lõppu. /Ped. nõukogu protokoll nr. 127 /
Õppenõukogu 20 mai s. a. koosolekul tuli arutusele klassikursuse lõpetamine ja õp. kl. klassi üleviimise küsimus. Õppenõukogu arvesse võttes VI kl õpilaste teadmisi ja võimisi otsustas lugeda järgmised õpilased algkoolilõpetajaiks ja anda lõputunnistused: 1.) Meta Reinwald, Jüri tr.; 2.) Kornelli Sigur, Wilhelmine tr.; 3.) Alviine Winter, Gustavi tr.; 4.) Koidula Piller, Johannese tr.; 5.) Felicia Sotemäe, Juhani tr.; 6.) Meta Roomet, Peetri tr.; 7.) Meeri Kroon, Eduardi tr.; 8.) Meta Krabi, Juhani tr.; 9.) Leida Niirmann, Hansu tr.; 10.) Leida Kulderknupp, Eduardi tr.; 11.) Anastasia Berkiškinc, Vladimiri tr.; 12.) Harald Ehrlich, Madise p.; 13.) Rudolf Karlson, Juhani p.; 14.) Erich Kõusson, Juhani p.; 15.) Karl Ruiso, Karli p.; 16.) August Kaadu, Augusti p.; 17.) Helmi Männik, Joosepi tr. Järelkatsed otsustati jätta: Ella Robasele, Helmi Marnotile ja August Rütterile.
Õppenõukogu 22. mai s. a. koosolekul oli arutusel õpilaspeo aruanne. Sissetulekuid oli olnud Kr. 48,60 ja väljaminekuid Kr. 46,24. Ülejääk ühes rattahoiu ja einelaua tuluga Kr. 4,18. Peo vähest sissetulekut tuleb panna prii emadepäeva peo arvele, millest osavõtt õige rohkearvuline oli. / Õppenõukogu protokoll Nr. 130 /
Hoolekogu 31. mai koosolekul arutati puudunud õpilaste päevi, kustutati lagunenud ja kadunud õppeabinõusid ja otsustati koolimaja remonttööd välja kaubelda vähempakkumise teel 21. juunil s. a. /Hoolekogu prtk raamat Nr. 2 prtk nr. 45. /
Statistiliste teadete alusel 31.maist s. a. algas õppetöö 6. oktoobril ja lõppes 22. mail. Kool töötas kolme klassikomplektiga arvates 21. novembrist 1930. a. Õppekeeleks oli eesti keel, võõrkeeleks saksa keel. Õpetajateks olid K. Anton, H. Anton ja Ed. Tomberg. Õppeaasta jooksul puudusid õpetajad 32 tundi. Õpilasi oli: I kl—21, II kl—24, III kl—28, IV kl—29, V kl—23 ja VI kl—23. Kogu koolis 138 õpilast. Õppeaasta algul hilinesid kooli tulekuga 16 õpilast ja lahkusid varem 8 õpilast. Igapäevase kooliskäimise kauguse järgi oli õpilasi: vähem kui 1 km—16, 1—2 km—20, 2—3 km.—17 ja 3—5 km.—3 õpilast. Ülejäänud ööbisid koolimajas. Puudunud päevi oli 2303—vabandavateks loeti hoolekogu poolt 1597 päeva, vabandamatuks 706 päeva. Hoolekogu poolt trahviti lastevanemaid Kr. 86,80. I kl. kursuse lõpetasid—19; II kl.—21; III kl—23; IV kl.—16; V kl.—15 ja VI kl. kursuse 12 õpilast. Teiseks aastaks jäeti endisesse klassi 17 õpilast, järelkatseid 3. Õpilaste raamatukogus 713 ja õpetajate kogus 287 köidet. Koolis töötas karskusring ja Punane rist. Aasta jooksul korraldati üks lastepeo õhtu, emadepäev ja jõulupuu. Laste jõulupuud toetas kohalik Triigi valla rahvakoolide selts 10. krooniga ja Kõu Tarvitajate ühisus jõulupuu ehetega. Kooli revideeriti koolinõuniku härra Johansoni poolt 2 korda. Kevadel korraldati ajaloo test. /Kool kirjakogu Nr. 3. /
Hoolekogu 9. augusti s. a. koosolekul kaubeldi välja remonttööd Simenlatserile, Aug. Mikkorile ja Mart Jogurile. Kaevu ümberehitus puupumbast raudpumbaks August Robawile. Samal koosolekul tutvus hoolekogu uue algkooli seadusega. /Hoolekogu prtk. Nr 46 /
Õppenõukogu 23. augusti s. a. koosolekul koostati 1931/32 õppeaasta tunnikava kolme klassikomplektiga järgmiselt: I + II kl; II + IV kl.; ja V + VI kl. Nädala tundide koguarv 88 tundi on suurem normaalsest 2. tunni võrra. /Ped. nõukogu prtk. Raamat Nr. 2 –prtk. Nr. 1 /
Hoolekogu 8. oktoobri s. a. koosolekul jaotati hoolekogu abisaajad kahte liiki ja otsustati abisaajaid varustada laos olevate raamatutega, kuni riigilt toetuse saamiseni. Trahvist otsustati vabastada Erich Liisa p. Krabi ja August Joosepi p. Penkson, kes kuuluvad Wahastu algkooli hoolekogu trahvimise võimkonda. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 2. protokoll Nr. 49. /
Lastevanemate 11. oktoobri s. a. koosolekul valiti lastevanemate esitajaks hoolekokku Leena Ost ja Hans Niirmann. Lastevanemate esitajaks õppenõukokku valiti Jaan Kossas. Ühistoitlustamise normid määrati kindlaks järgmiselt: Sealiha—8 kg.; Rasva ehk võid—800gr.; Piima—30 lt.; Riisi—1 kg.; Jahu—2,5 kg.; Kruupe—2,5 kg.; Herneid—2,5 kg.; Kartuleid—2 pütti; Mune—6 tk.; Kohvi—400gr.; Kapsaid, hapud—8 kg.; Kaale—4 kg.; Porgandeid—2 kg.; ja rahas—2,50 krooni. Ühistoitlustusega otsustati alata 15 oktoobril. /Lastevanemate koosolekute protokolli raamatu prtk. Nr. 1 /
Õppenõukogu 20 novembri s. a. koosolekul tuli arutusele õpilaste jõulupuu korraldamine 19. detsembril kell 17. Jõulupuu otsustati korraldada järgmise kavaga: 1.) Vaimulik talitus Kose koguduse õpetajalt härra Jõgiselt, 2.) Lastekoori laule, 3.) Päevakohaseid ettekandeid lapsilt, 4.) Jõulupuu juures jõuluvana ja kinkide jagamine. Vajaliste rahasummade saamiseks otsustati pöörata palvega kohaliku rahvakoolide seltsi ja hoolekogu poole. Jõulupuu ehted oli lubanud Kõu tarvitajate Ühisus. /Õppenõukogu protokolliraamat Nr. 2 , prtk.nr. 2. /
Hoolekogu 22. novembri koosolekul jagasid hoolekogu liikmed ametid järgmiselt: esimeheks Aleksander Walt; abiks Hans Niirmann; sekretäriks õp. Ed Tomberg; laekahoidjaks Jakob Leevet. Koolijuhataja esitas hoolekogule kinnitamiseks kooliteenija juhatuskirja, mis koosnes 30 §-st ja märkustest. Laste jõulupuu korraldamiseks otsustas hoolekogu määrata rahalist toetust. / Hoolekogu prtk—Nr. 50 /
Käesoleva õppeaasta 1932. a. sissekanded.
Õppenõukogu 10 jaanuari 1932. a. koosolekul koostati e. a. 19. detsembri jõulupuu aruanne. Hoolekogu summe tarvitati Kr. 27,25. Triigi valla rahvakoolide seltsi kink 10 krooni. Osavõtt jõulupuust oli äärmiselt suur ja õnnestus täiesti. / Õppenõukogu protokolli raamat Nr. 2 -protokoll nr. 3. /
Õppenõukogu ja lastevanemate 24 veebruari s. a. koosolekul tuletab koolijuhataja meelde tänase päeva tähtsust, võetakse vastu toitlustamise normid II poolaasta peale. Ühissöögi juhatusele antakse volitus ühes edasi volitamise õigusega, võlglastelt võlgade sissenõudmiseks. /Õppenõukogu protokoll Nr 2 /
Märtsikuu 19. päeval pühitses kool 50. aastast ärkamisaja tähtsama tegelase Carl Robert Jakobsoni surmapäeva vastava aktuse korraldamisega kahe viimase tunni jooksul.
Õppenõukogu 5. aprilli s. a. koosolekul otsustati emadepäev korraldada 5. mail s. a. kell 17 järgmise eeskavaga: 1.) Segakoori laule kohaliselt rahvakoolide seltsi laulukoorilt, 2.) Kõne koolijuhatajalt K. Antonilt, 3.) Deklamatsioone, 4.) Lillede kinnitus, 5.) Kõne õpilaselt Valter Gillmannilt, 6.) Lastekoori laule, 7.) Näidendid „Aegade peegel”, „Punamütsike”, „Salakütid”. ja „Vahetuskaup” 8.) Laulumäng. Emadepäeva korraldamise kulude katteks otsustati korraldada lõpuks tantsuõhtu, mis emadele vaba, teistel peovõõrail osavõtt 25 senti. / Õppenõukogu protokolli raamat Nr. 2. protokoll nr. 4. /
Õppenõukogu 19 mais. A. koosolekul määrati kindlaks kordamisnädalate kirjatööde tähtpäevad VI kl. Saksa keeles etteütlus—20. mail; Eesti keele etteütlus—20. mail; Kirjatöö—24. mail; Matemaatika—21. mail.
Õppenõukogu 20 mai s. a. koosolekul otsustati korraldada tütarlaste käsitöö näitus 22. mail, mille külastamine kõigile maksuta. Samal päeval oli Triigi koolimajas kolme kohalise seltsi laulukoori üldproov Kose kihelkonna laulupäeva korraldamiseks.
/ Õppenõukogu protokolliraamat Nr. 2 protokoll nr. 7. /
Õppenõukogu 26. mai s. a. koosolekul oli õpilaste kooli ja klassikursuse lõpetamise küsimus. Õppenõukogu hinnates VI klassi õpilaste kordamisnädalate kirjatöid, suusõnalisi vastuseid ja arvesse võttes õpilaste üldist vaimlist arenemist otsustas algkooli lõpetajaiks tunnistada ja neile algkooli lõputunnistused välja anda: 1.) Linda Möll, Jüri tr.; 2.) Alice Otsmann, Hindreku tr.; 3.) Aliide Männik, Joosepi tr.; 4.) Hugo Iirak, Mardi p.; 5.) Artur Tõnstein, Mihkli p.; 6.) Rudolf Varblane, Jaani p.; 7.) Elmar Uusbek, Hansu p.; 8.) Erich Tõnus, Hindreku p.; 9.) Hugo Otsmann, Johannese p.; 10.) Oskar Johanson, Aleksandri p.; 11.) Arnold Puur, Aliide p. Teiseks aastaks kuuendasse klassi otsustati jätta nõrkade teadmiste pärast Helmi Semlak.
Harju-maakoolivalitsuse 22. juuni s. a. kirjaga teatatakse, et Hariduse- ja Sotsiaal-ministeeriumi koolivalitsuse 22 juuni s. a. Nr. 31013 kirja järgi on õpetaja Helene Anton Wabariigi valitsuse 17 juuni s. a. otsusega Tööpuudumise vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade seaduse / R. T. 30.-1932. a. / põhjal seniselt õppejõu kohalt vallandatud, arvates 1. augustist 1932. a. / Harju-maakoolivalitsuse 22. juuni 1932. a. kiri Nr.577 Kooli kirjakogu kaust Nr. 3 /
Maa-koolivalitsuse 11. juuni s. a. kirjaga teatatakse, et õppejõudude teenistusseaduse § 49 järele võib ametisse registreerida määralisena õppejõuna õppejõu asetäitjat , kui ei ole õppejõude valiv asutis esitanud 2. aasta kestel vastavat kandidaati, omavalitsusi, kes määratud õppejõudude ümberregistreerimisega päri ei ole, palutakse motiveeritud ettepanekuga esineda hiljemalt 25. juuniks s. a. .Et kohalik vallavalitsus määratud õppejõu Ed. Tombergi määraliseks õppejõuks määramisega nõus ei olnud, registreeriti õpetaja Ed. Tomberg õpetaja kohalt lahti 1. augustist 1932. a.
Kooli aastaaruande järele 13. juunist s. a. algas õppetöö 1931/32 õppeaastal 1 oktoobril ja lõppes 28. mail. Tegelikke õppepäevi oli 179. Kool töötas kolme klassikomplektiga: I + II, III + IV ja V + VI Õppekeeleks oli eesti keel. Esimeseks võõrkeeleks saksa keel V ja VI klassis. Kool seisis õppeaasta jooksul 3 päeva, s. o. 3—5. märtsini influentsa (s. o. Grippi) taudi pärast. Õppeaasta jooksul puudunud 1552 päeva, mis hoolekogu poolt loetud kõik vabandavaks. Klassikursuse lõpetasid: I kl.—1; II kl.—20; III kl.—21; IV kl.—14; V kl.—17 ja VI kl—11 õpilast. Ei jõudnud klassikursust lõpetada: I kl.—4; II kl.—2; III kl.—6; IV kl.—8; V kl.—11 ja VI kl.—1 õpilane. Õpilaste raamatukogus oli 745 ja õpetajate kogus 300 köidet. Koolis töötasid karskusring ja noorte punane rist. Kehvemate õpilaste toetuseks saadi riigi summadest 248,45 krooni. Kooli revideeriti koolinõuniku härra Johansoni poolt kaks korda. /Kooli kirjakogu Nr. 3 /
Hoolekogu 5. augusti s. a. koosolekul teatas koolijuhataja, et kooli õppejõududest on tema üksipäini järele jäänud, paneb ette hoolekogu esitajat valida Triigi valla volikokku õpetajate valimiste puhul. Hoolekogu valis hoolekogu esitajaks valla volikokku õpetajate valimiste puhuks pr. Leena Osti. / Hoolekogu prtk raamat Nr. 2 –Prtk. Nr. 53. /
Hoolekogu 7 augusti s. a. koosolekul kaubeldi välja vähempakkumise teel koolimaja remonttööd: M. Jogurile, August Jõrlakile, Artur Johansonile ja H. Reinhartile.
/ Hoolekogu protokoll Nr. 54 /
Hoolekogu 12 augusti s. a. koosolekul sõlmiti remonttööde ettevõtjatega vastavad lepingud / Hoolekogu protokoll Nr. 55 /
Mina , Osvald Jakobi poeg Kall ilmusin
tänasel kuupäeval uue õpetajana Triigi
algkooli ja susin ametikohuste täitmisele.
Olen sündinud 11. jaanuaril 1911. a.
Kasaritsa vallas, Võrumaal, lõpetanud
Rakvere õpetajate seminari 1932. a.
Õpetaja ametis ennem olnud ei ole.
/allkiri / O. Kall

Hoolekogu 18. septembri s. a. koosolekul
tuli arutusele kooli varanduse kontrollimine,
kõlbmatuks muutunud kooli varanduse
kustutamine ehk otsustamine tema arhiivi
paigutamise üle. Et kooli varanduse raamatus
leidub palju artikleid, mis täiesti kõlbmatud
ehk millel võib olla ainult tähtsust arhiiv
materjalina, otsustas hoolekogu varanduse kustutamist ja arhiivi paigutamist teha täielikult. / Hoolekogu protokolli raamat Nr. 2. –protokoll nr. 56. /
Õppenõukogu 1. oktoobri s. a. koosolekul valiti õp. nõukogu sekretäriks Osvald Kall, keda valib ka õppenõukogu esitajaks hoolekokku. Samal õppenõukogu koosolekul koostati 1932/33 õppeaasta tunnikava ja sama õppeaastaks kooli kodukord.
/ Õppenõukogu protokolli raamat Nr. 2 protokoll nr.9 /
Õppenõukogu 10 oktoobri s. a. koosolekul otsustati kokku kutsuda lastevanemate koosolek 16. oktoobril järgmise päevakorraga: 1.) Referaat õpilaste puudumiste tagajärgedest, 2. ) Avaliku. Algkooli seaduses ettenähtud valimised, 3.) Ühissöögi korraldamisega seotud küsimusi. /Õp. nõukogu prtkl. Raamat Nr. 2. prtkl nr 10./
26 september 1932. a.
Mina, Emma Fabiani tr. Saving ilmusin
tänasel kuupäeval uue õpetajana Triigi
algkooli ja susin ametikohuste täitmisele.
Olen sündinud 24. aprillil 1906. a. Tallinnas,
lõpetanud Tallinna I Linna Tütarlaste Gümnaasiumi ja hiljem Pedagoogilised
Kursused Tallinnas. Ametis olen olnud üldse
viis aastat—Üh. Uskl. Haridusseltsi
Eraalgkoolis Tallinnas.
/ allkiri/ E. Saving

Lastevanemate 16. oktoobri s. a. koosolekule
on 73-est lapsevanemast ilmunud 47.
Koosoleku avas kooli juhataja K. Anton,
tuletades meele lahkunuid õpetajaid hr. Tombergi ja pr. H. Antoni, kellest esimene on Triigis töötanud 2 aastat ja H. Anton 17 aastat. Koolijuhataja vääriliselt hinnates nende kasvatusliku töö tähtsust avaldas neile endiste ja praeguste lastevanemate nimel südamlikku tänu. Koosoleku juhatajaks valiti kooli juhataja K. Anton ja protokolli kirjutajaks õp. O. Kall. Lastevanemate poolt täiendati päevakorda õp. H. Antoni küsimusega, mille üle lapsevanem Joh Robas andis pikema seletuse. Lapsevanemad asjaga tutvunedes ja vääriliselt hinnates õp. H. Antoni kasvatuslikku ja õppetööd, otsustasid palvega pöörata Eesti Vabariigi valitsuse poole, et lubataks pr. Antonil töötada tema mehe juhatatavas algkoolis mehe tundide ja palga arvel. Lapsevanem Joh Robas , nimetatud ettepanekut arvesse võttes, töötas välja järgmise resolutsiooni: „Lastevanemate koosolek vääriliselt hinnates õp H. Antoni kasvatuslikku ja õppetööd ja arvesse võttes Triigi algkooli suurt internaati, kuni 100 lapse osavõtuga ühissöögist, mille korraldamine nõuab rohkem kui ühe inimese tööjõudu, otsustas pöörata tungiva palvega Eesti vabariigi valitsuse poole, „Lubada õp. H- Antonil töötada Triigi algkoolis poole või veerand tundide arvuga koolijuhataja K. Antoni tundide arvel, kuna selle all ei kannata ei riigi ega kohata õpetajate huvid, siis julgevad Triigi algkooli lastevanemad loota, et Vabariigi valitsus ei keeldu meie palvet täitmast ja selle tagajärgedest peatselt teatab”. Esitatud resolutsioon võeti ühel häälel vastu. Laste puudumistest informeerisid õp. K. Anton ja õp. O. Kall. Hoolekogu esitajateks valiti L. Ost ja J. Uustalu. Õp nõukogu esitajaks valiti lapsevanem Joh Robas. Ühissöögi juhatusse valiti A. Ehrlich, J Otsmann, J. Nahkur, J. Urke ja M Iirak, kelle hooleks jäeti ka ühissöögi teenijate kauplemine. /Hoolekogu protokoll Nr. 3 /
Hoolekogu 18. oktoobri s. a. koosolekul jagasid hoolekogu liikmed ametid omavahel järgmiselt: Esimeheks—A. Walt, Kassahoidjaks—J. Leevet, Sekretäriks—O. Kall, Esimehe abiks—J. Uustalu ja Ametita liigeteks—Anton ja Ost. Hoolekogu abisaajad õpilased jagati kahte kategooriasse nende vanemate kehvust silmas pidades. Esimesse liiki arvati 9 õpilast ja teise liiki 12 õpilast. Algatuste all tõstis hoolekogu liige pr. L. Ost üles lahkunud õp. H. Antoni küsimuse ja tegi järgmise ettepaneku. Triigi algkooli hoolekogu vääriliselt hinnates õp H. Antoni õpetus- ja kasvatustööd triigi algkoolis, kus õp. H. Anton on ennastsalgavalt töötanud 17 aastat, pühendades parima jõu ja tahte kodunurga koolile, kust ta oli sunnitud lahkuma töö puuduse vastu võitlemise otstarbel, teenistusvahekordade korraldamise seadusega, näeks hea meelega, et õp. H. Anton armsaks saanud pedagoogilist tööd võiks nimetatud koolis jätkata poole või veerand tundide arvuga kooli juhataja K. Antoni tundide arvel, sest niisugune õpetaja H. Antoni osavõtt kooli tööst kergendaks märksa koolijuhataja tööd, võimaldaks koolijuhatajal rohkem tööjõudu pühendada internaadi, kooliaia ja ühissöögi korraldamisele. Hoolekogu ühel häälel otsustas pöörata palvega Vabariigi valitsuse poole, et lubataks õpetaja H. Antonil töötada Triigi algkoolis mehe tundide arvel. / Hoolekogu prtk. Raamat Nr. 3 –prtk nr. 1 /
23. oktoobri s. a. hoolekogu koosolekul trahviti lastevanemaid: Vilhelmiine Kotkast, Hindrek Jogurit , Jüri Kaadut, Amalie Kaalepit., Johannes Amanti, Johannes Eenokit, olga Vennit, Anette Laarit, Anna Kulderknuppu, Tõnu Nettani ja Anton Ruisot 10 sendiga igalt puudumise päevalt. / Hoolekogu prtk. Raamat nr. 3 prtk nr. 2 /
5. novembri hoolekogu koosolekul vabastatakse trahvist Tõnu Nettan, Vilhelmiine Kotkas ja Amalie Kaalep. Laste pidu ja laste jõulupuu otsustati korraldada eraldi.
/ Hoolekogu protokolli raamat Nr. 3 protokoll nr. 3 /
Tänasel 16. novembri kuupäeval külastasid Triigi algkooli Hariduse- ja Sotsiaal Ministeeriumi direktor P. Mägraken, majandusosakonna juhataja G. Ollik, Harju maavalitsuse osakonna juhataja Depmann ja koolinõunik H. Summer. Samal päeval oli ka kohalik tervishoiu jaoskonna arst dr Laupmees külaliseks.
Õppenõukogu 29 novembri koosolekul koostati 1932/33 õp. aastaks uus tunnikava, millise koostamine on tingitud õpetaja H. Antoni juure tulekust eesti Vabariigi valitsuse loal. Samal koosolekul otsustati korraldada 1. detsembril aktus. Laste pidu otsustati korraldada 11. detsembril—lastepeo jätkuna otsustati korraldada õppenõukogu poolt tantsuõhtu. Sissetulek määrati laste jõulupuu korraldamiseks. / Õppenõukogu protokoll nr. 11 /
11. detsembrikuu päeval oli kooli peoõhtu. Kanti ette lastekoori laule ja näidend „Tuutulinna moosekandid”. Peost võttis osa 126 isikut. Sissetulekuid oli54,10 krooni. Üldmulje peoõhust hea—ettekanded õnnestusid hästi ja korrarikkumisi ei olnud.
Tänasel 21-sel detsembrikuu päeval oli õpilaste vabanemine jõuluvaheajaks ja ühtlasi ka laste jõulupuu. Ettekanneteks oli: Lastekoori laule, Vaimulik kõne Kose kihelkonna koguduse õpetajalt härra Jõgiselt, deklamatsioone, kvartette, duette ja triosi õpilastelt. Jõulupuu, jõuluvana ja kingituste jagamine. Rahva osavõtt jõulupuust ülirohke, kaks kõrvutiseisvat klassiruumi ja koridor rahvast tungil rahvast täis. Ettekanded õnnestusid hästi—üldmulje hea.
7. jaanuari 1933. a. õppenõukogu koosolekul koostati ajutine tunnikava. Õp. Emma Saving oli haigestunud pimesoole põletikku ja maakoolivalitsuse juhataja loal võib teda asetada õp. H. Anton. / Õppenõukogu protokoll Nr. 13 /
Hoolekogu s. a. 15. jaanuari koosolekul koostati kooli 1933/34 a. eelarve Kr. 3482,00 suuruses. Samal koosolekul otsustati trahvida Vilhelmiine Kotkast, Hindrek Jogurit, Anna Kulderknuppu ja Anette Laarit, igaühte 5,90 krooniga / Hoolekogu protokolli raamat Nr 3 protokoll nr. 4 /
Hoolekogu 30 jaanuari s. a. koosolekul teatas kooli juhataja K. Anton, et tema oma isiklisel arvel peetava telefoni ära on öelnud. Hoolekogu arvesse võttes telefoni sündsat asupaika koolimajas ja valla volikogu otsust kõnepunkt asutamiseks Kõu külla otsustas palvega pöörata postkontori ülema poole avaliku kõnepunkti avamiseks koolimajas.
/ Hoolekogu protokoll Nr. 5 /
Hoolekogu 5. veebruari s. a. koosolekul otsustati anda vallavalitsusele kohtulikule vastutusele võtmiseks järgmised lastevanemad: Anna Kulderknupp, Vilhelmiine Kotkas, Hindrek Jogur, Pauliine Vissmann ja Amalie Palm. Samal koosolekul otsustati koolile muretseda suur haamer, kiil, kang ja meisel. / Hoolekogu protokoll Nr. 6 /
8. veebruaril ilmus õpetaja Emma Saving uuesti ametikohuste täitmisele. Samal kuupäeval oli koolimajas palvetund, mida pidas Kose kihelkonna õpetaja härra Richard Jõgis.
Tänasel, 14 veebruarikuu päeval oli koolimajas ränd looma näitus—kodumaa metsloomad—11 looma, 10 sendiga õpilaselt ja hoolekogu toetust saavad õpilased tasuta.
Täna 14. veebruaril oli kooli nn. „Lasteõhtu”, mille korraldas I ja II klass õpetaja H. Antoni juhatusel. Külalisteks olid III IV V ja VI klassi õpilased ja lastevanemad. Lastevanemate osavõtt õige rohkearvuline. Üldmulje—hää.
Hoolekogu 17. veebruari s. a. koosolekul otsustati palvega pöörata maakoolivalitsuse poole lisatoetuse saamiseks kehvematele õpilastele—ühtlasi esitati kehvemate õpilaste nimekiri, milles näidatud 30 abivajajat õpilast.
Lastevanemate 19. veebruari s. a. koosolekul määrati ühissöögi 1932/33 moona määrad kindlaks. Endiste aastate võlgu Kr. 127,65 otsustati sisse nõuda kohtu teel. Kohtuasja ajamine anti juhatuse hooleks. / Lastevanemate protokoll Nr. 4 /
Hoolekogu 2. aprilli s. a. koosolekul tuli jagamisele korjandusest saadud raha ja aineid I liigi abisaajate vahel 15. isikule. Peale selle anti toetust riiklistest summadest 18. isikule. Õpilaste puudumised 1.veebruarist kuni 1. aprillini loeti vabandavaks. Samal koosolekul pöörati palvega avaliku kõnepunkti asjus Kosetelefoni-postkontori ülema poole—kõnepunkti sisseseadmiseks Triigi koolimajja. / Volikogu prtk. Nr 8 2. apr. /
Õppenõukogu 7. mai koosolekul otsustati korraldada 14. mail „Emadepäev” päevakohaste laulude, deklamatsioonide, laulumängude ja vaimulikult—Kose kiriku õpetaja härra Jõgise päevakohase kõnega ja näidendiks „Põgenik”. Samal koosolekul otsustati 25. märtsil s. a. pidamata jäänud laste pidu ära pidada 21. mail—„Seenekuld” ja „Sõnajala õis”. / Õppenõukogu protokoll Nr. 14 7. maist 1933. a. /
Täna 14. mail oli koolimajas Emadepäev—rahvast on ruumid tungil täis. Ettekanded õnnestusid hästi. Meeleolu kokkutulnuil hää. Lapsed jagavad emadele lilli, pakikesi ja pakuvad maiustusi.. Koolijuhataja kaasas.
21. mai 1933 . Täna on koolimajas laste pidu, osavõtjaid rohkesti. Ettekanded õnnestuvad, meeleolu lastel ja peolistel—hää. Et meeleolu hää, ei taha peolised peo lõpul lahkuda.
23. mail 1933. Õppenõukogu 23 . mai koosolekul arutati lastepeo sissetulekuid ja väljaminekuid: Sissetulekuid oli olnud Kr. 40,00 ja väljaminekuid Kr. 33,36. samal koosolekul määrati kindlaks kordamisnädalate kirjatööde tähtpäevad. / Õppenõukogu protokoll Nr. 15. /
31. mai 1933. õppenõukogu 31. mai öökoosolekul on kooli ja klassikursuse lõpetamise küsimus. 6-e kl. algkooli lõpetanuiks otsustati tunnistada järgmised õpilased: 1.) Helga Anton, Karli tr.; 2.) Hilda Tärne, Jaani tr.; 3.) Linda Riisikamp, Jüri tr.; 4.) Endel Ost, Jaagu p.; 5.) Artur Ost, Jaagu p.; 6.) Alfred Tärne, Jaani p.; 7.) Harald Völker, Eduardi p.; 8.) Rudolf Tõnus, Hindreku p.; 9.) Oavald Mikkur, Kustavi p.; 10.) Hugo Kausson, Jaani p.; 11. Helmat Talu, Kaarli p. Samast klassist otsustati nõrga edasijõudmise pärast jätta 6-sse klassi Iida Amant, Juhani tr. ja Elfriide Männikson, Juhani tr. V klassist viidi üle VI klassi—9 õpilast, jäi V klassi kursust kordama teiseks aastaks ka 9 õpilast.. IV klassist viidi üle V klassi 20 õpilast, kursust kordama jäeti 8 õpilast. III klassist viidi üle IV klassi 17 õpilast, kursust kordama jäeti 6 õpilast. II klassist viidi üle III klassi 13 õpilast, kursust kordama jäeti 3 õpilast. I klassist viidi üle II klassi 21 õpilast, klassi kordama jäeti 6 õpilast. Album „Eesti Vabariigi loomispäevilt”, mis saadetud Haridusministeeriumilt Triigi algkooli parimale lõpetajale väljaandmiseks otsustati anda Helga Antonile. Samal koosolekul koostati tunnikava 1933/34 õp aastaks. Koolijuhataja K. Anton nõustus andma 13 tundi; Õp. H. Anton 11 tundi
Õpetaja O. Kall 31 tundi, Õp. E. Savig 31 tundi Seega nädala tundide kogu arv 86 töötundi. Samal päeval oli1932/33 õppeaasta koolitöö lõpuaktus, mis kujunes väga südamlikuks, selle peale vaatamata, et istuma jääjate arv teiseks aastaks samasse klassi õige suur oli. Õpetajatele annetati lilli, lauldi ühiseid laule ja vesteldi koos õpetajatega hilise õhtuni. /Õppenõukogu protokoll Nr. 16, 31. V 1933. .
Hoolekogu 2. juuli s. a. koosolekul pöörati vallavalitsuse poole materjalide saamiseks uue maja vooderdamiseks, kruntimiseks ja krohvimiseks, peahoone ahjude materjalide saamiseks ja muuks kapital remondiks inseneri andmete järele.
16 juuli 1933. Hoolekogu 16. juuli s. a. koosolekul oli remonttööde väljakauplemine. Remonttööde ettevõtjateks jäid vähempakkumisele: August Järlak, insener Laupa ja Jakob Leevet. / Hoolekogu protokoll Nr. 10 16. juulist 1933. a. /
17. september 1933. a. Hoolekogu 17. septembri s. a. koosolekul on remonttööde vastuvõtmine. August Järlakilt võetakse vastu remonttöid 169,15 krooni väärtuses ja tunnitöid 30,55 krooni väärtuses. Jakob Leevetilt 88,33 krooni väärtuses. Maalri tööde vastvõtmine jäeti järgmiseks hoolekogu koosolekuks. / Hoolekogu protokoll nr. 11 /
24. september 1933 .a. Hoolekogu 24 . septembri s. a. koosolekul võeti maaldritööd vastu Reinhardilt 145,60 krooni väärtuses ja lisatöid Järlakilt 10,00 krooni väärtuses. / Hoolekogu protokoll nr. 12 /
2. oktoober 1933. a. Õppenõukogu 2. oktoobri s. a. koosolekul määrati V + VI klassi juhatajaks K. Anton, III + IV klassi juhatajaks pr. Veerus (endine Saving) ja I + II klassi juhatajaks õp. O. Kall. Samal koosolekul jaotati klassiruumid ja tehti kindlaks õpperaamatud ja õppetarbed 1933/34 kooliaastaks. Kooli kodukord võeti sama, mis oli 1932/33 õppeaastal. / .Õppenõukogu koosoleku protokoll Nr. 16 /
10. okt. 1933. a. Hoolekogu 10. oktoobri s. a. koosolekul liigitati toetust saajad õpilased 3. järku.: I liik—saab õpperaamatud ja õppeabinõud kõik—neid on 12 õpilast; II liik—kõik tarvisminevad õpperaamatud –neid on 13 õpilast; III liik—saab osa raamatuid, neid on 7 õpilast / Hoolekogu protokoll Nr. 13 /
15 okt. 1933 a. Lastevanemate 15. oktoobri s. a. koosolekul valitakse koosoleku juhatajaks K. Anton ja protokolli kirjutajaks O. Kall. Lastevanematest valitakse õppenõukogu esitajaks Jakob Uustalu. Hoolekogusse valitakse lastevanemate esitajateks Jakob uustalu ja Hans Niirmann. Koduskäijatele lastele otsustati talve kuudel korraldada teejoomist. Ühissöögis võeti vastu 1932/33 õppeaasta toidunormid järgmise muudatusega: Kruupe vähendati 1 kg. võrra, mille asemele otsustati võtta 1 kg riisi ehk manna. Ühissöögi juhatusse valiti Johannes Rooben, Leena Ost ja Marie Kausson.
15 nov. 1933.a. Hoolekogu 15 novembri s. a. koosolekul jagasid hoolekogu liikmed ametid omavahel järgmiselt: Esimeheks—A. Valt, abiks Jakob Uustalu, Kassapidajaks—Jakob Leevet, Kirjatoimetajaks—O. Kall., Liikmed Kooli juhataja K. Anton ja Hans Niirmann. Koolikohustusest vabastati arstitunnistuse põhjal Leida Kõusson, August Venno, Edgar Nuia, Lembit Vanatoa ja Edgar Palla. Kooli ilmumata on 7 koolikohuslast, keda otsustati igat ühte trahvida 37 puudunud päeva eest a’ 10 senti päev ja nõuda laste viibimata kooli saatmist. Korratu kooliskäimise pärast otsustati trahvida 8. lastevanemat a’ 5 senti päev. / Hoolekogu protokoll nr. 14. /
5. dets. 1933.a. Hoolekogu 30 novembri s. a. koosolekul otsustati trahvi nõudmine Jüri Niirmannile Kr. 3,70 suuruses seisma panna kuni arsti tunnistuse esitamiseni 15. detsembriks. Samal koosolekul otsustati pöörata palvega vallavalitsuse poole telefoni sisse säädmiseks koolimajja vallavalitsuse kulul. Kolmandaks otsustati jõulupuule pääs lastevanematele lubada tasuta, kuna mitte lastevanematelt otsustati võtta Kr. 0,25.
12. dets 1933. a. Õppenõukogu 12. detsembri 1933. a. koosolekul tuli arutusele lastepeo sissetulek. Sissetulekuid oli Kr. 67,15 ja väljaminekuid Kr. 27,15, seega puhas ülejääk Kr. 40, missugune summa määrati jõulupuu korraldamiseks 21. detsembril 1933.
26. dets 1933.a. Hoolekogu 26. detsembril 1933. a. koosolekul pöörasin suusõnalise palvega hoolekogu poole minule tõenduse välja andmiseks protokolli ärakirja näol, et olen Triigi algkooli koolitalu kasutanud 1. maist 1921 poole koha suuruses kuni 1. maini 1930 ja 1. maist 1930 aastast kuni käesoleva ajani terve koha suuruses ühes koolitalule kuuluvate põllumajanduslikkude hoonetega. Nimetatud tunnistust vajasin kohtule esitamiseks.
Vallavolikogu poolt määrati omal ajal koolitalu kõrvalhoonetele aastast renti Kr. 189,00, missugust summat ei olnud nõus tasuma. Andsin viimaks asja lahendada Rapla rahukohtunikule, kes tühistas vallavolikogu otsuse ja kirjutas vallavolikogule ett, määrata põllumajanduslike hoonete rendiks 25§ maa rendist, s. o. 14 krooni. Vallavolikogu andis asja riigikohtusse kust seletati, et kui koolijuhataja kasutas tervet koolitalu ja selleks otstarbeks ehitatud põllumajanduslikke hooneid, siis ei või põllumajanduslike hoonete rent ületada 25§ maa rendist. Asi anti uuesti otsustamiseks Tallinna-Raasiku 10-le rahukohtunikule. Esinesin nimetatud tunnistuse saamiseks vallavalitsusele, kes keeldus tunnistust välja andmast, olgugi et vallavalitsus aastat 13 oli minult rendi vastuvõtjaks ja kellel ei oleks pidanud mingisugust alust olema keelduda nimetatud tunnistuse väljaandmiseks. 28. detsembril 1933. a. oli põllumajanduslikkude hoonete rendi asi arutusel Tallinna-Raasiku 10-da jaoskonna rahukohtuniku juures, kus rahukohtuniku otsusega, kooskõlas Riigikohtu seletusega kirjutatakse vallale uuesti ette, määrata põllumajanduslikkude hoonete rendiks 25§ maarendist s. o. 14 krooni.
12. jaan. 1934. a. Hoolekogu 12. jaanuari 1934. a. koosolekul koostatakse kooli eelarve Kr. 2016,00 suuruses.
21. jaanuaril. Vahepeal on Tallinna-Raasiku 10-da jaoskonna rahukohtuniku motiveeritud otsus vallavalitsusele kätte saadetud ja hoolekogu sekretär O. Kall (kaasõpetaja) jõudnud valla sekretärile ära seletada hoolekogus tehtud otsuse. Valla sekretär A. Kleesmann tahtis olla tark mees, nõuab kiires korras välja hoolekogu 28. detsembri 1933. a. protokolli ärakirja, et asja valla volikogu kaudu uuesti riigi kohtusse anda. Rahukohtuniku otsus, mis põhjeneda hoolekogu poolt välja antud protokolli ärakirjal, ei olla seadusepärane, sest koolijuhataja olla ise hoolekogu koosolekust osa võtnud, mis ei olla seaduse pärane. Vallavolikogu koosolekul antakse asi uuesti Riigikohtusse. Nüüd pöörasin uuesti 21. jaanuarist 1934. a. kirjaliku sooviavaldusega hoolekogu poole, minule kooli maa ja kõrvalhoonete üle tõenduse saamiseks, määrates oma asemikuks kaasõpetajat O. Kalli. Hoolekogu rahuldas minupalve täies ulatuses.
12. apr. 1934. a. Õppenõukogu 12. aprilli koosolekul otsustati korraldada emadepäev ja laste kevadpidu 13. mail 1934. a. algusega kell 4 päeval.
24. apr. 1934. a. Hoolekogu 24. aprilli s. a. koosolekul jagavad hoolekogu liikmed omavahel ametid järgmiselt: Esimeheks—J. Klaan, Kassahoidjaks—Hans Jaagus, Kirjatoimetajaks—O. Kall. Ameti jaotus on tingitud uute liikmete juure tulekust—vallavolikogu esitajad Klaan ja Jaagus. Kassahoidja Hans Jaagus volitab kassas olevat raha 199 krooni 75 senti vastu võtma sekretäri O. Kalli. Samal koosolekul võeti A. Robaselt vastu kolm klassi kappi, tehti vallavolikogule ettepanek suurendada kooliteenija palka endisele tasemele s. o. 260-lt kroonilt—300-le kroonile.. otsustati parandada kaevud ja solgivee torustik. Samal koosolekul esines koolijuhataja 1-st aprillist maksvuse kaotanud „Teenistusvahekordade korraldamise seaduse” asjus, mille põhjal vallandati üks pool, kui abielulise palk ületas maal 80 krooni ja linnas 140 krooni, alluvuse vahekorras palga suuruse peale vaatamata. Koolijuhataja märkis, et nimetatud seadust ei tohiks dekreediga mitte pikendada, sest seadusel olemasoleval kujul on suuri puudusi ja soovitas pöörata märgukirjaga Riigivanema, Majandusministri ja kaitsevägede Ülemjuhataja poole nimetatud seadust uuesti mitte maksma panna.
28. mai 1934. a. Õppenõukogu 28. mai s. a. koosolekul tuli arutusele lastepeo aruanne, mille järel oli sissetulekuid Kr. 31,40 ja väljaminekuid Kr. 20,96. Samal õppenõukogu koosolekul tuli arutusele õpilaste võimete, vaimlise arengu tasapind. 6-e kl algkooli lõputunnistused otsustati anda järgmistele õpilastele: 1.) Pikkel Helmi Hansu tr.; 2.) Roomet Adeele Peetri tr.; 3.) Poomann Helja Martini tr.; 4.) Otsmann Ellen Johannese tr.; 5.) Robas Johanna Juhani tr.; 6.) Siiber Telehte Mihkli tr.; 7.) Kroon Endel Eduardi p.; 8.) Niirmann Edgar Hansu p.; ja 9.) Tõnus Vaimo Jaagupi pojale.
15 juuli 1934. a. Hoolekogu 11. juuli s. a. koosolekul kaubeldakse remonttööna välja uue maja välisvärvimine kui ka sisemine remont nii vanas kui uues majas. Ettevõtjateks on Reinhard, Järlak ja A. Robas.
2. sept. 1934. a. Hoolekogu 2. septembri s. a. koosolekul on arutusel võõrkeelte küsimus, asetäitjate õpetajate küsimus ja kooli varanduse kontrollimine. Võõrkeeleks 1934/35 õppeaastal otsustati võtta saksa keel, mida selle ajani õpetatud. Asetäitjate õpetajate suhtes teatas koolijuhataja järgmist: Noor õpetaja O. Kall viibib sund aega kaitseväe teenistuses, kelle asemele tuleks määrata asetäitja, Teiseks, viibib puhkusel määraline õpetaja E. Veerus, kelle asemele tuleks samuti määrata asetäitja Hoolekogu, õpetajate küsimust läbi arutades .otsustas koolijuhataja ettepanekul O. Kalli asetäitjaks ette panna õp. Tamme, ja õp. E. Veeruse asetäitjaks õp. H. Antoni ja koha vabanemisel määraliseks õppejõuks, võttes arvesse õp. H. Antoni 19 aastast ennastsalgavat tööd Triigi algkoolis, millest 2 viimast aastat teeninud tasuta s. o. mehe palga ja tundide arvel, milliselt kohalt ta oli sunnitud lahkuma „Teenistusvahekordade korraldamise seadusega”. Palvega otsustati pöörata Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi maakoolivalitsuse ja koolinõuniku poole.
Vahepeal muutub olukord. Õpetaja Tamm saab õpetaja koha Tallinna ja loobub õp. Kalli asetäitja kohast. Minu, koolijuhataja häätahtlikul soovil määratakse õp. O. Kalli asetäitjaks A. Talbak, kes mõni päev hiljem abiellub Kõu Tarvitajate Ühisuse endise autojuhiga, kes vallandati ühisuse teenistusest jahu varguse pärast. Mõni nädal hiljem määrataks õp. Kalli asetäitjaks õpetajad A. Talbak (Kannik) ja Elfriide Bachfeldt, kumbki 50§-lise nädala tundidega. Puhkusel oleva õpetaja Emma Veeruse asetäitjaks määratakse õpetaja H. Anton.
27. sept. 1934. a. õppenõukogu koosolekul valitakse õppenõukogu sekretäriks pr Kannik. Samal koosolekul valitakse õppenõukogu esitajaks hoolekokku A. Kannik. Samal õppenõukogu koosolekul teatab koolijuhataja Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi poolt maksma pandud uutest tunnikavadest. Õppenõukogu tutvunedes uute tunnikavadega ja Hariduse Sotsiaalministeeriumi ringkirjaga, otsustas: Koostada 1934/35 õppeaasta tunnikava. Koolijuhataja oli nõus õpetama V ja VI klassis matemaatikat 5 tundi, looduslugu 4 tundi, ajalugu 3 tundi, joonistamist 1 tund, laulmist 2 tundi, saksa keelt 3 tundi, III—VI kl. tööõpetust poistele 2 tundi ja III—IV kl. joonistust ja looduslugu 4 4undi. Kokku 24 tundi. Õp. H. Anton nõustus õpetama I—II kl. kõik õppeained 26 tundi, III—IV kl. usuõpetust 2 tundi ja tööõpetust III—VI kl. tüdrukutele 2 tundi. A. Kannik V—VI kl. emakeelt 5 tundi, III—IV kl. matemaatikat ja ajalugu 7 tundi, laulmist 2 tundi ja võimlemist 2 tundi, kokku 16 tundi. E. Bachfeldt V—VI kl. maateadust 2 tundi, usuõpetust 2 tundi, III—IV kl. maateadust, emakeelt, kodulugu ja joonistust 11 tundi III—VI kl. võimlemist poistele 1 tund. Kokku töötunde 16 tundi.
10. okt 1934. a. Hoolekogu 9. oktoobri koosolekul jagatakse abisaajad õpilased vaesuse järele 3. kategooriasse ja koostatakse abisaajate nimekiri. Samal koosolekul arutatakse puudunud õpilaste küsimust, ruumide andmist Triigi kaitseliidu kompaniile ja remonttööde vastuvõtmist ettevõtjatelt.
14.okt. 1934. a. Hoolekogu 14 oktoobri koosolekul võetakse vastu remonttööd ettevõtjatelt H: Reinhardilt kogusummas 493,25 krooni suuruses. 14. oktoobri hoolekogu koosolekule ei ilmu õpetaja A. Kannik, kui hoolekogu kirjatoimetaja, vaid läheb ühes õpetaja E. Bachfeldtiga naaber koolimajja Harmi peole.

23 september 1934.a.
Mina, Alma Tõnu tr. Kannik ilmusin tänasel
kuupäeval uue , õpetaja asetäitjana Triigi
algkooli ja asusin ametikohuste täitmisele.
Olen sündinud 1911. aasta 9. detsembril
Oru vallas Harjumaal. Lõpetanud Rakvere
Õpetajate seminari 1932. aastal. Ametis olen
olnud praktikandina Ardu algkoolis
2 aastat.
/ allkiri / A. Kannik




Mina, Elfriide Eduardi tr. Bachfeldt, ilmusin
tänasel kuupäeval uue õpetaja asetäitjana
Triigi algkooli ja asusin ametikohuste
täitmisele. Olen sündinud 1913 aasta 26.
detsembril Velise vallas Läänemaal.
Lõpetanud Tallinna Pedagoogiumi1934.
aastal. Ametis ei ole olnud.
/allkiri/ E. bachfeldt

Lastevanemate 14. oktoobri 1934. a.
koosolekust puuduvad õpetajad Bachfeldt
ja Kannik. Koosolekut juhatab Jakob
Uustalu, protokollib K. Anton. Koosolekul
refereerib koolijuhataja uuest kooli
reformist ja haridusellu puutuvatest küsimustest, soovitades eel-kooliealisi lapsi kord ehk kaks kuus koolimajja saata koolikorraga tutvumiseks ja näpunäidete saamiseks eel-kooliealiste kasvatuse üle. Lastevanemate esitajateks hoolekokku valitakse Jakob Leevet ja Jakob Uustalu. Ühissöögi juhatusse valitakse Johannes Rooben, Jakob Urke, Leena Ost, Hermiine Piller ja Juuli Otsmann. Päevakorra 6-da punkti all tõstis lapsevanem L. Ost üles õpetaja H. Antoni küsimuse, tuues esile tema 20. aastast ennastsalgavat tööd õppe- ja kasvatus alal oma kodunurga koolis, missuguse aja jooksul võitnud lugupidamise lastevanemates ja teeb ettepaneku õpetaja E. Veeruse ametist lahkumise puhul esineda palvega Haridus-sotsiaalministeeriumile, maakoolivalitsusele ja koolinõunikule õpetaja H. Antoni määramiseks Triigi algkooli õppejõuks õpetaja E. Veeruse lahkumise puhul. Ettepanek võetakse lastevanemate poolt ühel häälel vastu. Samal koosolekul lastevanemad kaebavad õpperaamatute ja töövihkude korra ja muretsemise raskustest ja kahtlevad nende mõlemate vajaduses. Koolijuhataja seletusega rahunevad lastevanemad.
16 oktoobril käib härra Veerus Triigis, kelle kaudu saab teatavaks õp, E. Veeruse lahkumine Triigi algkooliõpetaja kohalt 1-st novembrist 1934. a. Õp. A. Kannik, kes minu kaasabil Triigi algkooli ametisse määrati 50 § tundide koormusega tahtis kasutada juhust oma huvides. Ilma minu teadmata annab õp. A. Kannik palve Maakoolivalitsusele tema määramiseks Triigi algkooli õpetaja E. Veeruse asemele, kelle asetäitjaks oli Maakoolivalitsuse poolt määratud õp. H. Anton, keda nimetatud kohal soovisid näha nii hoolekogu kui lastevanemad. Samal ajal lastakse vallavanema abi Aleksander Valti poolt lendu kuulujutt, et kooli hoolekogu ei olevat sarnast otsust teinudki, et õpetajat H. Antoni näha määralise õppejõuna õp. E. Veeruse asemele. /Valt on A. Kannikule lähedalt sugulane / Teada saades pahatahtlikult levitavast kuulujutust, otsustasin kiiremas korras kokku kutsuda Triigi algkooli hoolekogu 29. oktoobril s. a.
1. november 1934. a. Hoolekogu 29. oktoobri 1934. a. koosolekul jagas hoolekogu ametid järgmiselt: Esimeheks J. Klaan, abiks J Uustalu, Kassahoidjaks H. Jaagus, Kirjatoimetajaks A. Kannik, liikmed Leevet ja Anton. Samal koosolekul võetakse vastu remonttööd August Järlakilt, Jakob Leevetilt ja A. Robaselt. Samal hoolekogu koosolekul lükatakse pahatahtlikult levitatud kuulujutud õp. H. Antoni kahjuks ühel häälel tagasi ja otsustatakse ühel häälel pöörduda maakoolivalitsuse, Haridus-sotsiaalministeeriumi, koolinõuniku ja Triigi vallavalitsuse poole, et hoolekogu ja lastevanemate korduvad palved saaks rahuldatud kooskõlas õp. H. Antoni soovidega. Saabub õp. E. Veeruse ametlik teadaanne Triigi algkooli õpetaja kohalt lahkumise üle, arvates 1.st novembrist 1934. a. Maakoolivalitsuse poolt tehakse vallavalitsusele ettepanek, esitada kinnitamiseks Maakoolivalitsusele õpetaja H. Antoni 50 § tundide normiga.
Samal õppenõukogu koosolekul valitakse õppenõukogu esindajaks hoolekogusse J. Aljas.
Hoolekogu 19. novembri 1934. a. koosolekul valitakse hoolekogu kirjatoimetajaks J. Aljas. Koostatakse abisaajate nimekiri ja otsustatakse kodu käijatele õpilastele sooja teevee saamist võimaldada.
26. dets 1934. a. Hoolekogu 18. oktoobri 1934. a koosolekul koostati Triigi algkooli 1935/36 . a. eelarve ja otsustati korraldada õpilaste jõuluõhtu reedel 21. detsembril. Jõuluõhtust osavõtt lastele ja nende vanematele tasuta, teistele isikutele a’ 25 senti.
23. IV 1935. a. Õppenõukogu 17. jaanuari 1935. a. koosolekul tuli arutusele 16. dets. 1934. a. lastepeo sissetulekute aruanne Kr. 55,25 suuruses ja vabatahtlikkude annetuste aruanne jõulupuul Kr. 6,79 suuruses. Samal koosolekul määratakse karskusringi hooldajaks, kui tema asutaja K. Anton ja E.P.R. koolikoondise hooldajaks J. Aljas. Koolijuhataja K.Antoni, õp. H. Antoni ja õp J. Aljase töökavad tunnistati otstarbe kohasteks. Kuna õpetajate A. Kanniku ja E. Bacgfeldtilt otsustati nõuda kavade täiendamist. Arutusele tuli Harjumaa II laulu-mängupäeva küsimus, millest osavõtjaid Triigi koolist oleks 80.
Lastevanemate 3. märtsi 1935. a. koosolekul tutvustab koolijuhataja koosolijaid laulu-mängupäeva kohta puutuvate küsimustega, millest osavõttu peetakse soovitavaks, teiseks on ühistoitlustamise II poole korraldamise küsimus. Samal koosolekul arutati koduse kasvatuse tähtsust, milleks otsustati järgmine lastevanemate koosolek võtta 17. märtsil. Teede ja ilmade paranemisega otsustati algust teha eel-kooliealiste laste kokkukutsumisega.
Hoolekogu 20 märtsi 1935. a. koosolekul pöörati palvega Maakoolivalitsuse poole lisatoetuse saamiseks. Lisatoetust määrati perekond Johansonile 8,40 krooni suuruses. Õpilaste raamatukogu köitmiseks määrati toetust 5,00 krooni suuruses.
Õppenõukogu 28. märtsi 1935. a. koosolekul otsustati emadepäeva küsimust, lastepeo ja loterii-allegrii korraldamist. Emadepäev otsustati pidada 12. mail ühes lastepeo ja loterii-allegriiga. Loterii-allegrii vastutavaks korraldajaks määrati K. Anton. Samal koosolekul otsustati kutsuda ellu noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. Noorte Kotkaste organiseerijaks määrati koolijuhataja K. Anton ja kodutütarde organiseerijaks õpetaja H. Anton.
Õppenõukogu 30. märtsi 1935. a. koosolekul teatab koolijuhataja Õpetaja J. Aljase määramisest Paunküla algkooli juhatajaks, arvates 1. aprillist 1935. a. Koostatakse uus tunnikava, kusjuures õp. J Aljase tunnid jagatakse õpetajate H.Antoni, A. Kanniku ja E. Bachfeldti vahel a’ 5 tundi. Õppenõukogu sekretäriks J. Aljase asemele määrati E. Bachfeldt ja õppenõukogu esindajaks hoolekokku A. Kannik. E:P:R: Kooli koondise vanemaks määrati õp. H. Anton. Samal koosolekul otsustati kinnitada õp. E. Bachfeldti ja A. Kanniku töökavad.
Mina, Jakob Mihkli p. Aljas ilmusin Triigi
algkooli 7. novembril 1934. a. asetäitjaks
õpetajaks. Sündisin Läänemaal Kõrgesaare
vallas Hiiumaal. Lõpetasin 1912. a. Haapsalu
selleaegse linnakooli. Õpetaja ametis olen 1 juunist 1917. a. alates.
Õpetaja kutse anti mulle Hariduse- ja
Sotsiaalministri poolt 1932. a. 24.
veebruariks. Harjumaal olen õpetajana
töötanud 4 aastat; varem töötasin juhatajana-
õpetajana Läänemaal.
Triigi algkoolis oli mul 50§ nädala tundide
normist. Lahkusin Triigist 1. aprillist s. a.
Hariduse-ja Sotsiaalministri korraldusel.
määrati mind samast päevast sama valla
Paunküla algkooli juhatajaks.
/ allkiri / J. Aljas
Õppenõukogu 3. aprilli 1935. a. koosolekul arutati Harju maakoolivalitsuse teadaannet II laulu-mängupäeva asjus, Otsustati määrata võimlemisõpetajad A.Kannik ja E. Bachfeldt võimlemisriiete korraldajateks ja järelvaatajateks, et kõik võimlejad oleksid varustatud nõutava riietusega ja (kadunud rida)
12. mail 1935. a. korraldatud lastepidu ja loterii-allegrii ühes emadepäeva aktusega õnnestus hästi nii ettekannetelt kui ka rahalisest küljest. Loterii-allegrii andis sissetulekut 50 krooni ja emadepäeva pidu 58 krooni, kokku 108 krooni.
15. mail 1935, a, külastas kooli koolinõunik H. Summer, korraldades lõpuklassis teste ajaloost, kodanikuõpetusest ja usuõpetusest. Ajaloost vastasid õpilased 88§ õigeid, usuõpetusest 52§.
15 mai 1935. a. kokkuleppe kohaselt pidi Triigi algkooli õpetaja E. Bachfeldt asendama Paunküla algkooli juhatajat J. Aljast, kes kohtu jutsel pidi ilmuma Tallinna 17. mail.!6. mai õhtul keeldub E. Bachfeldt asendamast J. Aljast. Et õhtul kokkulepet ei saavutatud tuli asi arutusele järgmisel hommikul s. o. 17. mail, kus õp. E. Bachfeldti asemele asetab Paunküla juhatajat J. Aljast õp. A. Kannik.
Õppenõukogu 28. mai 1935. a. koosolekul on arutusel kooli ja klassikursuse küsimus. Algkooli lõputunnistused otsustati välja anda järgmistele õpilastele: 1.) Anton Juta Karli tr.; 2.) Krabi Vilma Gustavi tr.; 3.) Tammets Leida Jüri tr.; 4,) Johanson Meeri Aleksandri tr.; 5.) Väljaste Hans Eduardi p.; 6.) Võsang Martin Hansu p.; 7.) Otsmann Heinrich Hindreku p.; 8.) Uusbek Feliks Hansu p.; 9.) Enok Alfred Johannese p.; 10.) Gillmann Valter Eduardi p.; 11.) Johanson Ernst Ricardi p.; 12.) Kuntmann Karl Juhani p. V kl kursuse lõpetasid 15 õpilast, samasse klassi. jäi 5 õpilast(kordama), IV klassi kursuse lõpetasid 12 õpilast, samasse klassi jäi 2 õpilast ( kordama), III klassi kursuse lõpetasid 18 õpilast, samasse klassi jäi 5 õpilast ( kordama ), II klassi kursuse lõpetasid 18 õpilast, samasse klassi jäi 2 õpilast (.kordama), I klassi kursuse lõpetasid 13 õpilast samasse klassi jäi 2 õpilast ( kordama). Järelkatsed kõigis aineis III klassis määrati haiguse puhul järgmistele õpilastele: Leevet Helje, Robas Harald ja Tõnus Peeter.
31. mail 1935. a. südahommikul sõitis Triigi algkoolist Harjumaa koolide laulupäevale 65 õpilast ja 5 õpetajat—saatjat. Eelproovid ja ettenähtud lõbustused äpardusid külma ja vihmase ilma tõttu reedel ja laupäeval. Laste meeleolu oli päris halb. Veel kurvemaks muutus laste meeleolu kui tuli teade, et laulupäev pühapäeval 2. juunil ära jääb ja selleks uuesti tuleb sõita 16. juunil1935. a. Ekskursioonil veedetud päevad möödusid ilma ühegi õnnetuse ja vahejuhtumiseta. Tagasisõidul oli siiski laste meeleolu väga hää. Kõik see tee Tallinnast kuni Triiki kõlas meie bussis laste meeleolurikas laul, mis ei tahtnud lõppeda isegi koolimajja jõudmisel.
13 . juuni 1935. a. hoolekogu koosolekul arutati Harjumaa II laulu- ja mängupäevale sõitjate sõidukulude katmise küsimust. Toetust otsustati anda 20 krooni 1935/36. a. eelarvest ja kehvemate õpilaste toetussummadest 3 krooni.
14. juunil 1935. a. Lühike ülevaade 1934/35. kooliaasta tegevusest. Koolitöö algas 17. septembril ja lõppes29. mail. Õppeaasta jooksul puudusid õpetajad 69 tundi. Õppejõude oli, mehi 1 ja naisi 3. Koolis olnud õpilaste arv oli, poisse 59 ja 49 tütarlast. Puudunud olid poisid 894 päeva ja tüdrukud 834 päeva. Õpilaste raamatukogus oli 844 ja õpetajate raamatukogus 474 raamatut. Koolis töötasid õppeaastal: karskusring, E.V. Punase Risti ring ja noorkotkad. Toetust said 30 õpilast 218,59 krooni suuruses summas.
Vabanes kaitseväe teenistusest endine meesõpetaja Osvald Kall ja asus ametikohuste täitmisele, arvates 1. juunist 1935. a. kui määraline õppejõud.
15 juunil 1935. a. väljume Triigi koolimaja juurest teistkordselt II Harjumaa laulu- ja mängupäevale, kuid palju väiksemas koosseisus. Meeleolu eelproovil ja pidupäeval märksa halvem. Ettekanded õnnestusid rahuldavalt, kuid sissetulekud on suure miinusega, võrreldes ette tehtud kulutustega.
12. juulil 1935. a. hoolekogu koosolekul otsustati välja kaubelda 20 juulil järgmised remonttööd: tütarlaste magamistuba, internaadi köök, toiduruum, koolipingid ja tulepesad, nagu ahjud, pliidid, lõõrid.
Hoolekogu 30. juuli 1935. a. otsusega kaubeldi remonttööd välja Heinrich Reinhardile järgmiste hindadega: Õlivärv Kr. 2,50 ruutsüld; Liimivärv Kr. 0,75 ruutsüld; Tapetseerimine Kr. 0,55 ühelt süllalt ja potissepa tööd Jakob Leevetile.

Mina, Harald Andrea Ado p. ilmusin uue õpetajana
tänasel kuupäeval 20. sept. 1935. a. Triigi 6-e kl. algkooli
ja asusin ametikohustuste täitmisele. Sündisin 21. augustil
1914. a. Taebla vallas Läänemaal. 1934. a. lõpetasin
Tallinna Pedagoogiumi. Ametis varem ei ole olnud.
/Allkiri / H. Andrea.

26.—30-a augustini korraldati õpetajaile, juhatajaile
kooliaineline kursus. Lektoriteks olid härrad A. Priisna,
mag. Talts, dr. Koppel ja K. Suurmann. Osavõtjaid oli
rohkesti—ettekanded asjalikud ja huvitavad.
2. sept. 1935. a. Kaitseväe teenistusest vabanenud määraline õpetaja Osvald Kall lahkub Triigi 6-e kl. algkooli õpetaja kohalt arvates 1. septembrist 1935. a., kandideerib Nehatu algkooli õpetaja kohale, milline ebaõnnestub. Nehatu algkooli asemel satub O. Kall Pahkla algkooli õpetajaks.
Õppenõukogu 22. septembri 1935. a. koosolekul valitakse õppenõukogu sekretäriks õp. H. Andrea, õppenõukogu esitajaks hoolekokku õp. H. Andrea. Samal koosolekul koostatakse tunnikava, mille kohaselt annab koolijuhataja K. Anton nädalas 27 tundi, õp. H. Anton 16 tundi, õpetaja E. Saaliste 18 tundi ja õpetaja H. Andrea 31 tundi.
Lastevanemate 6. oktoobri 1935. a. koosolekule on ilmunud 40 lapsevanemat. Koosolekul arutati raamatute muretsemise küsimust ja võõrkeelte õpetamise võimalusi. Lastevanemate esitajateks hoolekokku valiti Jakob Leevet ja Jakob Uustalu. Lastevanemate esitajaks õppenõukokku valiti ühel häälel Jakob Uustalu. Ühissöögi juhatusse valiti H. Otsmann. J. Rooben, Leena Ost, Hans Niinemets ja Jakob Pikkel.
Õppenõukogu 13. oktoobri 1935. a. koosolekul koostatakse kooli kodukord, mis haarab kooli elu kõigis üksustes.
Hoolekogu 13. oktoobri 1935. a. koosolekul jaotati ametid järgmiselt: Esimees Jakob Klaan, Kassahoidja Hans Jaagus, Kirjatoimetaja H. Andrea, Esimehe abiks Jakob Uustalu. Remonttööd võetakse vastu H. Reinhardilt Kr. 160,95 suuruses, Jakob Leevetilt Kr. 43 suuruses. Ja A. Robaselt kr. 9 suuruses. Samal koosolekul jagatakse hoolekogult abi saajad õpilased kolme kategooriasse.
Õppenõukogu 15. oktoobri 1935.. a. koosolekul otsustati korraldada peoõhtu 8. detsembril, mille sissetulekud läheks laste jõulupuu korraldamiseks.
Maakoolivalitsuse kirjaga 29. oktoobrist 1935. a. teatatakse, et Triigi 6-e kl. algkoolile on määratud kooliaia arendamiseks toetust 25 krooni, missuguse õnne osaliseks on saanud ainult neli Harjumaa kooli.
Hoolekogu 10. novembri 1935. a. koosolekul koostatakse kooli 1936/37. a. eelarve tasakaalus krooni 2542,21 suuruses. Samal koosolekul otsustati lammutada puukuur, mis vana ja kõlbmatu—lammutamiseks paluti vallavalitsuse luba ja lammutuskrediiti Kr. 10.
Hoolekogu 11. detsembri 1935. a. koosolekul nõutakse krediiti ahjude parandamiseks väljaspool eelarvet Kr. 100. Jõulupuu otsustati korraldada vaimuliku sisuga, millele pääs kõigil vaba ja tasuta. Samal koosolekul pööratakse üleskutsega kõikide organisatsioonide ja vilistlaste poole raamatute annetamiseks koolile—raamatuaasta puhul. Samuti otsustati korraldada koolimajas kodukaunistamise kursus.
Õppenõukogu 17. detsembri 1935. a. koosolekul selgus, et 8. detsembri peoõhtust on sissetulekuid 69, 64 krooni, milline sissetulek otsustati kulutada laste jõulupuu korraldamiseks.
1936. a.
Õppenõukogu 17. veebruari 1936. a. koosolekul otsustati: Vabariigi aastapäeva pühitseda õpilastega 22. veebruaril ja täiskasvanutega 23. veebruaril. Noorkotkaste ja kodutütarde pidulik koondus koos väliskülalistega otsustati korraldada 22. veebruari õhtul ühise koosviibimisega teelauas.
23. veebruaril oli Triigi algkooli ruumes Triigi Maanaiste Seltsi peoõhtu. Pidu õnnetus hästi nii ettekannetelt kui ka sissetulekute poolest. Osavõtjaid nii aktusest kui ka peost oli rohkesti.
Kodutütarde ja noorkotkaste 22. veebruari pidulikust koondusest võttis osa rohkesti lastevanemaid ja väliskülalisi. Koondus jättis väga ilusa mulje. Paljudel lastevanematel ja väliskülalistel olid tõelised pisarad silmis. Teelauas koosviibimine oli meeleolurikas—kõlas vahetpidamata koorilaul, kõned ja hüüded kuni hilise õhtuni.
Triigi maanaiste Seltsi korraldusel oli 11.—21. märtsini koolimajas keedu kursus. Osavõtjaid kursuslasi 20. Kursuslaste ülalpidamine oli väga eeskujulik ja viisakas. Õpilastega läbisaamine oli eeskujulik. 21. märtsil korraldatud lõppõhtu jättis ilusa mulje—osavõtjaid lõppõhtust rohkesti.
24. aprillil 1936.. a. Triigi endine õpilane Theodor Männik on annetanud kooli õpilasraamatukogu täiendamiseks 20 krooni, mille eest koolile ostetud Looduse lasteraamatute II ja III sari. Annetajale avaldatud tänu hoolekogu ja õppenõukogu nimel.
31. märtsil revideeris Triigi valla revisjoni komisjon kooli asjaajamist 6. juunist 1934. a. kuni 31. märtsini 1936. a. Revideerimise tagajärgedest teatati koolile 22. aprillil 1936. a. kirjaga nr. 120. Revideerimisaktis puudusi ei ole märgitud. / Kirjakaust nr. 3 1936. a. /
10. mail korraldati koolimajas Emadepäeva aktus ja õhtul laste pidu. Osavõtt aktusest väga suur, kuid sellele järgnevast õhtul korraldatavast lastepeost keskmine. Pääsmeid müüdi peoõhtule 121. sissetulekuid peoõhtust oli Kr. 48, 35.
Õppenõukogu 28. mai 1936.a. koosolekul otsustati kooli lõputunnistused anda alljärgnevatele õpilastele: 1.) Kaalep Hillar Jaanip.; 2.) Heinla Kalle Villemip.; 3.) Kõusaar Endel Juhani p-; 4.) Kuntmann Johannes Otto p.; 5.) Kaersoo Arnold Jüri p.; 6.) Lemberg Meta Jüri tr.; 7.) Uustalu Maimu Jakobi tr.; 8.) Johanson Aino Richardi tr.; 9.) Poom Ella Martini tr.; 10.) Reinla Hilda Jüri tr.; 11.) Kivimäe Ella Helene tr.; 12.) Kalmiste Erna Jaani tr.; 13.) Rooben Aino Johannese tütrele.
5-da klassikursuse lõpetasid 12 õpil., jäid istuma 4 õpil., järelkatseid määrati 4 õpil.
4-da klassikursuse lõpetasid 12 õpil., jäid istuma 4 õpil., järelkatseid määrati 2 õpil.
3-da klassikursuse lõpetasid 16 õpil., jäid istuma 3 õpil., järelkatseid määrati 4 õpil.
2-se klassikursuse lõpetasid 12 õpil., jäid istuma 2 õpil., järelkatseid määrati 4 õpil.
1-se klassikursuse lõpetasid 9 õpil., jäid istuma 3 õpil., järelkatseid määrati 1. õpil.
Koolitöö algas 16 septembril ja lõppes 29. mail. Õpetajad puudusid õppeaasta jooksul 86 tundi. Õpilasi oli koolis 65 poeglast ja 45 tütarlast. Puudunud päevi: poisid—745 ja tüdrukud—370 päeva. Koolis töötasid õpilaste ringid: Karskusring, E.V. Punase Risti ring, Kodutütred ja Noorkotkad. Toetust said 23 kehvemat õpilast Kr. 270,80 suuruses. Kooli revideeriti koolinõuniku H. Summeri polt 1 kord.
Hoolekogu 21. juuni 1936. a. koosolekul kaubeldi välja Kaevu remont Kloorenile Kr. 15 eest. Pinkide värvimine H. Reinharrdile a’ 1,75 krooni ja ruumide sisemine värvimine. H. Reinhardile võimla remont Kr. 105, eeskoda krooni 30. ja ülemine koridor krooni 50 . Kokku Kr. 185.00. Samal koosolekul esitas hoolekogu vallavalitsusele õpetaja H. Andrea edasimääramiseks Triigi 6-e kl. algkooli õpetaja kohale 1936/37. õppeaastaks ja õpetaja H. Antoni määraliseks õppejõuks määramiseks Triigi 6-e kl algkooli vaba õppejõu kohale, millisel kohal ta viimased aastad on töötanud ½ tundidega.
Õppenõukogu 7. juuli koosolekul esitatakse Triigi vallavalitsusele õpetajad Helene Anton ja Harald Andrea ettepaneku tegemiseks Maakoolivalitsusele nende määramiseks Triigi 6-e kl. algkooli määralisteks õppejõududeks tuues esile lastevanemate ja hoolekogu suurt poolehoidu õpetaja H. Antoni vastu. Vallavalitsusele olid esitanud Triigi algkool 2 õpetajat, Harmi algkool 2 õpetajat ja Paunküla algkool ühe õpetaja, ettepaneku tegemiseks Maakoolivalitsusele nende määramiseks nimetatud koolide määralisteks õppejõududeks. Vallavalitsuses tekkinud lahkhelide ja kõrvalmõjutuste tõttu esitati Maakoolivalitsusele kinnitamiseks määralise õppejõu kohale ainult Paunküla algkooli õpetaja. Kuna Triigi ja Harmi algkoolide õppejõudude üle kaalumiseks valimised välja kuulutati 31. augustiks 1936. a.
Hoolekogu 26 juuli 1936. a. koosolekul kustutati kooli varandust ja õppetarbeid Kr. 231,8 suuruses ning raamatuid Kr. 107,72 väärtuses. Hoolekogu esindajaks valla volikokku õpetajate valimise juhuks valiti hoolekogu esimees Jakob Klaan. Õppejõudude küsimust arutades jäi hoolekogu oma endise otsuse juurde—esitas Triigi 6-e kl. algkooli naisõpetaja kohale H. Antoni ja meesõpetaja kohale õpetaja Harald Andrea.
1. septembri 1936. a. Õppejõudude valimiste eel liikusid mitmesugused külajutud ja kuuldused, mis sisult ja laadilt väga mitmekesised ja tihti üksteisele vastukäivad. Ei olla puudunud kõva kihutustöö nii poolt kui vastu. Kroonika kirjutaja mõistab niisuguse teguviisi hukka ja läheb vaikides mööda nendest madalatest ja põnevatest valimiseelsetest „loodest”. Et valimistele tuli ka kroonika kirjutaja naine, õpetaja H. Anton, siis ei puudunud ka kroonika kirjutajal huvi valimiste vastu. Valimiste päeva hommikuks oli vallamaja juure kogunenud kaunis suur pere õpetajate kandidaate ja mittevähem olid esitanud ainult dokumendid. Tehti veel viimast kihutustööd, kus see pooleli oli jäänd. Valimised algasid Triigi algkooli naisõpetaja kohale, millisele kohale oli kandidaate 5—6, kes poole kohaga, kes täiskohale—ka õpetaja H. Anton kandideeris ainult poolele kohale. Siinjuures ei saa märkimata jätta volikogu, et volikogu õp. H. Antoni valimistel toimis vastupidi lootustele—inimene kandideerib poolele kohale, kuid volikogu valib tema tervele kohale 18. häälega 3. vastu, jättes valitule poole koha loovutamise oma äranägemise järele. Suuremad vaidlused ja teravused tekivad Harmi algkooli õpetajate valimistel, mille tagajärjel kiuste valitakse Harmi meesõpetaja kohale, kes neile kõige vähem vastuvõetav. Kõik kandidaadid naisõpetaja kohale kukutatakse läbi, ka naiskandidaat, kellel selleks kõige rohkem lootusi oli ja omaaegse määramise asemel nõudis valimisi. Viimaks vallavalitsus määras ikkagi Harmi naisõpetaja kohale õpetaja, kes valimistel läbi kukutati—oma valla Ardu algkooli õpetaja tütre.
Hoolekogu 23. septembri 1936. a. koosolekul võetakse remonttöid vastu H. Reinhardilt Kr. 185,00 suuruses ja Aleksander Robaselt koolipinkide parandus ja värvimistöid Kr. 168,75 suuruses. Kaevumeistrile paranduse eest tasu ei lubatud.
Õppenõukogu 23. septembri 1936. a. koosolekul koostatakse tunnikava möödunud aasta tundide ja arvuga. Töökavade esitamise tähtpäevaks määrati 1 nov.
Lastevanemate 4. oktoobri 1936. a. koosolekul arutati mitmesuguseid kooli ellu puutuvaid küsimusi—kutsekoolide tähtsust, susside kandmise vajadust, varasest laste kooli lubamisest, kokast kui kasvatajast, internaadist jne. Ühissöögi juhatusse valiti L. Ojanurm, J. Rooben, J. Uustalu, J. Olm ja H Ojasalu. Lastevanemate eitajaks hoolekokku valiti J. Hiiesalu, J. Eenok. Esitajaks õppenõukokku valiti J. Klaan.
Hoolekogu 13. oktoobri 1936. a. koosolekul jaotati ametid järgmiselt: Esimeheks J. Klaan. Abiks J Hiiesalu, Kassapidajaks J. Jaagus, liikmed J. Eenok, K. Anton ja sekretäriks H. Andrea. Kehvemad õpilased jaotatakse 3-e kategooriasse. Toetusi nõutakse 1936/37. õppeaastaks krooni 301,42. Kooli sundusest on vabastatud olnud arsti otsusega H. Voort ja H. Ruiso. Mitte kooli ilmunuid hoiatatakse trahvi määramisega.
Hoolekogu 1. novembri 1936. a. koosolekul trahvitakse H. Nukki ja Venni vanemaid—esimest 8 krooni ja teist 15,60 krooniga.
Õppenõukogu 1. novembri 1936. a. koosolekul otsustati korraldada lastepidu 13. detsembril 1936. a. õpilaste jõulupeoks tarvis minevate summade hankimiseks. Samal koosolekul on arutusel töökavad 1936/37. õppeaasta kohta.
Hoolekogu 15. novembri 1936. a. koosolekul koostatakse kooli 1937/38. a. eelarve tasakaalus Kr. 4808,13 suuruses.
Lastevanemate 29. novembri 1936. a. koosiolekul refereeris koolijuhataja K. Anton kutsekoolide tähtsusest ja tüüpidest, keskkooli uuest reformist ja kasvatuslise külje tõstmise tähtsusest ja vajadusest nii kodu, kooli, kui ka seltskondlikus elus.
Õppenõukogu 5. detsembri 1936. a. koosolekul jäeti jõulupuu korraldamise küsimus lahtiseks koolis puhkenud sarlakite tõttu. Samuti lastepeo küsimus otsustati edasi lükata 24. veebruari peale. Samal koosolekul otsustati asutada õpilasorkester okariinatest.
26. detsember 1936. a. Maakonna arsti otsusega keelati kavatsetud 13. detsembri lastepidu, samuti jõulupuu ja pidustused jõuluvaheajal. Õppenõukogu 5. detsembri otsuse kohaselt korraldati õpilastevaheline jõulupuu 21. detsembril, milleks iga õpilane hankis raha 20 senti. Peale selle annetati Kõu Tarvitajate Ühingult igale lapsele kotikene maiustustega ja rahalist toetust jõulupuu korraldamiseks 20 krooni. Õppenõukogu 13. detsembri otsuse kohaselt lõpetati õppetöö 22. detsembril 1936. aasta.
Triigi Maanaiste Seltsi korraldusel korraldati 23. nov. 1936. a. kuni 20. detsembrini Triigi algkooli ruumes meeskäsitöö kursus. Kursusest osavõtt elav, kursuslased tegid tööd suure innuga—tihti kestis töö kuni kella 3—4-ni hommikul. Koolitöö kooli ja kursuslaste vahel oli väga sõbralik. Kursuse juhatajaks oli Põllutöökoja konsulent härra Velbri, kes ennastsalgavalt igati pidi kaasa aitas töö tulemuste ja oskuste omandamiseks.
1937. a. 27 jaanuar
Õppenõukogu 27. jaanuari 1937. a. koosolekul tuli arutusele õpilaste Valter Pilleri ja Arved Nukki raha vargus kooli kantselei laualt. Õhtul jätnud koolijuhataja lauale 1,80 krooni raha, mille ülalnimetatud poisid kantseleist ära viinud, sissemurdes söögitoa ja kantselei vahelise ukse kaudu. Suuremaks süüdlaseks osutus V. Piller, kes ka varem varguse eesmärgil kooli kantseleis käinud. Ja praegusel juhul Nukki vargusele ahvatlejaks oli. Õpilane V. Piller otsustati saata oma ringkonna kooli, milline otsus ka täide viidi samal päeval. Nukki emale saadeti kutse koolimajja ilmumiseks ja asja lahendamiseks
Õppenõukogu 28. veebruari 1937. a. koosolekul koostati 24. veebruari s. a. peoõhtu sissetulekute aruanne, mille järele sissetulekuid Kr. 60,55, einelauast Kr. 47,93 ja kavad 0,60. Kokku krooni 109,08. Peo ülejäägist määrati Noorkotkaste ja Kodutütarde lippude muretsemiseks 40 krooni, kummagile a’ 20 krooni. Pidu võib lugeda hästi õnnestunuks nii ettekannetelt kui ka rahalise sissetuleku poolest. Korrarikkumisi peol ei olnud.
Hoolekogu 24. märtsi 1937. a. koosolekul arutati õppe- ja kasvatustöö arendamise kava pikema aja peale, kusjuures selgus, et hoolekogu poolt oli kooli 1937/38. a. eelarve ettenähtud Kr. 4808, 83, millist vallavolikogu poolt vähendatud 2551,50 kroonile.
Õppenõukogu 5. aprilli 1937. a. koosolekul olid arutusel koolijuhataja poolt väljatöötatud ja õppenõukogu poolt maksma pandud kooli kodukorrad. HSM ringkirja nr. 32-403, 3. III 1937. alusel on koolijuhataja poolt maksvaid kodukordi täiendatud K/Ü „Looduse” poolt väljaantud „Kooli sisemäärustiku” eeskujul ja koolis ka maksma pandud.
Õppenõukogu 13. aprilli koosolekul arutati läbi klassijuhatajate aruanded. Aruandeist paistis silma suur puudunud päevade arv, mis tingitud koolis puhkenud sarlakitesse haigestumisest. Teiseks väärnähteks on äsja IV klassi nõrk edasijõudmine, mis tingitud nimetatud klassi andevaesusest, vanemate ükskõiksest suhtumisest, majanduslikust olukorrast ja ka suurest puudumisest.
Õppenõukogu 23. aprilli otsusega korraldati 24. aprillil, algusega kell 11 leina aktus „Kilingi Nõmme” sündmuste puhul. Õppenõukogu otsustas saata „Kilingi Nõmme” lastele ja lastevanematele kaastunde avalduse telegrammi nende raskes ja ülikurvas õnnetuses.
Õppenõukogu 20. mai 1937. a. koosolekul tuli arutusele „Emadepäeva peo” ja loterii-allegrii aruanne. Sissetulekuid oli peoõhtust Kr. 88,06 ja loterii-allegriist Kr. 60. Kokku 148,06 suuruses. Loterii-allegrii sissetulek 60 krooni määrati Noorkotkaste ja Kodutütarde lippude muretsemiseks. Osavõtt Emadepäeva aktusest oli väga elav. Osavõtt loterii-allegriist ja peoõhtust samuti väga elav. Loteriist oli 600 piletit, millest jätkus vaevalt pooleks tunniks. Korrarikkumisi ega mingisuguseid väärnähtusi ei olnud.
Õppenõukogu 27. mai 1937. a. koosolekul otsustati algkooli lõpetanuiks tunnistada järgmised õpilased: 1.) Promm Evald Karli p.; 2.) Stamberg Endel Marie p.; 3.) Tammets Edgar Jüri p.; 4.) Tõnus Anna Jakobi tr.; 5.) Kõusaar Artur Johannese p.; 6.) Nettan Anton Antoni P.; 7.) Eenok Uno Johannese p.; 8.) Ojanurm Lembit Jaagu p.; 9.) Varblane Jaan Jaani p.; 10.) Niinemets Endel Hansu p.; 11.) Palmik Lembit Augusti p.; 12.) Niinemets Laine Hansu tr.; 13.) Kossas Helga Jaagupi tr.; 14.) Uustalu Õilme Jakobi tr.; 15.) Johanson Koidula Richardi tr.; 16.) Tooma Ilse Augusti tr.
30. mail 1937. a. korraldati Triigi algkooli ruumes algkooli lõpetajate päev. Nimetatud päevale kogunesid ka Ardu ja Harmi algkoolide lõpetajad koos vanematega. Peale lastevanemate võtsid nimetatud päevast osa vallavanem, vallasekretär perekonnaga, hoolekogude liikmed ja teisi kutsutuid külalisi. Päev algas Maakoolivalitsuse esitaja K. Antoni avakõnega, millele järgnes härra Haridusministri kõne ja tervitus raadio kaudu. Sellele järgnes muusikat raadio kaudu, laste ettekandeid ja koorilaule jne. Nimetatud päeval anti Maakoolivalitsuse esindaja kaudu kõigile Triigi algkoolidele üle härra Riigivanema annetus „Eest Entsüklopeedia”, milliseks tänutäheks otsustati saata härra Riigivanemale ja Haridusministrile tänutelegramm. Päev lõppes ühise koosviibimisega teelauas, kus esineti kõnede ja ühislauludega. Ühine koosviibimine ka pildistati. Päev lõppes ülevas meeleolus hilja õhtul.
Kuues juuni kujunes Noorkotkaste ja Kodutütarde suurpäevaks. Kuuenda juuni hommikul sõitsid Triigi algkooli Noorkotkad ja Kodutütred Harjumaa kuuenda juuni „Lipupäevale”. Ka loodusliselt oli nimetatud päev ilus ja soe. Kuna eelmised päevad vilud—külmad olid. Kella ½ 9-ks kogunesime Harju maleva staapi, kus Kodutütardele ja Noorkotkastele olid kaetud rikkalikult lauad. Peale einetamist koguneti Vabadusplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Vägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner, millele järgnes lippude õnnistamine ja nende üleandmine Kodutütarde aj Noorkotkaste rühmadele. Ka meie kooli Noorkotkad said ilusa lipu 80 krooni väärtuses. Lippude annetamisele järgnesid tervitused ja kõned. Pikema kõnega pöördus Noorkotkaste ja Kodutütarde poole Vägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Paraadilt siirduti kinodesse ja hiljem lõunale Harju Maleva staapi. Pärast lõunat Kodutütred ja Noorkotkad tutvusid linnaga—käisid loomaaaias, sadamas, maaalustes käikudes ja mujal. Meeleolu suure väsimuse peale vaatamata oli väga hea. Meie Noorkotkad ja Kodutütred väljusid Tallinnast omnibussiga kell ½ 10, millega sõideti Ojasooni, kust jäi koolimajani jala käia 5. kilomeetrit—koolimaja juures vesteldi veel natuke aega ja siis seati sammud koju poole ikka rõõmsalt ja mehiselt.
24.—27. juulini toimus Noorte Kotkaste Kose ja Juuru malevkondade õppelaager Paunkülas, Kiruvere mägedes Triigil. Triigi algkooli noorkotkastest võtsid osa: 1.) Promm, Evald; 2.) Niinemets Endel; 3.) Pikkel Peeter; 4.) Promm Endel; 5.) Irak Kuno; 6.) Unnok Helmut; 7.) Koiduste Ervin; 8.) Allak Endel; 9.) Klaan Erich; 10.) Nettan Artur ja 11.) Varblane Jaan. Juhtidena võtsid Triigi algkoolist osa Kose malevkonna vanem K. Anton laagri ülemana, Triigi rühma kotkas H. Andrea, muusikajuhina ja Triigi rühma Kodutütarde vanem H. Anton laagri toitlustajana. Vaatamata kiirele tööhooajale õnnestus laager nii osavõtjate noorte arvult kui ka sisult, mis näitas noorte kui ka nende vanemate heatahtlikku suhtumist ja arusaamist noorkotkalikust tööst ja kasvatusest.
28. detsembril Haridusministeeriumi koolivalitsuse otsusega 11.augustist 1937. a. määrati Triigi algkooli juhataja Tartu Õpetajate Seminari algkooli juhatajaks arvates 1-st augustist 1937. aasta. Seoses nimetatud määramisega komandeeritakse koolijuhataja K. Anton koolijuhatajate suvelaagrisse Tondile 16—20 augustini. Koolijuhataja K. Antoni määramine Tartusse tuli ootamatult koolijuhatajale kui ka ümbruskonnale. Nimetatud määramine tekitas kooliringkonnas mõningaid arusaamatusi. Üldmuljete järele otsustades ei olnud koolijuhataja K. Antoni määramine Tartu, ümbruskonnale kaugeltki ükskõikne. Lastevanemate, seltskondlikkude organisatsioonide, vallavalitsuse ja hoolekogu poolt tehakse kõik koolijuhataja K. Antoni edasi jäämiseks Triigi algkooli juhataja kohale. Koolijuhataja K. Antoni „Kojula” suvelaagris viibimise ajal pöördub hoolekogu koos seltskondlikkude organisatsioonide esitajaga palvega Haridusministeeriumi poole koolijuhataja K. Antoni Triigi algkooli juhataja kohale edasi jätmiseks. / Hoolekogu protokoll 19. augustist 1937. a. nr. 44./
Vallavalitsuse 21. augusti 1937. a. koosolekul moodustatud 3-e liikmeline saatkond, koosseisus, vallavalitsuse esindaja—vallasekretär A. Nõlvet, hoolekogu ja lastevanemate esindaja J. Klaan ja seltskondlikkude organisatsioonide esindaja O. Tõnus , teeb kõik, mis teha annab, kuid tagajärjeta. Vaatamata ülal loetletud asutiste ja isikute palvetele jääb Haridusministeeriumi otsus koolijuhataja K. Antoni määramiseks Tartu Õpetajate Seminari algkooli juhataja kohale jõusse.
Triigi algkooli juhataja K. Anton ja tema abikaasa, sama kooli õpetaja lahkuvad Triigist 28. augustil 1937. a. kell 10. nimetatud kellaajaks on kooli õuele kogunenud rohkel arvul õpilasi ja nende vanemaid, kellel tõsiselt kahju lahkuvaist õpetajaist, kes töötanud nende kodunurga koolis pikemat aega. / Koolijuhataja K. Anton 19½ aastat ja õpetaja H. Anton 22 aastat/. Õpetaja H. Anton jääb ametlikult Triigi algkooli õpetajaks kuni 1. septembrini 1937. a. ja 1. septembrist läheb palgata puhkusele kuni 1. augustini 1938. a.
Lahkunud õpetajate K. ja H. Antonite muljed Triigist on kokkuvõttes järgmised; 1.) Vallavalitsuse ja vallavolikogu suhtumine triigi algkoolisse on pidevalt olnud
heatahtlik ja vastutulelik.
2.) Kooliringkonna külade ja lastevanemate suhtumine koolisse ja õpetajaskonnasse on
olnud samuti heatahtlik ja vastutulelik, väljaarvatud paar koolimaja külje all asunud
perekonda, kes ebanormaalsete võtete ja tegudega on kahjustanud kooli ja
õpetajaskonna tööd ja tegevust.
3.) Seltskondlikkude organisatsioonide suhtumine kooliellu on heatahtlik ja alati
abivalmis, millega seletatav nii mõnigi edusamm kooli elus..
Lahkujad õpetajad soovivad koolile ja ümbruskonnale edu ja õnne.
Tartus, 25 märtsil 1938. a. / allkiri/ K, Anton
/ allkiri/ H. Anton

Mina, Aksel Peetri p. Ergma ilmusin sept.
Triigi algkooli, asudes samast ajast oma
ametikohuste täitmisele koolijuhatajana.
Sündinud olen 28. juulil 1906. aastal Vastse-Kuuste
vallas Tartumaal, Kasvanus ja koolis käinud Tartus,
kus lõpetasin ka kohaliku seminari 1926. aastal.
Varem ametis olnud 9 aastat, neist viimased 7
Võipere algkoolis Aaspere vallas Virumaal.
Kohale asudes selgus, et endine koolijuhataja
K. Anton oli juba lahkunud / viidi üle Tartu
Õpetajate seminari algkooli juhatajaks enda
nõusolekul. Hiljem soovis ta tähendatud kohast
loobuda, kuid siis osutus see juba võimatuks, olles
kinnitatud eelmisele kohale /, andes kooli varandused üle õpetaja H. Andreale, kellelt need hoolekogu koosolekul 25. sept. 1937. a. vastu võtsin. Kool üldiselt korras, samuti kooli aed.
Koolitöö algas 1937/38. õp. aastal I kl. 13. sept., teistes klassides 27. sept. ning lõppes 28. V, kestes seega 182 päeva. Koolis oli kolm klassikomplekti / I + II, III + IV, V + VI /,milledes õpilasi kokku 94 jagunedes klassidesse järgmiselt: I kl.—23; II kl.—16; III kl.—17; IV kl.—18; V kl.—11; VI kl.—9.
Õpetajaid koolis 4.,nielt koolijuhataja A. Ergma, õpetajad H. Andrea, E. Saaliste, H. Anton. Viimane neist lahkus 1. sept. palgata puhkusele / arvates 1. aug. kuni 1. sept. 1938.a. /. Tema tunnid läksid koolivalitsuse otsusega õpetaja E. Saalistele, kes seni oli töötanud poole normi tundidega.
Lastevanemate koosolekuid peetud aasta jooksul 2, neist esimesel valiti lastevanemate esindajad hoolekokku ja õppenõukokku. Nii kujunes hoolekogu koosseis järgmiseks: lastevanemate esindajad—J. Uustalu ja A. Tõnus, vallavolikogust J. Klaan ja H. Jaagus, õppenõukogust H. Andrea ning koolijuhataja A. Ergma.
Õppenõukogusse kuulusid A. Ergma, H. Andrea, E. Saaliste ja lastevanemate esindaja K. Allak. Lastevanemate koosolekutel esinesid kõnedega koolijuhataja A.Ergma—„kooli ja kodu vahekorrast” ning õpetaja E. Saaliste –„puhtuse tähtsusest kodus ja koolis”.
Hoolekogu tegevuse iseloomustuseks olgu kokkuvõtlikult tähendatud järgmist.
Hoolekogu koosolekul 27. sept. 1937. a. toimus kooli asjaajamise ja inventari üleandmine minule, koolijuhatajale A. Ergma’le, kusjuures puuduvad esemed viimase ettepanekul otsustas hoolekogu inventarist kustutada.
Hoolekogu koosolekul sept. s. a. arutatakse kehvemate õpilaste abistamise küsimust esitades koolivalitsusele nõude kr. suuruses summas, millest tegelikult toetuseks määratakse vaid 62 krooni.
27. okt. koosolekul võetakse H. Reinhardilt ja A. Robaselt vastu mitmesuguseid remonttöid 209, 84 krooni väärtuses. Selle arvel on korrastatud täielikult ühe õpetaja korter, haigete ruum ning osaliselt koolijuhataja korterist 3 tuba.
23. dets. toimunud koosolekul koostati eelarve 5774,22 krooni suuruses summas, mis volikogu poolt leidis kinnitamist 4659,45 kr. suuruses. Sellest summast moodustasid kaaluvama osa mitmesugused remonttööd /maja välisvärvimine/ ja õppeabinõudeks määratud krediit 1250, 09 kr. suuruses.
Hoolekogu 3. mai 1938. a. koosolekul otsustatakse koos õppenõukoguga korraldada emadepäeva aktus ja õpilaspidu 8. mail s. a. Samal koosolekul otsustatakse arhiivist kõrvaldada sinna hoiule asetatud vanad hoolekogu õpperaamatud, jättes igast erinevast raamatust alles ühe eksemplari, kuna nad ei oma mingisugust erilist väärtust arhivaalide seisukohast.
Siin mittemainitud koosolekuil olid harutusaineiks jooksva iseloomuga küsimused, õpilaste puudumised ja abistamise küsimused, trahvimised j.t. Trahviti õpilasi kr. suuruses summas.
Hoolekogu esimeheks valiti J. Uustalu, abiks J. Klaan, kassahoidjaks A. Tõnus, sekretäriks H. Andrea, liikmeks H. Jaagus ning koolijuhataja A Ergma.
Õppenõukogu koosolekul 1937/38 .a oli arutusel järgmisi küsimusi:
27. sept. 1937. a. koosolekul kaaluti samal päeval korraldatud järelkatsete tagajärgi, kusjuures ilmnes, et järeleksameid oli määratud ka I ja II klassi õpilastele, mis on vastuolus sel alal antud määrustele. Osutus paratamatuks järelkatsete korraldamine ka neile ning vastavalt sellele lahendada nende üleviimise küsimus.
4. okt koosolekul tutvustas koolijuhataja õppenõukogu lähemalt uute õppekavadega, mille järel tehakse nõutav otsus korraldada nim. päevast alates tööd nende järele.
Samal koosolekul otsustatakse internaadis elavatele õpilastele muretseda mänge, ajalehti jne., et sisustada nende jõudeaja veetmist. See osutubki hilisemate kogemuste järele otstarbekaks, aidates märksa parandada õpilaste käitumist kooliruumides.
11. nov. 1937. a. koosolekul arutatakse lähemalt õppejõudude töökavu, tunnustades need vastuvõetavaiks.
Koosolekul, 17. dets. toimub õpilaste poolaasta hindamine, kus selgub, et emakeel, eriti III ja IV klassis on nõrk, mis nähtavasti põhjustatud eelmiste aastate aineõpetaja / H. Anton ?/ mitteküllaldase tähelepanu juhtimisest emakeelele. Olukorda paranduste toomiseks teeb õppenõukogu aineõpetajale / ka teistele samas klassis töötavatele õpetajatele / ülesandeks erilist tähelepanu pöörata nimetatud ainele.
18. jaan. 1938. a. koosolekul toimub klassijuhataja aruannete vastuvõtmine, kus veelkordselt arutatakse lähemalt ülaltoodud asjaolusid ja võtteid olukorra parandamiseks.
24. märtsi koosolekul otsustab õppenõukogu esineda hoolekogukaudu vallavalitsusele sooviavaldusega, võimaldada õpilas- ja õpetajate raamatukogudes leiduvate, sinna mitmesugustel põhjustel sobimatute teoste üleandmist avalikule raamatukogule.
Samal koosolekul otsustatakse korraldada „kodu õhtu”, kus kõnedega esinesid Õie Ploompuu- van Nest, „Eksisammud koduses kasvatuses” Koolijuhataja A. Ergma : „Kooli kasvatuslikust mõjust õpilastele” ja õpetaja H. Andrea: „Ümbruse mõjust lapse arenemisele” Vahelduseks ühislaule ja raadiomuusikat.
Õppenõukogu koosolekul 19. mail 1938. a. otsustati nõustuda algkoolilõpetajate päeva korraldamisega Triigi koolimajas, milleks vajalikud eeltööd toimuvad koolijuhataja juhtimisel.
25. mai koosolekul toimub õpilaste hindamine klassi- ja koolikursuse lõpetamisel.
Algkooli lõpetavad: Armilde Promm, Aima Soosaar, Meida Silm; Endla Rooben, Kuno Jõela, P. Tõnus, M. Pikkel H. Robas.
Möödunud õppeaastal korraldati 2 õpilaspidu ning 3-dana jõuluõhtu. Kõik nimetatud üritused õnnestusid oma ettekannetelt kästi.
Peale nimetatute aitas kool sisustada oma ettekannetega Iseseisvuspäeva-aktust, korraldas oma kultuurinädala puhul suurema omakultuuripäeva ühes vastava näitusega. Viimane osutus üle ootuste huvitavaks. Nii korraldas kool omalt poolt väljapaneku, kus oli esitatud kogu meie koolikirjanduse areng, tema tekkimisest tänapäevani. Mõned õpikud õige kaugest minevikust olid omaette haruldusteks. Peale kooli esines kohalik ühiskauplus omatööstuse väljapanekutega, perenaiste selts võrdleva väljapanekuga söögilaua katmisest nüüd ja vanasti. Triigi Rahvakoolide Selts põllumajandusliku kirjanduse võrdleva väljapanekuga ning omavalitsus üksikute ürikutega valla arhiivist—kõrvutades neid moodsate rakendusraamatutega. Lisaks vastavad kõned, lauluettekanded, rahvatantsud jne.
Tähendatud näitusest jättis kool osa esemeid koolimuuseumi alusvaraks, saadud omanikelt kingitustena.
Kogu valla omakultuuri ürituste juhiks oli koolijuhataja A. Ergma.
Kõik nimetatud üritused õnnestusid üle ootuste hästi.
Ka algkooli lõpetajate päev jättis meeldiva mälestuse, eriti õpilastele, kes pääle muu said kõik õpilased kingituseks raamatuid. Hiljem oli ühine teelaud.
Kohalikkude tegelaste hinnangul on möödunud hooaeg seltskonna töös olnud eriti vilgas.
Koolitöö üldiselt on toimunud väga hoogsalt õpetajate ja õpilaste ühisel intensiivsel koostööl, kusjuures pole ilmnenud lahkhelisid. Ka õpetajaskonnas kasvatustöös on eriti püütud parandada õpilaste väliseid käitumisvorme / teretamist/ samuti rõhutatud puhtuse küsimust. Eriti viimati nimetatud alal oli algul suurte raskustega tegemist. Aasta jooksul jõuti siiski niikaugele, et kohalik kooliarst tunnustas kooli parimate hulka tema ringkonnas.
Ka internaadi osas suudeti parandada poiste ühiseluruumis valitsenud korda, juhtides erilist tähelepanu puhtusele. Aasta lõpul olid ka seal jõutud niikaugele, et voodid kõikidel olid kaetud valgete katetega ning pesu ei jätnud enam soovida.
Õpilaste organisatsioonide alal tundub, et viimane tegevus võiks olla hoogsam ja paranduste toomine siin osutub paratamatuks.
1. august. Kogu suvavaheaja on kestnud remonttööd, mille jooksul on värvitud vana koolimaja väljast õlivärviga ning katus rootsi-värviga, allkorra läbi maja ulatuv koridor ning üks klassiruum samuti täiesti korrastatud ning seinad ja lagi värvitud õlivärviga. Täiesti uuendatud on koja esikülg koos uksega. Maja välisvärvimise juures ilmnes, et osa aknaraame on täiesti mädanenud, millest tulid uuendamisele 11 aknaraami ning ca 75 % ülejäänudest osaliselt uuendada. Samal ajal teostati mõlemate majade juures asuvate käimlate remonti, kus tulid uuesti betoonist valamisele välisseinad ja laed. Täiesti uuesti ehitada tuli välikäimla. Kõik remonttööd teostati hoolekogu poolt, mille tagajärjel koolijuhatajal kogu suve tuli teostada järelvalvet tööde juures ning vastavalt hoolekogu otsusele tööde välja kaubelda, materjale muretseda ja muid sellega seoses olevaid küsimusi lahendada. Kõigi töödega jõuti koolitöö alguseks valmis, mille järele võis õppetöö takistamatult alata.
1938/39 õppeaastal algas õppetöö I kl , II—VI kl . Õpilasi oli algul klassides järgmiselt: I kl. , II kl. , III kl. IV kl ,V kl. VI kl. . jagunedes kolme klassikomplekti: / I + II; III +IV; V + VI./ Õppejõududest lahkus H. Anton, kes eelmise aasta viibis palgata puhkusel, nii kujunes õpetajate koosseis 1938/39 õppeaastaks järgmiseks –koolijuhataja A. Ergma, õpetajad E. Saaliste ja H. Andrea.
Õpperaamatutes muudatusi ei tehtud, kuna standartõpikud olid ilmumisel ning vastava korralduse alusel võis valida ainult neid..
Õppenõukogu koosolekul 3. sept. otsustati tundide jaotus jätta endiseks, mille järele on tunde koolijuhatajal 26 t. õpetajail kummalgi 30 t. nädalas. Kuna III + IV klass emakeeles on üldiselt nõrk, otsustati pöörduda koolideinspektori poole palvega, võimaldada tõsta emakeele tundide arvu nädalas 1 tunni võrra.
Õppenõukogu 26. sept. 1938. a. koosoleku arutati järelkatsete tulemusi, kusjuures kolmest katse sooritajast üks jäeti teiseks aastaks.
Hoolekogu koosolekul 2. okt. võeti vastu suurem osa remonttöid, maja välisvärvimine, koridori ja klassi katmine õlivärviga j. m. kr. 1127,70 väärtuses.
Õppenõukogu koosolekul 3. okt. otsustati asutada mandoliini-orkester, milleks otsustati määrata vastav summa. Orkestri juhiks jääb koolijuhataja A. Ergma, abiks õpetamisel H. Andrea.
Lastevanemate koosolekul 9. okt., kus õpetaja H. Andrea vastavas ettekandes puudutas lähemalt võimalusi, kuidas vanemad võivad lapse edukusele õppetöös kaasa aidata. Samas määrati ka kindlaks toidunormid ühissöögist osavõtjaile ning valiti esindajad hoolekokku ja õppenõukokku. Hoolekokku valiti J. Uustalu ja J Vahemäe, õppenõukokku H. Niinemets.
Hoolekogus olid 1938/39. õppeaastal esimees J. Uustalu, esimehe abi J. Klaan, sekretär H. Andrea, kassahoidja J. Vahemäe, kassahoidja abi H. Jaagus, ametita liige koolijuhataja A. Ergma.
Õppenõukogu koosseis kujunes järgmiseks: lastevanemate esindaja H. Niinemets, hoolekogu esindaja J. Klaan, õpetaja E. Saaliste ja H. Andrea ning koolijuhataja A. Ergma.
Õppenõukogu koosolekul 28. okt. 1938. a. võeti vastu õpetajate töökavad ning tehti klassijuhatajaile ülesandeks koosta klassijuhataja tunni kohta töökavad iga tunni kohta eraldi, et elustada tööd ja vältida kordamisi. Töökavad viimasel juhul oleksid siiski paenduvad, arvestades koolielus üleskerkivaid küsimusi ka otsustati teha emakeele õpetajaile ülesandeks koostada iga klassi kohta sunduslik lugemisvara nimestik ning see esitada õppen. kinnit. järgmisel koosolekul. Õpilaspidu otsustati korraldada 26. nov.
Hoolekogu koosolekul 29. okt. võeti vastu täiendavalt remonttöid 40. krooni väärtuses, mille arvel on korrastatud kõik küttekolded ning uuendatud üks klassiahi. Kehvemate õpilaste abistamiseks otsustati paluda toetust kr. 286,60.
Õppenõukogu koosolekul 1, dets. s. a. võeti vastu peo aruanne, milles puhas ülejääk kr. 50,51. Sellest määrati kr. 10.—õpil. kingituste muretsemiseks.
Õppenõukogu 17. dets. koosolekul toimus õpil. poolaasta hindamine, millest selgus, et emakeel III Hoolekogu koosolekul 29. dets. võeti vastu kooli 1939/40. a. eelarve kr. 3279,26 suuruses, millest paranduste arvel kr. 882,76
Hoolekogul kehvemate õpilaste toetamiseks jaotatav summa kr. 70.—on abisoovijate arvuga võrreldes väike, mille tõttu suurem osa abivajavaid jääb rahuldamata. Toetust oli võimalik määrata ainult neile, kel isa või ema või mõlemad vanemad surnud ja neilegi a’ kr.5.—ning 4. õpilasele jalanõude muretsemiseks a’ kr. 2,50. Kirjutustarbeid oli hoolekogul võimalik muretseda suuremal arvul möödunud aasta summadega, mille tõttu polnud takistatud õpilaste õppetegevus.
Detsembrikuu algul toimus üleriigiline raamatunädal, mille korraldamisest võttis algatavalt ning juhtivalt osa koolijuhataja A. Ergma. Koolimajas toimus raamatunädala aktus, mille kavas kõne koolijuh. A. Ergma’lt rakendusteaduslikust kirjandusest, Triigi v. R. Seltsi sgk. Ettekandeid õp. H. Andrea juhatusel, deklamatsioone ning Tammsaare-Särevi „Andres ja Pearu” ühe pildi ettekanne. Samal ajal toimus ka kohaliku avaliku raamatukogu tutvustamisnäitus. Aktusest kui ka näitusest osavõtt rohke.
Õppenõukogu koosolekul 12. jaan. 1939. a. otsustati koolist eemaldada ning paigutada riiklikku hoolekandekooli III kl. õpilane H. Põlluaas. Nimetatud õpil. oli kohtu poolt 3. korral varguste tõttu karistatud. Viimane varguse juhtum esines dets. kuu lõpul, mil pöörduti kooli poole kahjusaaja poolt, et kool võtaks asja lahendamise enda hooleks. Asja põhjalikult kaaludes ning tutvudes lähemalt õpilase koduste oludega tegi õppen. eeltoodud otsuse, mis vastava kinnistamise järele ministeeriumis teostus. Õpilase isa nõustus nim. otsusega lõpuks vabatahtlikult, kui temale suudeti koolijuhataja poolt teha selgeks, et tema ise ei suuda õpilast korralikult kasvatada kodus valitseva olukorra tõttu / ema surnud, isa elab vabaabielus naisega, kes poega / võõraspoega/ ei salli, kodus alalised joomingud ning üldse ulakliku elemendi kooskäimise kohaks /.
Lastevanemate koosolekul 5. veebr. esines ettekandega kooliarst dr. J. Kaupmees, peatudes lühidalt nakkushaigustel ning selgitades pikemalt õpil toitlustamise küsimust. Koosolek võttis lõpuks vastu otsuse, et koolis saaks võimaldatud lõunasööki ka kodust käivatele õpilastele, millise ettepaneku tegi koolijuhataja. Asja korraldamiseks valiti koosoleku poolt toimkond, kuhu kuulusid J. Mölder, J. Klaan. E. Tõnus, H. Roomet ja H Allak. Samal koosolekul otsustati suurendada ühissöögi moona 5. ltr. Piima võrra.
15. veebr. toimus Triigi algkoolis ülevallaline koosolek õpilaste toitlustamise üle nõupidamiseks. Koosoleku kutsus kokku vastava korralduse kohaselt Triigi algkooli juhataja A. Ergma. Osa võtsid kõikide algkoolide juhatajad, hoolekogude, õppenõukogude ja seltskondlike organisatsioonide esindajad. Nimetatud koosolekul andsid koolijuhatajad ülevaate toitlustamise olukorrast praegu ning kavatsustest sel alal. Koosolek asja kaaludes pooldas sooja lõunasöögi saamist koolis, kui kõige vastavamat moodust õpilase tervise seisukohalt. Vastavatest ülevaadetest selgus, et kõige paremini oli asi korraldatud Triigi algkoolis, kus 42 õpilast, kes internaadis elavad on täielikul ühistoidul, saades 4 korda süüa päevas. 13 õpilast söövad ainult lõunat koolis, kuna ülejäänud, 3 õpilast välja arvatud, kasutavad sooja tee saamise võimalust koolis.
Õppenõukogu koosolekul 3. märtsil toimus õpilaste hindamine kevadsemestri 1. poole lõpul. Ka lubati Noorkotkaste ja Kodutütarde rühmadel korraldada pidu 12. märtsil koolimajas.
12. märtsil toimus Noorkotkaste ja Kodutütarde rühmade pidu-lõkkeõhtu. Kavas oli täielik lõkkeõhtu demonstratsioon vastavate ettekannetega. Kuna üritus oli siin ümbruskonnas esmakordne oli kava vaatajaile huvipakkuv. Pidu ettekannete läbiviimiselt kui ka sissetulekult õnnestus hästi, jättes puhast ülejääki kr.60,10, milline summa läks rühmadele laagritelgi muretsemiseks. Kord peol eeskujulik.
Hoolekogu koosolekul 31. III toimus kooli varandusest tarvitamiskõlbmatute esemete kustutamine, nii otsustati tarvitamiskõlbmatuks tunnistada inventarist esemeid kr. 33,65 väärtuses, õppeabinõudest kr. 27,30 ja õpil rmtkg. kr. 18,25 väärtuses.
Õppenõukogu koosolekul 24. aprillil otsustati koos emadepäevaga korraldada loterii-allegrii ning koolipidu, millest saadav puhastulu läheks kooli juurde mandoliini-orkestri asutamiseks.
27. aprillil on Har. Mini otsusel Triigi algkool nimetatud Kõue algkooliks. / A: Ergma koolijuhataja allkirjaga sissekanne/
Vajalikud load hangitud ja ettevalmistused tehtud puhkes naaberkoolides ning Kõue kooli ümbruses lahti leetri ning mumpsi-taudid. Kuna oli karta suurema rahvakogunemise järele nimetatud taudide levimist ka koolis, otsustas õppenõukogu nii emadepäeva, loterii kui ka koolipeo jätta ära. Arvesse võeti eriti veel seda, et haigusest tabatud õpilane puuduks koolist just viimased nädalad, mille järeldusel mõnigi õpilane jääks teiseks aastaks klassi.
Tehtud otsus osutus hiljem otstarbekaks, sest lapsed haigestusid viimase koolitöö nädalal ja hiljem. Paljudele järgnes tüsistusena keskkõrva põletik—mõnedele väga raskel kujul.
24. mail toimunud õppenõukogu koosolekul, oli tähtsamaks päevakorra punktiks õpilaste hindamine kuna tööd aasta kestel ei takistanud haigused ega muud välised põhjused, olid töö tagajärjed täiesti rahuldavad.
Algkooli lõpetasid 1939. a. kevadel: 1.) Hilja Ruiso, 2.) Õie Palmik, 3.) Ervin Koiduste, 4.) Erich Klaan, 5.) Neeme Tõnus, 6.) Evald Varblane, 7.) Lembit Kivimäe
5. VI Algkooli lõpetajate päev korraldati eelmise aasta eeskujul Kõue algkoolis. Päeva üldkorraldus vastab eelmise aasta omale ning jättis kõigile osavõtjaile kauni mälestuse. Valitses eriti tihe arusaamine ja üksmeel õpetajaskonna ja lastevanemate vahel, mis väljendus ka sõnavõttudes.
Seltskonnatöös on suudetud samuti sammu edasi astuda. Nimelt korraldati koolijuhataja A. Ergma algatusel rida loenguid, arvult 22, kus referentidena esinesid peamiselt ümbruskonnas elavad haritlased ning erialadel tegutsevad isikud, nagu metsnik, valla sekretär, koorejaama juhataja j.t. Loengu õhtud toimusid igal nädalal kindlaks määratud päeval, nimelt kesknädalal. Keskmine osavõtjate arv 60. Vaatamata ürituse uudsusele olid osavõtjad ettekannetega väga rahul ning avaldasid soovi selliste ettekannete korraldamiseks järgnevalgi aastal, ühtlasi siiralt tänades korraldajaid, kooli ning Triigi valla Rahvakoolide Seltsi.
1. august 1939. a. Suvavaheajal on toimunud rida remonttöid, milledest eriti üks—kahe klassi põrandate uuendamine –oli seotud suurte raskustega just materjali osas. Korduvate rääkimiste kaudu vallavanemale ning isikliku järelekuulamise tõttu õnnestus lõpuks materjali saada ainult ühele põrandale. Kuid seegi materjal osutus äärmiselt halvaks.
1. okt. 1939. Muus osas suudeti remonttööd teostada ettenähtud ulatuses. Nii värviti uue maja ning aida-lauda-kuuri katused rootsivärviga, korrastati täielikult üks klassiruum / I + II /, valati tsement aiapostid / 38 tk / ning korraldati uue maja teise korra koridor, kattes pööningu-avaused ning lae voodrilaudadega, lisaks rida vähemaid töid ruumides / tahvlite uuendamisi j.m. /. Kogusummas kulutati töödele 900.—krooni.
1939/40. õppeaastal algas töö I kl. 11 sept. ning II—VI kl. 25. sept. Koolis töötas VI klassi, jagunedes kolme komplekti / I + II; III + IV; V + VI /. Õpilasi oli klasside järgmiselt: I kl.—23 õpilast; II kl.—19 õpilast; III kl.—18 õpilast; IV kl.—18 õpilast; V kl.—11 õpilast; VI kl.—8 õpilast. Kokku 97 õpilast, neist poisse 45 õpilast ja tütarlapsi 52 õpilast.
Õpetajate koosseis jäi endiseks. Koolijuhataja A. Ergma, Õpetajad E. Saaliste ja H. Andrea. Õpetajate koosseisu endiseks jäädes otsustati ka tundide jaotus jätta endiseks. Õpperaamatute osas muudatusi ei teostatud.
Õppenõukogu koosolekul 14. sept. kaluti põhjalikult õpetaja-ameti kandidaadi F. Sootemäe soovi praktiseerida eeloleval õppeaastal Kõue algkoolis 10-ne nädalatunni piires. Otsustati soovile vastu tulla tingimusel, et tema töötamine koolis toimuks võimalikult pidevalt / Maakoolivalitsus oli lubanud teda määrata võimalikult pidevalt saetäitjaks-õpetajaks maakonnas /.
26. sept toimus lastevanemate koosolek, kus koolijuhataja peatus pikemalt õpilaste toitlustamis-küsimuse juures, eriti kodust käivate õpilaste osas. Lõpuks lastevanemad otsustasid ühel häälel anda lõunat ka kodust käivatele õpilastele ning võtsid selleks vastu vastavad toidunormid. Üldkorraldajaks jääb koolijuhataja.
Lastevanemate esindajateks hoolekokku valiti J. Uustalu ja J. Orasi, õppenõukokku A. Niinemets.
5. okt. hoolekogu koosolekul määrati kindlaks hoolekogu poolt abisaajad, keda kogunes arvult õpil. Nad jaotati kategooriatesse vastavalt vanemate majanduslikule jõukusele. Abistamiseks vajalik summa 248.—krooni.
21. okt toimunud õppenõukogu koosolekul otsustati korraldada 19. nov. õpilaspidu ning loterii-allegrii, milledest viimase korraldamiseks alustati ettevalmistustöid juba möödunud õppeaastal.
6. nov. hoolekogu koosolekul otsustati trahvida Ardi-Ilar ja Meinhard Vaarikute vanemaid nende laste põhjuseta puudutud päevade eest kr. 14,30-ga ning Helmut Kochi ja Vaike Kaskla vanemaid –esimest kr. 1,40, teist kr. 1,20 samal põhjusel.
Õppenõukogu koosolekul 24. nov. võeti vastu õpilaspeo ja loterii-allegrii aruanded, milledest selgus, et üldse on puhastulu saadud kr. 140, 34.
Õppenõukogu koosolekul 18. dets. s. a. toimus õpilaste teadmiste ja käitumise hindamine, millest selgus, et õppetöö on toimunud kõigiti normaalselt, väljaarvatud emakeel ühes klassis, kus töö tagajärjed pole soovitaval tasemel. Nimetatud nähet analüüsides selgus, et klassi õpilaste võimed on siin peamiseks takistuseks, kuna õpetaja on just nim. klassis eriti intensiivselt töötanud.
25. dets .Möödunud poolaasta töö on toimunud üldiselt sõja õhkkonnas. Kool on töötanud siiski normaalselt kui jätta arvestamata õpilaste toitlustamist, kus eriti suhkru puudus annab end mõnevõrra tunda. Hilisema korralduse alusel oli võimalik ka siin olukorda parandada / õpilased saavad 300 gr. lisa harilikule suhkru normile / .Sõja psühholoogiline mõju on piirdunud seni vaid täiskasvanutega. Eriti momendist, kus sõja oht asub meile lähedal, on tema mõju ka tuntavam. Kohapääl loodetakse siiski, et jääme kõrvale sellisest ohust, ega osutu mingisugusesse konflikti kaasakisutuks.
18. jaan. 1940. a. korraldatud hoolekogu koosolekul tuli lähemalt arutusele kooli 1940/41. a. eelarve, milline koostati kr. 3922,20 suuruses. Nimetatud summas on ka kooli õue kuivendamiseks ettenähtud summa kr. 60.— / üldse selleks otstarbeks ettenähtud kr 720.—,milline jaotatud 4-le aastale /. Remontideks ettenähtud summa ca 1000.—krooni.
3. märtsil s. a. toimus lastevanemate koosolek, mille päevakorras oli kõne õpet. E. Saaliste’lt ning ühissöögi toidunormide vähendamise küsimused, kuna teine poolaasta kujuneb märgatavalt lühemaks. Ka otsustasid lastevanemad koolijuhataja ettepanekul tasuta tuua kive koolimaja juurde koolikrunti ümbritseva aia tegemiseks.
7. märtsil 1940. a. toimunud õppenõukogu koosolekul teostati õpilaste teise poolaasta esimese veerandi hindamist. Üldiselt on õpilased töötanud edukalt kui jätta arvestamata V kl. tütarlapsed, kellede edukust õppetöös on pidurdanud nende vähesed eeldused selleks.
Olgu märgitud, et möödunud talv oli erakordselt vali, mille tõttu puudutud päevade arv jaanuari ja veebruari kuudes kujunes ebaharilikult suureks. Madalaimaks temperatuuriks kooli juures registreeriti—39,5 C. Vaatamata külmale püüdsid õpilased siiski koolis käia, nii et neid tuli külmetusohtude vältimiseks sundida koju jääma.
15. apr. 1940. toimunud õppenõukogu koosolekul otsustati emadepäev ja õpilaspidu korraldada ühel päeval, mis hiljem osutuski otstarbekaks jättes koolile ligi 100 kroonilise puhastulu.
21. mail toimunud õppenõukogu koosolekul toimus õpilaste hindamine kooliaasta lõpetamisel. 1940. a. kevadel lõpetasid 6-e kl. algkooli järgmised õpilased: Aino Kaalep, Lehte Rooben, Helga Roomet, Helga Riissikamp, Valve Uustalu, Meinhard Robas, Harald Tammets, Helmut Unnuk. Õppenõukogu otsustas annetada kõigile raamatu „Kodu- ja kooliaed”
Vaatamata maailma vallutanud sõjaolukorrale on õppetöö üldiselt toimunud normaalselt. Isegi erakordselt vali talv ja sellest põhjustatud hulgalised puudumised ei ole suutnud märkimisväärselt mõjutada õppetöö edukust.
Seltskondlik töö on liikunud möödunud aastal ümbruskonna näitekunstilise taseme tõstmisel. Enne jõulusid toimusid kohapääl näitekunsti kursused, mis möödusid nii osavõtjate arvu kui tehtud töö edukuse suhtes hästi. Kogu järgnev periood möödus intensiivses töös sel alal. Varakevadel toimunud õhu- ja gaasikaitse kursused lõpetasid vabaharidustöö hooaja. 39 osavõtjat sooritasid vastavad katsed kursuse lõpul ning omandasid sellekohased tunnistused.
21. juunil toimus meie riigi ajaloos erakordne sündmus, nimelt võttis töötav rahvas punaarmee tõhusal kaasabil riigivõimu nimet. ajast enda kätte. Uus olukord toob kindlasti kaasa nii ühiskondlikul alal, kui eriti kooli osas / kaasa / põhjani ulatuva murrangu.
29 juunil 1940. a. toimunud õppenõukogu koosolekul otsustatakse vastavalt korraldusele likvideerida kooli juures töötanud N. K. ja Kd. T. rühmad.
20. aug. Vahepääl on toimunud uued riigivolikogu valimised. Valimistest võttis osa erakordselt kõrge prots.

















Aegutav tühjus! Täidetud Triigi mõisa fassaadi ja seal 1956. a. õpetanud õpetajate ühispildiga.










Jätkatud kirjutamisega juuli kuu 1957.
Mina, Kõue kooli endine juhataja, direktor ja õpetaja Georg Jüri p. Bergert, nüüd pensionär, teen koolis leiduvate päevaraamatute, õppenõukogu protokolliraamatute, kooli hoolekogu ja lastevanemate komitee protokolliraamatute ja kirjakaustade järgi kooli kroonikasse tagantjärgi järgneva sissekande, mis hõlmab ajajärku 1940. aasta sügisest kuni 1956. aasta sügiseni, s. o. kuni minu ametist lahkumiseni Kõue koolist.
1940 / 41 õppeaasta.
Kool töötab 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena. Õppejõududeks on
1.) Aksel Ergma—koolijuhataja; 2.) Aina Ergma—I õpetajaks;
3.) Eugen Kriis—II õpetajaks. Õpetaja Kriis on lahkunud seoses mobilisatsiooniga 1941. a. juunis. Kuuldavasti olevat sõjakeerises surma saanud kusagil Rapla lähistel.
( Kooli rakendusraamatute hävimise tõttu ei ole 1941. a. ei ole võimalik kindlaks teha kui palju oli õpilasi koolis sel õppeaastal ja kes lõpetasid VI klassi).
VI klassi lõpetasid: Koiduste Helmut; Mölder Kalju; Promm, Endel; Kaadu Heino; Kallaste Valter; Pikkel Peeter; Allak Endel; Olm Agnes; Vahera Helmeriine.
Kohalike elanike Eduard Männi ja Marie Robase (kooliteenija) j. t. seletuste ja tõenduste järgi on Suure Isamaasõja ajal 1941. a. 12 augustikuu päeval saksa fašistliku armee pealetungi lahingute ajal Kõue kooli mõlemad majad maha põlenud pommitamise tagajärjel, kusjuures hukkus kogu kooli inventar, kuna rakendusraamatutest on säilinud ainult kooli kroonikaraamat.
Kõrvalhooned—aidad, laudad, puukuur on tulekahjust järgi jäänud. Maha on põlenud tol korral ka lähedal asunud „Põltsama” talu elumaja, mis süttis koolimajade tulekahjust. Koolimajad olid ehitatud, nagu nähtub samast kroonika raamatust, suurem 1904—1906 ja väiksem 1927—1928. aastatel. Tulekahju ja majade süttimine on tekkinud saksa patarei pommitamise läbi, kusagilt Ardu küla kandist. Koolimajas ja selle läheduses on viibinud Nõukogude Armee sõjaväelasi ja kellest see koolimaja pommitamine olevat saanudki põhjuse. Selle pommitamise juures on surma saanud üks Nõukogude Armee sõdur ja üks hobune koolimaja juures.
Samal 1941. a. sügisel saab kool ruumid Triigi mõisa härrastemajas, mis kuulub Juhan Nigulile. Klassiruumid ja internaadiruumid on mõisa suures majas, koolijuhataja korter vallamajas, seal on korteris ka õpetaja Aina Ergma, juhataja abikaasa. Üks õpetaja korter asub endises Triigi mõisa valitseja majas (hiljem oli metsniku maja).
Vajalik mööbel koolile saadakse teistest Harjumaa ja Tallinna koolidest annetusena. Harjumaa Koolivalitsus annetab koolile oma õppevahendite tagavara komplekti. Nii on kool varustatud mööbliga ja õppevahenditega juba samal sügisel pärast põlemist. Raamatukogu saadakse esialgu ka annetuse teel Kadja küla noorteringilt. See kogu on väga väikene (130 raamatut).
Koolijuhataja Aksel Ergma tundes ja kartes raskusi koolimaja põlemise tagajärjel tekkinud olukorrast Kõuel jätab oma kooli maha ja otsib omale uue koolijuhataja koha Harmi koolis, mis asub küll samas Kõue vallas.
Jääb aga siiski kaheks õppeaastaks Kõuele edasi pärast põlemist.
Saksa okupatsiooniaeg.
1941/42. õppeaasta.
Kool töötab Triigi mõisas 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena, algkoolina.
Õppejõududeks on: Aksel Ergma—koolijuhataja; Aina Ergma—õpetajana; Marie Müller—õpetajana. Koolis õpetatavad ained: 1.) eesti keel; 2.) saksa keel; 3.) usuõpetus; 4.) matemaatika; 5.) loodusõpetus; 6.) maateadus; 7.) ajalugu; 8.) joonistamine; 9.) laulmine; 10.) võimlemine; 11.) kirjatehnika; 12.) käsitöö. Õppetöö algas 1. novembril, lõppes 16. mail. Järelvalvet õpilaste üle internaadis teostab õpetaja Müller, kelle korter asub koolimaja juures.
Saksa keelt ja ajalugu õpetatakse esialgu ilma raamatuteta, kuna neid õpikuid pole võimalik saada.
Koolis tarvitada olevad ruumid ei suuda mahutada kooli kõiki õpilasi ja osa õpilasi õpib Harmi koolis: Vaike Reemi, Juta Heinola, Meinhard Värk, Aksel Orasi, Alfred Kaadu, Elmar Pikkel, Uno Kõusaar, Virve Vahemäe, Silvi Vahemäe, Helvi Männisalu, Endel Männisalu, Vaike Kaskla, Evald Kaskla.
Õppenõukogu protokolliraamatust nähtub, et alles 13. novembril on õppenõukogu. Koosolekul on tehtud tundide jaotus õppejõudude vahel. Sellest ajast võib siis ka arvestada õppeaasta algust. I poolaasta lõpp on 1942. a. jaanuari lõpul. ). Mail korraldatakse kooli lõpetajatele aktus. 6-e klassilise algkooli kursuse lõpetavad kevadel Vilma Uustalu, Akte Pikkel, Evi Kalde, Erna Varblane, Liljan Tammela, Leida Otsmaa, Aima Otsmaa, Helja Robas, Arne Tõnus, Einar Kaadu, Valter Kallastu ja sügisel Evald Olm. Vabatahtlikult teist aastat on õppinud Endel Promm ja ka lõputunnistuse saanud.
Koolijuhatajal on endiselt kasutada koolitalu, millel põllumaad on 6 ha.
1942/43 õppeaasta.
Endiselt koolijuhatajaks on Aksel Ergma, õpetajaks Aina Ergma ja uueks õpetajaks Raissa Alev. !943. a. jaanuarist lahkub õpetaja Aina Ergma. Asemele tuleb Helja Eller. Õpilaste arv koolis 99 õpilast. Võrreldes eelmise õppeaastaga, õppeainetes muudatusi ei ole samuti kooli klasside ja komplektide arvus. Klassid on ühendatud I + II kl.; III + IV kl.; V + VI kl. Ka III veerandi lõpul õppenõukogu koosolekul on hinnatud õpilaste teadmisi, käitumist ja hoolsust.
6-e klassilise algkooli lõpetavad ja saavad lõputunnistused Ottilie Kuurmaa, Elvi Ruiso, Aino Ojasalu, Helju Erimäe, Asta Tõnus, Helja Kesküla, Helju Klaan, Hugo Koiduste, Harald Vahera, Vambola Joona, Elmar Pikkel.
Jäätmete kogumist õpilaste kaudu juhib õpetaja Raissa Alev ja ravitaimede aktsiooni kooli juhataja A. Ergma.
Õppetöö alguseks on olnud 12. oktoobril, lõpp 8. mail.
1943/44 õppeaasta.
Eesti Haridusdirektooriumi haridusosakonna otsusega viiakse Kõue algkooli juhataja Aksel Ergma Harmi algkooli juhatajaks, arvates 1. augustist 1943. a. ja Tuhala algkooli juhataja Georg Bergert tuuakse Kõue algkooli juhatajaks. Bergert on pärit Kõue vallast, omal ajal Kõue kooli (sel ajal 2. kl. Aleksandri Ministeeriumikooli) lõpetanud. Varem 1918. a. olnud juba määratud Kõue kooli juhatajaks, kuid 1918. a. saksa okupatsiooni puhul ei asunud ametikohale. Seega õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—uue koolijuhatajana; 2.) Raissa Alev—õpetajana ja 3.) Virve Lahesalu—uue õpetajana.
Korteriks saab uus koolijuhataja vallavanema sobitusel Karni talu elumaja, mis on olnud politsei-konstaabli valduses. Õpetajad Alev ja Lahesalu on ühises korteris metsnikumajas ( endine mõisavalitseja maja) Olukord seepoolest on paranenud, et õpetajad on nüüd kõik koolimaja juures.
V—VI klassijuhatajaks on koolijuhataja—Bergert,
III—IV klassijuhatajaks on õpetaja—Alev ja
I—II klassijuhatajaks on õpetaja Lahesalu.
Üldine tundide arv koolis 86 tundi. Õppetöö algab 18. oktoobril ja õpilasi koolis on 98. Sõjaolukorra tõttu lõpetatakse õppetöö koolis enneaegselt 25. märtsil.
Õppenõukogu otsusega 24. märtsist tunnustatakse 6-e klassilise algkooli kursuse lõpetanuiks ja saavad kooli lõputunnistuse Allak Lembit, Kaalep Helga, Joona Rudolf. Ilves Vaike, Koiduste Vete, Mölder Hillar, Mölder Hannes, Niinemets Lilli, Ruiso Leili-Marianne, Uustalu Helvi, Tõnus Hillar, Kaadu Alfred, Unnuk Estra, Vahemäe Silvia.
Eksternina sooritab õppenõukogu ees katsed algkooli kursuse ulatuses Erich Kajandi. Õppenõukogu tunnustab ta algkooli kursuse eksami sooritanuks ja otsustab 9. veebruaril talle kooli lõputunnistuse välja anda.
Suureks saavutuseks õppevahendite baasi suurendamise alal tuleb pidada koolile kallihinnalise Bechstein klaveri muretsemist. Klaver ostetakse kellegilt Keila kaupmehelt. Raha klaveri ostuks kogutakse korjanduslehtedega kooli ringkonna külades ja kasutatakse klaveri ostuks 3. normiks ettenähtud siga. Klaver on ostetud 15 000 saksa margaga.
1944. a. augusti kuus lahkuvad Kõuelt õpetajad Alev ja Lahesalu.
Septembri kuus lõpeb ka saksa okupatsioon, mis on kestnud kolm aastat.
Nõukogude võimu aeg
1944/45 õppeaasta.
Nõukogude Armee võidukal pealetungil septembri kuul lahkuvad saksa fašistlikud okupandid ja Nõukogude võim taastub.
6-e klassiline Kõue algkool nimetatakse ümber Kõue Mittetäielikuks Keskkooliks, milles avati klassid I—VI-ni ja komplekteeriti I + II kl., III + IV kl. ja V + VI kl. Klassid I kuni IV moodustavad algkooli.
Harjumaa TSN TK Haridusosakonna ettepanekul määratakse ENSV Haridusministeeriumi poolt Kõue Mittetäieliku Keskkooli õppejõududeks:
1.) Bergert Georg—direktoriks 2.) Jürima Harry—õpetajaks
3.) Jürima Hilda –õpetajaks ja 4.) Kaljund Balmeriine—õpetajaks
Koolis õpetatakse eesti keelt, vene keelt ja saksa keelt, matemaatikat, loodusteadust, maateadust, ajalugu, laulmist, joonistamist, kehalist kasvatust, tööõpetust ja kirjatehnikat. Klassi nimekirjas on õpilasi100, koolis käib 90
Sõja olukorra tõttu algab õppetöö alles 13. novembril ja lõpeb 19. mail. 21. maist kuni 26. maini toimuvad eksamid põhiainetes IV—VI klasside õpilastele. Kuna koolis puudus käesoleval õppeaastal VII klass, siis kooli lõputunnistusi välja ei anta.
Kooli nõukogude kooliks ümbermuutmisega on koolidirektoril rohkesti organiseerimistööd kooli õpetajaskonnas ja õpilaskonnas. Suuremal hulgal tuleb läbi viia õppenõukogu koosolekuid, kus tutvunetakse haridusorganite korraldustega ning instruktsioonidega.
Õpilastest organiseeritakse kooli I pioneeriorganisatsioon, samuti spordi kollektiiv.
Õpetajad on organiseeritud kvalifikatsiooni tõstmiseks metoodilisse ringi. Ringi moodustavad Harmi, Kõue Ardu ja Paunküla koolide õpetajad.
Õpilased on nakatunud vanemate hulgas levinud meeleoludest. See väljendub õpilaste esinemistes ja käitumistes. Rebivad maha seintelt dekoratsioone ja loosungeid. Direktori käsk-otsusega alandatakse käitumine Värk Meinhardil, Männisalu Endelil, Männisalu Leol, Kuldma Ernil, Niinemets Väinol seoses loosungite rebimisega, Kalle Uustalul tabelite rebimisega.
Suveks organiseeritakse ravitaimede korjamine. Talvel korjati männiseemneid.
Õpetajate hariduse tõstmiseks poliitikas seatakse sisse ja viiakse läbi igas kuus üks poliitreferaat-öhtu, kus esinevad õppejõud järgemööda referaatidega. Õppenõukogu koosolekuteks on referaadid Bergertil—ajaloo metoodikast, Harry Jürimal—maateaduse metoodikast ja B. Kaljundil—pioneeride orgi kasvatusküsimusi.
Kuna I veerandil koolitöö seisis, siis hindeid loomulikult õpilastele välja panna ei saadud ja II veerandi aasta anti hinded 20 veebruaril 1945.
Eesti kirjanikest keelatakse Atson, Mälk, Under, Visnapuu, Gailit, Luts, Hindrei. Nende teoseid ei õpita ega laenutata.
Koolimaja ruume kasutatakse ka Kõue rahvamajaks. Koolidirektor Bergert on ka ühtlasi kohakaasluse alusel rahvamaja juhatajaks. Isetegevusringidest tegutsevad näitering A. Valdma juhatusel, naiskoor õpetaja H. Jürima juhatusel. Peale selle on olemas ka väike keelpillide ansambel.
Kõue laulukoor naiskoorina õpetaja Hilda Jürima juhatamisel võtab osa 1946. a. vabariiklikust laulupäevast Tallinnas, üldlaulupeost Arukülas, segakoorina 1948. a. Harjumaa laulupäevast Kohilas Harmi õpetaja A. Saarniit’i juhatamisel ja Kose rajooni laulupäevast Kosel g. Bergerti juhatamisel.
Tundide andmine koolis II poolaastal käib tööplaanide järgi, mis on koostatud aineõpetajate poolt, läbiarutatud õppenõukogus ja kinnitatud direktori poolt.
Õpilastele on välja antud õpilaspiletid, mis sisaldavad õpilasreeglid.
Kooli juures on internaat ja internaadi juhatajaks õpetaja Harry Jürima.
1945/46 õppeaasta.
Sel õppeaastal kool on 7-e klassiline ja 4-a komplektne.. Õpilasi koolis 129. Uued õppeained: sõjaline kehaline kasvatus (kehalise kasvatuse asemel) füüsika, keemia joonestamine, konstitutsioon.
Õppejõududeks on: 1.) G. Bergert—direktorina, 2.) Harrry Jürima—õpetajana kuni 1 jaan. 1946. a., 3.) Hilda Jürima—õpetajana, 4.) Balmeriine Kaljund—õpetajana, 5.) Mari Mei—õpetajana kuni 1946. a. märts, 6.) Linda Mäesalu—õpetajana 15. märtsist kuni 1. septembrini 1946. a. 7.) Hans Kits—õpetajana maist 1946. a.
Õpetajate sagedane muutus mõjub õppe-kasvatustööle halvavalt. Samuti mõju avaldab osaline õpikute puudumine.
7-e klassilise koolikursuse lõpetanuiks tunnistatakse ja saavad lõputunnistused: Kurvet Õie, Pikkel Rein, Puur Meinhard, Reinla Meinhard, Ruiso Ella, Talu Elna, Unnuk Astrid, Ojasalu Heino, Piller Vilma, Uustalu Helvi, Videse Elna, Orasi Aksel, Rooben Heino, Kaalep Helga, Kaalep Ilse. Kaskla Vaike lõpetab kooli sügisel järeleksamite sooritamisega. Kiituskirjaga lõpetab Astrid Unnuk.
Koolis viiakse läbi õhu- ja gaasikaitse kursused, milledest võtavad osa V—VII klaaside õpilased õpetajate Kaljundi ja Kitse korraldusel. Asutatud on koolis ka Punase Risti algorg.
Kuna õpetajad loobuvad kõik koolitalu ( ka 6 ha. põllumaad ) kasutamisest, siis langeb seni koolil kasutata olnud „koolitalu” valla maafondi.
1946/47 õppeaasta.
Kõue M/t keskkool sel õppeaastal on 7-e klassiline ja 4-a komplektiga. Õpilasi 127.
Õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—direktorina, 2.) Hilda Jürima—õpetajana, 3.) Balmeriine Kaljund—õpetajana, 4.) Tiina Hiljuvee—uue õpetajana. Rohkesti tunde on õpetajatel: dir. Bergertil—27, õp. Jürimaal—29, õp. Hiljuveel—32 ja õp. Kaljundil—33 tundi. Õppetöö algas 1. septembril.
Kehtiv tööplaani nõudmine poolaastal kohta ja konspekti nõue tunni kohta.
Koolis ilmub seinaleht üks kord kuus, tähtpäevadeks erinumber. Vastutavaks toimetajaks on õpetaja Hiljuvee.
Klassijuhatajad korraldavad nimekirja järgi kultuurihommikuid.
Koolikohustuse täimist kontrollitakse klassijuhatajate kaudu. Koolis õpilaste hulgas propageeritakse ajalehtede ja ajakirjade tellimist ja lugemist kasvatusvahendina.
Koolis tegutsevad pioneeride organisatsioon ja Punase Risti algorganisatsioon. Pioneeritööd juhib õpetaja Kaljund ja punase Risti tööd õpetaja Hiljuvee.
Seitsmeklassilise kooli lõpetanuks tunnustatakse ja saavad kooli lõputunnistused: Kesküla Evald, Koiduste Hannes, Ojasalu Helmut, Ojasalu Naima, Rooben Ants, Salamäe Hillar, Unnuk Aksel, Ülejõe Heino, Heinola Juta, Mossak Ernst, Lepp Elvi, Kaskla Evald, Metsis Erik, Margus Juta, Reemi Vaike (kiituskirjaga), Ruiso Karlo (kiituskirjaga).
Õpetaja Tiina Hiljuvee omapärase riietuse ja käitumise tõttu sattub õpilaste naeru ja põlu alla. Sellest tingituna peabki sellest koolist lahkuma.
Õppejõud on kohustatud sooritama eksamid Nõukogude pedagoogikas ja Partei ajaloos. Õpetajad kuuluvad Kose met. ringi.
1947/48 õppeaasta
Kõue mittetäieliku keskkooli õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—direktorina (endine); 2.) Linda Oselein—uue õpetajana 1. septembril; 3.) Anne Varendi—uue õpetajana 1. septembril; 4.) Linda Heintare—uue õpetajana 1. septembril; 5.) Balmeriine Kaljund—endine 20 okt. Koolis on klassid I kuni VII-ni ja nendest moodustatud 4 komplekti. Õpilasi 130. Pioneeride ja oktoobrilastega töötab õpetaja B. Kaljund, kehakultuurlastega—õpetaja L. Heintare, Punase Risti algorganisatsiooniga—õpetaja A. Varendi.
Seitsmeklassilise kooli lõpetamises Kõue M/t Keskkoolis tunnustatakse ja saavad lõputunnistused: Jaanmann Arvo, Klaan Helju, Ojasalu Renate, Reemi Arne, Tooma Hiller, Varendi Ülo, Väljaste Aaga. Sügisel lõpetavad Metsis Aino, Puur Lianne ja Venno Ervin.
Õpilastele ja nende vanematele korraldatakse nääriõhtu, kavas mitmesuguseid asju. 19. oktoobril harilik koolipidu.
Õpilaste talvise koolitöö koolivaheaja sisustamiseks koostatakse ürituste plaan: 1.) Nääriõhtu korraldamine ühes pakkide andmisega; 2.) Suusakrossi korraldamine; 3.) Kinoetenduse „Elu tsitadellis” külastamine; 4.) Raamatute laenutamine õpilastele; 5.) Sanitaarposti ettevalmistamine valimiste ajaks.
Punase Risti algorganisatsiooni õpilased sooritavad katseid VSK ja OVSK normidele.
Valmistatakse õppeaasta jooksul ette III koolinoorte omaloomingu olümpiaadi kava: joonistamine, rahvatants, laulmine ja kirjandid.
Tähtpäevade puhul korraldatakse kultuurihommikuid koolis.
Koolide inspektor märgib oma revideerimise aktis, et pioneeridega tuleb koondusi pidada kava kohaselt, kõikidel õppejõududel koostada töökavad, direktoril külastada tunde, üks tund nädala kohta.
Kooli nõudel eraldab Kõue valla Täitevkomitee koolile spordiväljaku rajamiseks maaala 1. ha. suuruses triigi mõisa. Esitatakse kinnitamiseks Maa Nõukogule.
Kool võtab osa kevadel metsa istutamisest 60. õpilasega.
Õpilaste töödega ülekoormatuse ärahoidmiseks kevadise kordamise ajal koostatakse ainete ja klasside järgi kontrolltööde plaan.
Õpilaste ettevalmistus õpetajate poolt sügisesteks järeleksamiteks toimub kindla kava kohaselt—plaani järgi, mis koostatud õppenõukogu koosolekul.
Ka mõisa õppetöö vaheaja kohta on koostatud kalenderplaan: 1.) laulude harjutused, 2.) Kose Laulupäevast osavõtt. 3.) Nõukogude Liidu Sõjalaevastiku päeva tähistamise aktusest osavõtt, rahvamaja, 4.) ravitaimede korjamine, 5.) Kooli remonttööst osavõtt, 6.) Kooli raamatukogu kasutamine, 7.) Valla Täitevkomitee maja ees asuva Nõukogude sõjameeste kalmu korrashoid. Vastava aktiga on selle kalmu korrashoid antud Kõue koolile.
Pioneeridega korraldatakse suve jooksul 4 koondust. Ülevallaline lühiajaline pioneeride laager Paunküla mägedes korraldatakse augusti kuus.
1947. a. suvel kooli direktori Bergerti otsesel juhtimisel viiakse läbi kooli kasutada olevas majas suurem remont. Sisemisi seinu valgendati 1280 m/2 lubjavärviga, värvilise lubja värviga 210 m/2., tõmmatud 160 jooksvat meetrit vahejoont, õlivärviga värvitud 3 akent ja 3 ust. Tapeeditud seinu ˇ185 m/2, 3 korterit parandatud ja valgendatud. Töö tegid ära Nõukogude Armeest vabanenud Proskurikov ja Goršakov. Lastevanematelt oli saadud annetustena tuhat viissada seitsekümmend rubla remondiks.
Harjumaa TK. Haridusosakonna kaudu saab kool 111 kolipinki, 390 rbl pink. Tallinna Vineeri ja Mööblivabriku töö1948. a. suvel viiakse läbi järgmised remondid: Klassi uus ahi tehtud, 2. ruumile uued laed tehtud., 4 ruumi valgendatud. Tööd viidi läbi kooli eelarve summadega ja kooli direktori otsesel juhtimisel Nikolai Trussovi ja Ivan Kulikovi poolt.
1948. aastal sõlmitakse leping Juhan Niguli ja Kõue valla Täitevkomitee vahel Nigulile kuuluva Triigi mõisa härrastemaja koolile kasutada andmise kohta 10. aastaks.
Vajalikud remondid teostatakse lepingu järgi Kõue valla Täitevkomitee poolt Remondi kuludeks harjumaa TK Haridusosakond omalt poolt kindlustab esialgul 7000 rbl. Ilmastiku olude tõttu sel sügisel (1948) ja Ehituskontori tööst loobumise tõttu jääb katuse tegemine järgneva aasta peale.
1948/49 õppeaasta.
Kõue M/t Keskkoolis on 6 klassikomplekti ja koolis antakse 186 nädalatundi. Õpilaste arv õppeaasta algul 136 õpilast, õpilaste arv õppeaasta lõpul 115 õpilast. Tuli juurde õpeaasta jooksul 12 õpilast, lahkus õppeaasta jooksul 28 õpilast.
Õppejõududeks on: 1.) G. Bergert—direktorina, endine; 2.) Linda Oselein—õpetajana, endine.; 3.) Anne Varendi—õpetajana, endine; 4.) Linda Heintare—õpetajana, endine; 5.) Balmerine Kaljund—õpetajana, endine; 6.) Olga Kirspuu—õpetajana, uus; 7.) Valve Varendi—õpetajana, uus.
7-e klassilise kooli lõpetanuks tunnustatakse ja saavad lõputunnistused: Jaagus, Aime, Kesküla Elvi, Klaan Heino, Koiduste Udo, Pikkel Heljo, Silland Hillar; Tomson Maie.
Õppetöö koolis kestab 1.sepembrist kuni 18. maini. Hiljem toimuvad eksamid. Tööle on rakendatud pioneeri organisatsioon, Punane Rist, spordikollektiiv.
Kooli direktori poolt on koostatud ja õppenõukogu koosolekul läbi arutatud, õppe- ja kasvatustöö plaanis leiavad käsitust järgmised alad: üldine koolikohustus; õppe- ja kasvatustöö organiseerimine; metoodiline töö õpetajatega; kvalifikatsiooni tõstmine; klassijuhatajate töö; klassi- ja kooliväline töö koolis ja töö lastevanematega; näitetundide korraldamine,
Haridusministri käskkirjaga Nr. 123 21. sept. 1948 vastavalt aktiviseeritakse koolis pioneeritööd. Viiakse läbi komsomoli organisatsiooni loomine koolis. Pioneeritöö viiakse tööplaanidealusele.
Korraldamisele tulevad kultuurihommikud igal nädalal, kus levitatakse marksistlikku maailmavaadet. Ja nõukogude patriotismi.
Lõssenko ja Mitšurini alustega tuleb õpetajatel tutvuda.
Noorte kirjandusnädal lülitatakse kooli ellu.
Kuutsealuste jaoks seatakse sisse kooli juures vene keele tunnid. Neid tunde annab õpetaja Oselein.
Koolil tuleb XIII üldlaulupeo fondi üle kanda 225 rubla. Kohila laulupäevast Kõue lastekoor osa ei võta. Mil. päevad õpilastega korraldatakse.
Kõue kooli õpetajatele on ettenähtud eksamid ÜK(b)P ajaloos, nõukogude pedagoogikas ja psühholoogias 24. augustil.
Riigilaenu tellivad õpetajad ühe kuupalga ulatuses.
Ravitaimi on koolil plaani järgi korjata 25 kg.
Suusakross viiakse läbi.
Vene suure kirjaniku A. S. Puškini 150. sünniaastapäeva tähistatakse mitmekülgselt.
Inspektori revideerimise akti järgi on koolis121 õpilast, koolist puuduvate õpilaste hulgas on 8 tbc haiged. Pioneere 55 õpilast, komnoori 4 õpilast ja 3 õpetajat. Inspektor märgib, et koolis laokil olekut, õpetajatel puuduvad tööplaanid, õpilaste tööd parandamata, õpilaste käekiri halb. Kooli ruumid halvas olukorras, katus laseb läbi, valgustus halb, mööbel katkine.
Harjumaa TSN TK Haridusosakond määrab koolimaja remondiks 17.000 rubla. Kuna eraisikule ei võimaldata seda remonttööd töömahu suuruse tõttu, astub kool šeflusvahekorda Äksi Piimaühistuga, kes võtab endale Kõue kooli kapitaalremondi lepingu alusel.
Tegelikuks asjaajajaks on kooli direktor G. Bergert, kes laseb valmistada eelarved, hangib materjale ja töölisi. 25. juulil 1949. a. sõlmitakse leping Harjumaa TSN TK Haridusosakonna ja Äksi Piimaühistu vahel. Selle lepingu järgi remonttööde maht arvatakse 17000 rublale ja tööd peavad olema lõpetatud 15. aug. 1949. a.
Aktide järgi on kooli direktor Bergert Äksi Piimaühistule remondiks üle andnud materjale Rbl. 3545,81 väärtuses ja remonttöid ühistult vastu võtnud Harjumaa TSN TK Haridusosakonna volinikuna Rbl. 16 664, 54 summas.
Kooli kasutada olevale majale tehti uus katus, valgendati ja värviti seinu ja lagesid maja seest- ja väljaspoolt, parandati ahjusid ja korstnaid, valmistati tahvlitest uusi uksi, uuendati klaase vanades raamides, vahetati pottahjudel uksi, tapeediti seinu, kaeti lage papiga. Kool sai korralikud ruumid.
Koolis valitsenud halvas olukorras süüdistatakse koolidirektorit G. Bergertit ja kavatsetakse vallandada. Juurdlusel selgunud asjaoludel süüdistus langeb ära, kuid direktoriks on esitatud kinnitamiseks August Rebane, kes ei loobu enam kohast ja Bergert määratakse füüsika ja matemaatika õpetajaks endises koolis.
Nii juhtus siis, et kooli korda seadmise puhul tuli loovutada direktori koht.
Vallandatakse aga ametist õpetajad Anne Varendi, Valve Varendi ja Linda Heintare seoses kooli laokile minekuga.
1949/50 õppeaasta.
Kõue M/t Keskkooli õppejõududeks on: 1.) Rebane August—direktorina, uus; 2.)Bergert Georg—õpetajana, endine direktor; 3.) Oselein Linda—õpetajana, endine; 4.) Kirspuu Olga—õpetajana, endine; 5.) Aedma Irmgard—õpetajana, uus; 6.) Laht Daisi—õpetajana, uus; 7.) Määrits Kalju—õpetajana, uus; 8. Veerma Alma—õpetajana, uus 1. oktoobrist.. Määrits lahkub 1. jaanuarist arvates.
Kõue M/t keskkool endiselt töötab 7-e klassilisena, 6-e komplektsena. Uue õppeainena õppenõukogu otsusega hakatakse õpetama inglise keelt koolis saksa keele asemel.
Seitsmeklassilise kooli kursuse lõpetavad ja saavad kooli lõputunnistused: Robas Rein, Mänd Kuulo, Püü Ervin ja heintare Ivi.
Õpilasringidest rakendatakse tööle:
1.) Komnoorte algorg ja pioneeride organisatsioon.
2.) Kehakultuuri kollektiiv ja kehakultuuri ring.
3.) Punase Risti algorg.
4.) Noorte naturalistide ring.
5.) Rahvatantsu, tantsu ja võimlemisring.
6.) Näitering.
Antakse välja 5 seinalehte: I—IV kl; V—VII kl; pioneeride, kehakultuuri kollektiivi, Punase Risti algorgi poolt.
Internaat töötab kehtima pandud kodukorra alusel.
Hommikvõimlemised toimivad gruppide viisi igal hommikul enne õppetunde.
Traditsiooniline ametiühingute ja kommunistlike noorte sügisene jooksukross viiakse läbi 20. sept.
Koolis on sisustatud pioneerinurk. Tarvitusele võetakse albumid, mis kajastavad pioneeritööd.
ÜLKNÜ 31 aastapäeva tähistamiseks korraldatakse koolipidu. Peale seda 29. okt. pärast õppetunde aktus.
Õppenõukogu koosolekul kuulatakse klassijuhatajate aruandeid. Eesrindlikke ja eeskujulisi õpilasi premeeritakse Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva puhul. Aastapäeva auks korraldatakse koolis aktus. Pidu õhtul koos kohaliku rahvamajaga.
Viiakse läbi raamatunädal ja ülemaailmse demokraatliku noorsoo päeva tähistamine aktusega.
Õppenõukogu koosolekutel kantakse ette referaate õpetajate poolt ja kuulatakse ka ringijuhtide aruandeid.
Suurtükiväe päeva aktuse kava annab V klass:
Lenini surmaaastapäeva puhul korrald. aktus kolimajas 21. 01.
Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku päeva tähistatakse ka aktusega koolimajas.
NSV Liidu ülemnõukogu valimistega on seotud kool: Õpetajad aitavad läbi viia valimisi ja õpilastel on ka kaasaaitamiseks ülesandeid.
Aktusega tähistatakse Rahvusvahelist naistepäeva ja Pariisi Komuuni aastapäeva.
Kevadise õppetöö vaheajal korraldatakse õpilasiga mõningaid üritusi: Pioneeridega kooliruumide kordaseadmist algavaks õppeveerandiks, kehakultuurlastega matk loodusesse seoses sõjaliste mängudega, male- ja kabevõistlusega, noorte naturalistidega külaskäigud kolhoosi, aiatööriistade korrastamine.
Inspektor kooli revideerides leiab: 1.) Kõue M/t Keskkoolis on rõhku pandud õppe- ja kasvatustööle, kuid VII kl. on siiski nõrk; 2.) Õppenõukogu töö on sisukas olnud, kuid pioneeritöö on soikunud; 3.) Olukorraga koolis ja õpetajate tundidega võib üldiselt rahule jääda.
Aktustega koolimajas tähistatakse veel Nõukogude Tuletõrje 32. aastapäeva, V.I Lenini 80. sünnipäeva, jüripäeva ja Eesti NSV X aastapäeva.
Läbi viiakse ülevallaline spartakiaad, mis on 7. mail Äksi spordiväljakul.
1. mai aktuse kavas on mitmesuguseid numbreid. Ettevalmistavas osas on: klassijuhataja tund vastava sisuga, loosungite valmistamine, ühishaua korrastamine ja pärja asetamine.
Kooli lõpp-pidu on 13. mail suure kavaga. Suure väejuhi Aleksander Suvorovi 150. sünniaastapäeva tähistatakse samuti pikema aktusega.
Õppenõukogus arutatakse läbi õpilaste suvise vaheaja veetmise plaan.
Ekskursioon Viljandisse viiakse 27.—30. juunil.
Järeleksami saanud õpilastega töötavad aineõpetajad suvel plaani kohaselt. Järeleksamid ja õppeülesanded sügisel sooritanud õpilased viiakse õppenõukogu koosoleku otsusega 29. aug. 1950.a. edasi.
1949/50 õppeaastal
Töötab Kõue M/t Keskkooli juures Kõue Maanoorte Kool, milles on üksainus klass VII. Õppetöö selles koolis algab 1. novembril ja lõpeb 7. aprillil. Õppetöö algul on koolis 12 õpilast, lõpul kõigest 4 õpilast. Pärast õppetöö lõppu korraldatakse neile samuti eksamid. Eksamid sooritavad ja saavad seitsmeklassilise kooli lõputunnistused: Tobi Laine, Urke Enna, Urke Milvi. Üldiselt võib tähendada, et Kõue M/t Keskkoolis, samuti Kõue Maanoorte Koolis läbi aasta valitseb hea distsipliin ja õpilased on kooli kasvatusliku mõju all.
1950/51 õppeaasta.
Kool on 7-e klassiline, 5-e komplektne. Õpilasi koolis sügisel , kevadel
Õppejõududeks on: 1.) Rebane August—direktorina kuni 1. augustini 1951. a.
2.) Bergert Georg—õpetajana, alates 1. augustist 1951—direktorina.
3.) Aedma Irmgard—õpetajana, endine; 4.) Veerma Ilma—õpetajana, endine
5.) Laht Dausy—õpetajana, endine 6.) Kirspuu Olga—õpetajana, endine,
7.) Roosioks Valter—õpetajana, uus, 8.) Annus Evi—õpetajana, 1.märtsist.
Õpetaja O. Kirspuu vallandatakse kohalt omavolilise lahkumise ja halva kuulsuse tõttu. Direktor A. Rebase vallandamise põhjustab vastuollu sattumine ja vastastikune kaebamine Aedmatega. Ka kooli õppe- ja kasvatustöö toimub võrreldes eelmise aastaga palju nõrgemini.
Seitsmeklassilise kooli lõputunnistuse saavad VII klassi lõpetanud: Kaalep, Vaike; Künnap Juta; Lindemann Ants; Ojasalu Hillar; Olm Rein; Pillaro Elmar; Püü Einar; Ruiso Malle; Ülejõe Elma (kevadel), ja Nettan Kaljo ning Niinemets Väino (sügisel).
Õppe- ja kasvatustöö toimub plaani alusel, samuti õpetajate tundide andmine, klassijuhatamine ja ringide töö. Ringidest töötavad pioneeriorganisatsioon, kehakultuurikollektiiv, Punase Risti algorg., noorte naturalistide ring, rahvatantsu-, tantsu- ja võimlemisring, kirjanduse- ja näitering.
Tähtpäevade puhul peetakse koolis vastava sisuga aktused. Korraldatakse nääripuu õhtu ja avalike koolipidusid. Õppenõukogu koosolekutel kantakse ette referaate, aruandeid ringitööde, klassijuhatamise ja tööplaanide täitmise kohta.
Kohalike töörahva saadikute nõukogude valimise kampaaniast kool võtab osa.
Erakorralise üritusena võiks nimetada raamatulevitamise hoogtöökuu korraldamist koolis.
Kooli revideerides märgib inspektor Merik, et I veerandil 2-tesid on hulgaliselt. Tuleb nii töötada, et kevadeks vältida kahtesid hoopis. Inspektor Tänav leiab, et üldiseks suuremaks puuduseks koolides on, et õpilased ei oska jutustada. See tulla sellest, et õpetaja segab õpilast jutustamisel.
Koolis on moeks ka vastastikune tundide külastamine ja külastatud tunni analüüsimine. Õpetajad kuuluvad Kõue metoodilisse ringi.
Kevadel organiseeritakse spordiväljaku ehitustööde lõpetamist ja metsapäevade korraldamist 2. päeval ja 2. grupis.
Suvevaheaja veetmise ürituste hulgas on ettenähtud ja läbi viidud: 1.) Õpilaste ideelis-poliitiline kasvatus; 2.) Sportlikud üritused, 3.) Ekskursioonid ja matkad; 4.) Töö õpilastega kooliaias, 5.) Spordiväljaku korrastamine, 6.) Ettevalmistus rajooni laulupäevaks, 7.) Ravitaimede kogumine, 8.) Tähtpäevade tähistamine, 9.) Õppevahendite korrastamine, 10.) Jooksva remondi läbiviimine.
IV—VII klassini õpilased viiakse üle eksamiteta põhiainetes.
Õppeaasta lõpeb Kõue, Ardu ja Harmi koolidevahelise spartakiaadiga Kõuel 27. mail.
Kõue M/t Keskkooli juures töötab Kõue Maanoorte kool, milles on ainult V kl. Õppetöö Maanoorte koolis algab 1. novembril ja lõpeb 17. aprillil. Koolis õppetöö algul—10 õpilast, lõpul 4 õpilast.
1951/52 õppeaasta.
Muutub kooli nimetus. Kõue Seitsmeklassilises koolis on I poolaastal 5 komplekti ja II poolaastal 4 komplekti. Õppejõududeks koolis:
1.) Bergert Georg—direktorina, endine, 2.) Aedma Irmgard—õpetajana, endine,
3.) Laansoo, Voldemar—õpetajana, uus, 4.) Roosioks Valter--õpetajana, endine.
5.) Mesipuu Milvi—õpetajana, uus—lahkub 20. nov. 1951. a.
6.) Rüütel Ada—õpetajana, uus 1. okt. 1951. a. lahkub 31. dets 1951.a.
7.) Nahkur Aino—õpetajana, uus 1. dets 1951. a.
8.) Paurson Lehti—õpetajana, uus 1. jaan. 1952. a.
9.) Laht Daisy—õpetajana, endine—lahkub 31. dets. 1951. a.
Seitsmeklassilise kooli lõpetamises tunnustatakse ja saavad lõputunnistused: Mölder Hille, Pikkel Helvi, Pikkel Õie, Rooben Kaljo, Villak Elmar (kevadel), ja Petersmann Maimu (sügisel). VII kl õpilane Kalle Vahemäe on esitatud Haridusministrile lõputunnistuse saamiseks ilma eksamiteta.
Klassiväline töö õpilastega piirdub Kirjandusringi, Punase risti algorgi, vene keele ringi, naturalistide ringi, kehalise kasvatuse kollektiivi, tulekaitse töö, pioneeride organisatsiooni tööga.
Õppe- kasvatustöö tõhustamiseks võtab õpetajate kollektiiv omaks eesmärgid: 1.) Võitlusse kõrge õppeedukuse eest, 2.) Kindlustada distsipliin koolis, 3.) Avardada õpilaste silmaringi, 4.) Arendada ja süvendada koostööd lastevanematega.
Eelmiste aastate eeskujul õppe-kasvatustöö kulgeb selle töö üldplaani alusel, mis läbi arutatud õpenõukogu koosolekul
Kehtestatakse kooli tulekaitse ja evakuatsiooni plaan. Tulekaitse tööd juhib kooli direktor Bergert.
Õpetajate enesetäiendamine ideelis-poliitiliselt jäetakse isiklikuks asjaks ÜK(b)P ajaloo alalt aruandes õppenõukogu ees läbiõpitu kohta.
Vene keele omandamiseks luuakse vene keele ringid õpetajaile õpetaja Laansoo juhendamisel. Osa õpetajaid töötab II, osa III programmi järgi. Õpetajad esinevad õppenõukogu koosolekul aruannetega õppekavade läbivõtmise kohta, samuti ringide ja klassijuhtimise tööde kohta.
Pioneeritöö suunamise aluseks koolis võetakse ÜLKNÜ Keskkomitee VII pleenumi otsus. Koolis on36 pioneeri, s. o. 80% pioneeriealistest , I veerandil on ettevalmistatud 4 komsomoli. Pioneerid on õpeedukuses head ja kannavad pidevalt kaelarätte, käitumine eeskujulik. Õppenõukogu kaalub abinõusid võitluses kõrge õppeedukuse eest, ringide töö tõhustamiseks, pioneeride tutvustamiseks V. Lenini ja J Stalini elu ja tegevusega, laste tutvustamiseks poliitiliste sündmustega ja nõukogude rahva edusammudega, armastuse kasvatamiseks sotsialistliku põllumajanduse vastu, kehakultuuri arendamiseks õpilaste hulgas, kultuurse vaba aja veetmiseks, armastuse kasvatamiseks töö vastu.
Erilist tähelepanu osutatakse kehakultuuri arendamisele, seda just Kose raj. TK HO juhataja sellekohase käskkirja alusel. Kehakultuuri kollektiivis valmistatakse õpilasi ette OVTK ja VTK normide täitmiseks ja moodustatakse komisjon nende vastu võtmiseks. Kooli lähedal asuvatele tiikidele ehitatakse karusell ja uisuväljak, spordiväljakul seatakse üles takistusriba, hüppekast jne. Tööd kehakultuurlastega aktiviseeritakse. Läbi viiakse suusakrosse ja suusavõistlusi naaberkooliga.
Ka Kose rajooni TK otsusega nr. 36 suunatakse õppe-ja kasvatustegevust poliitilise kasvatustöö alal elanikkonna hulgas, lastevanematega, õpilaste sanitaar-hügieenilise olukorra alal, õpetajate ja õpetajate raamatukogude alal.
Valimiste kampaaniast kool võtab aktiivselt osa, kaunistades valimiste päevaks valimispunkti ruume, andes õpilasettekandeid valimispäeval. Õpetajad on kõik tegevad valimiste läbiviimisel.
Traditsiooniline nääripidu peetakse 29. detsembril näärivana osavõtuga ja nääripakikeste andmisega õpilastele. Peo läbiviimisel tõhusalt aitab kaasa lastevanemate komitee
Kooli õppe-ja kasvatustöö plaan I poolaastal osalt jääb täitmata õpetajate vahetamiste ja puudumiste tõttu. Puuduste kohta koolis I poolaastal kannab koolidirektor G. Bergert aruande õppenõukogule ette 19. jaan. Õppenõukogu teeb sellest järeldused, mis leiduvad koosoleku protokollis.
Lenini surma 28. aastapäeva aktus viiakse läbi koos kolhoosi talurahvaga Kõue k/n ruumides pühapäeval 20. jaan. 21. jaanuaril korratakse kava koolimajas.
1. märtsil korraldab kirjandusring mälestusõhtu suure vene kirjaniku N. Gogoli mälestuseks.
Koolis kevadpidu korraldatakse mai keskel koos Maanoorte kooliõpilastega. 1. mai tähistamiseks on tähele panna kaks osa—ettevalmistav ja aktus.
Kooli katseaia rajamise ja sellel õpilaste tööle rakendamise üle peetakse nõu mitmel korral õppenõukogu koosolekutel, kuid kindla maaala puudumisel ei saada asuda jäädava kooliaia rajamisele. Tööd tuleb organiseerida ajutisel maaalal.
Püstitatud on nõudmine, et kõik õppejõud telliks „Nõukogude Kooli” ja „Nõukogude Õpetaja”. Ajakirjanduse tellimist propageeritakse õpilaste hulgas.
VII klassi õpilane Vahemäe Kalle Voldemari p. esitatakse Haridusministeeriumile lõppeksamitest vabastamiseks ja kooli lõputunnistuse temale väljaandmiseks. Nimetatud õpilane sai raske peapõrutuse 13. mail, olles kolhoosis tööl. Tervislik olukord põrutuse tagajärjel ei võimalda eksamite sooritamist.
Ekskursioon V—VII kl. õpilastega korraldatakse Lõuna Eestisse 8—11.augustil, matk Ardu kooli, Kõue sovhoosi ja Triigi metskonda 19. juunil.
Rajooni laulupäevast kooli lastekoor võtab osa.
Õpilaste suvevaheaja veetmiseks on koostatud plaan, milles nähakse ette õpilaste ideelis-poliitilist kasvatust, sportlikke üritusi, ekskursioone, matka laagreid, tööd õpilastega kooli aias ja kooli ümbruse korrastamine, spordiväljaku korrastamine, ravitaimede korjamine, ettevalmistusi spartakiaadiks ja rajooni laulupäevaks, tähtpäevade tähistamist, koolimaja jooksva remondi läbiviimist ja õppevahendite korrastust. Üritusi viivad läbi õpetajad, direktor ja kooli teenijad.
Õppe-ja kasvatustöö alal õppeaasta lõpetatakse edukalt sellele vaatamata, et on esinenud palju õpetajate vahetusi ja puudumisi.
Võtnud vastu Kose rajooni TSN TK Haridusosakonna juhataja A. Liivi ettepaneku hakata uuesti kooli direktoriks Kõuel juba 1. aug 1951. a. saab Bergert koolidirektorina ülesande võtta käsile koheselt koolimaja remondi juhtimine ja lõpetada see koolitöö alguseks.
Kuna kooli remonttöid töö mahu suuruse tõttu eraisikule välja kaubelda ei saa, sõlmitakse leping Kõue koolimaja remonttöödeks Kose rajooni TSN TK Haridusosakonna ja kolhoosi „Kalev” juhatuse vahel, eelarvelise maksumusega Rbl 6017,18. Lõpuarve näitab, et kapitaalremonttöid selle lepingu järgi on tehtud Rbl. 5793, 93 ulatuses. Töid on tehtud väga mitmesuguseid.
Seadnud õppe- ja kasvatustöö koolis kindlale alusele ja distsipliinile ja juhtinud remondi lõpule õigeaegselt saab direktor Bergert Haridusosakonna juhataja korralduse 19. aug. 1952. a. anda Kõue 7-e aastase kooli juhtimine ja asjaajamine koos koolile kuuluva inventari ja õppevahenditega uuele kooli direktorile sm Kesa Silviale üle.
Kõue 7-e klassilise kooli juures töötab Kõue Maanoorte kool, milles on VI ja VII klass, moodustades ühe komplekti. VI klassis õpib 7 õpilast, VII klassis 6 õpilast. Õppetöö algab 1. novembril, lõpeb 2. aprillil.
Kõue kooli juures on korraldatud ka vene keele tunnid kutsealustele.
1952/53 õppeaasta.
Muutub kooli nimetus. Kõue Seitsmeaastane kool on 4 klassikomplektiga: I + II; III + IV; V + VI ja VII klass. Õpilasi koolis 92.
Õppejõududeks on: 1.) Kesa Silvia—direktorina, uus;
2.) Bergert Georg—õpetajana, endine direktor;
3.) Laansoo Voldemar—õpetajana, endine; 4.) Aedma Irmgard—õpetajana, endine;
5.) Paurson Lehti—õpetajana, endine; 6.) Kilusk Valve—õpetajana, uus;
7.) Heide M. –õpetajana, uus 1. dets. 1952.a., lahkub31. dets. 1952. a.
8.) Pikkel Helvi—õpetajana, uus1. jaan. 1953. a., lahkub 31. jaan 1953. a.
Kõue 7-e aastase kooli lõpetavad ja saavad lõputunnistused Allak Elvi; Kuldma Laine; Käsk Juta; Käsk Valve; Maidla Tiiu; Margus Elvi; Männisalu Jaan-Arvi; Nõmmik Maimu; Rusi Heino; Tamboom Naima; Tooma Aarne-Kusta; Vahemäe Aarne (kiitusega); Villak Raul; Ülejõe Ainu (kevadel); ja Nõmmik Laine ja Selter Silvi (sügisel).
Koolitööd alustatakse aktusega. Juba esimeseks koolipäevaks ilmub seinalehe number, klassid on kaunistatud väikeste loosungitega ja teadete alustega.
Klassiväline töö:
1.) Õpetaja Aedma—kirjandusringi ja kehakultuuri kollektiivi juhatamine.
2.) Õpetaja Bergert—vene keele ringide (õpilastele ja õpetajatele) juhatamine ja tuletõrje alane töö.
3.) Õpetaja Laansoo—Punase Risti organisatsiooni juhatamine, matemaatika-füüsika ringi juhatamine.
4.) Õpetaja Kilusk—pioneeride juht, ühtlasi töötab ka komsomolidega.
5.) Õpetaja Paurson—osavate käte ringi juhatamine, kooli seinalehe hooldamine.
6.) Dir. Kesa—naturalistide ringi juhatamine samuti kujutava kunsti ringi juhatamine.
Üldiselt õppe-kasvatustöö koolis on korraldatud ja toimub kõigi korralduste kohaselt, plaanide järgi. Uus direktor kasutab käskkirja rakendamist koolitöö juhtimiseks nii õpetajate kui ka õpilaste suhtes, tehjes käskotsusi kahepidiseis suunas.
Küllaltki rangelt nõuab dir Kesa tunnikonspektide olemasolu tunniks.
Pedagoogika nõukogu koosolekutel ei esine õpetajad ja direktor referaatidega nagu seda varem on tehtud reeglipäraselt igal koosolekul. Aruandeid kuulatakse.
Tavalisi koolipidusid peetakse ja tähtpäevi tähistatakse vastavate aktustega
Õpetajate lahkumisest tingituna tehakse II poolaastaks uus klassivälise töö jaotus.
1.) Pioneeri ja komsomoli orgid—Helvi Pikkel
2.) Kirjanduse ja näitering ja kehakultuuri kollektiiv—I. Aedma
3.) Osavad käed—I. Aedma
4.) Seinaleht—I. Aedma
5.) Tehnika, motoring—V.Laansoo
6.) Punane Rist—V. Laansoo
7.) Naturalistide ring S. Kesa
8.) Vene keele ring—G. Bergert
Iga ring töötab 2 korda kuus.
Õppeaasta veerandite möödumistel teeb direktor pedagoogilise nõukogu koosolekul tehtud töö kohta kokkuvõtte ja soovitab senisest rohkem rõhku panna õpetajail nõrkade õpilaste konsulteerimisele.
Kasvatuseesmärkide saavutamiseks kasutatakse loosungeid, seinalehte, korrastustöid, kultuurihommikuid, ühishaua korrashoidu ja pärja asetamist tähtpäevade puhul, autasustamist, autahvlile kandmist.
Õpilaste tööprotsessi lülitamiseks moodustatakse nendest umbrohutõrje brigaadid kolhoosidesse.
Ringides tehtud töö kohta peetakse eripäevikuid samuti ka organisatsioonides.
Õpetajate tööd hindab direktor aga oma käskkirjade otsustes. Eriti head tööd omistatakse neis õpetaja Aedmale ja Kiluskile.
Võttes lõpetajate % kogu kooli kohta, siis on 80%.
Kose rajooni Sõjakomissariaadi ja Haridusosakonna korraldusel määratakse kooli juurde õppima: Rooben Erik, Rooben Ülo, Plei Evald Kuldma Erni—kutse eelsete noortena.
Kose rajooni TSN Täitevkomiteelt kool saab korralduse 25. veebr.1953. a. kohe üle anda Tallinna Linna ja Harju rajooni Riiklikku Arhiivi, Tallinn, Lai 45 kõik dokumentaalsed materjalid kuni 1944. a. sügiseni. 31. juulil 1957 .a on need alles koolis.
Raamatukogude põhinimestikke kontrollitakse Kirjastusasjade Peavalitsuse poolt ja sinna antakse üle kõrvaldatav kirjandus.
20. veebruarist 1953. a. antakse Kose rajooni TSN TK Haridusosakonna kaudu konsultandi poolt alg., seitsmeaastase ja keskkooli pedagoogilise nõukogu põhimäärus.
Koolikohustuse mittetäitmise. Õpilaste koolist väljalangemise ja aruandluse olukorra parandamiseks kool saab Haridusosakonna juhatajalt käskkirja 18. veebruarist 1953. a. nr.4.
Haridusosakonna korraldusega 11. veebruarist 1953. a. tehakse kohuseks õppejõududele poliitilise enesetäiendamise alal üle minna partei ajaloo õppimiselt Stalini teose „Sotsialismi majandusprobleemid NSV Liidus” ja Partei XIX kongressi otsuste õppimisele.
Korralduse kohaselt õpivad õpetajad vene keelt I, II või III grupi programmi järgi.
Õppe- ja kasvatustööd suunavaks jareguleerivaks teguriks on sügisese ja jaanuari kuu õppejõudude nõupidamiste otsused.
Sanitaarset olukorda koolis reguleerib Kose rajooni Sanitaar-Epidemioloogilise Jaama peaarsti ja TK Haridusosakonna käskkiri 19 jaan. 1953. a. nr.1
Kehakultuuri tööd suunavaks korralduseks on Kose rajooni TK Haridusosakonna ja Kose rajooni Kehakultuuri ja Spordikomitee käskkiri 13. nov. 1953. a. nr. 114/20.
Tähtsaks õppe-kasvatustööd suunavaks teguriks on Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituudi ulatuslik tegevus mitmesugusel viisil.
Kose 7-e aastase kooli üleskutsel on kool sotsialistlikus võistluses musta- ja värviliste metallide murru ja utiil-toorainete kogumisel.
Kose TKRL varumiskontori poolt on määratud autasu parimale varujale.
Õpetajaile, nende kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse läbi Haridusosakonna korraldusel seminar: 25—27 märtsini vene keele õpetajaile; 26—27 märtsini kehalise kasvatuse õpetajaile täiendusõppus; 31. märtsil bioloogia õpetajaile praktikum loomakasvatuse alal.
ELKNÜ Kose Rajoonikomitee Büroo 14. märtsi 1953. a. korraldusel on kooli pioneeri- ja komsomoli org-id kohustatud võtma endale kohustusi kolhoosidele vitamiinitikaste söötade kogumiseks. Vastava üleskutse koguste suuruse kohta esitab Kose 7-e aastase kooli õpilaskond.
1953. aasta suure Risti Tööstuskombinaadi poolt viiakse läbi suurest 75 000 rubla kapitaalremondist osa, kusjuures muudetakse tunduvalt eelarves ettenähtud tööd. Peamiselt viiakse läbi värvimistööd.
1953/54 õppeaasta.
Kõue 7-e aastasel Koolil on 4 klassikomplekti: I + II; III + IV; V + VI ja VII klass.
Õppejõud:1.) Kesa Silvia—direktorina, endine; 2.) Bergert Georg—õpetajana, endine
3.) Laansoo Voldemar—õpetajana, endine; 4.) Aedma Irmgard—õpetajana, endine
5.) Kilusk Valve—õpetajana, endine; 6.) Supper Maie –õpetajana, uus.
Kõue Seitsmeaastase kooli lõpetavad: ja saavad lõputunnistused Keskküla Eljo, Kruusement Naima, Kurvet Väino, Nõmmik helgi, Pedjasalu Aini, Põlluaas Elle-Maie (kevadel) ja Roopalu Arda (sügisel).
Klassiväline töö toimub:
1.) Kirjandus-ja näiteringis; 2.) Kehakultuuri kollektiivis;
3.) Noorte naturalistide ringis; 4.) Vene keele ringis (eraldi õpilastele, õpetajatele);
5.) punase Risti algorgis; 6.) Osavate käte ringis;
7.) Tehnika ringis; 8.) Pioneeri- ja komsomoli org-ides;
9.) Tuletõrjealane töö; 10.) Seinalehe alane töö;
11.) Raamatukogude alane töö.
Juba 8. oktoobril 1953. a. teostab koolide inspektor Mannus koolis põhjaliku revideerimise ja teeb õpetajaile ettepaneku leitud puuduste likvideerimiseks. Inspektori nõuanded on kasulikud ja tehtud sõbralikult.
Õppenõukogu koosolekuid tõhustatakse õpetajate poolt ettekantavate referaatidega.
Samuti esinevad õpetajad pedagoogilise nõukogu koosolekutel aruannetega klassi juhatamise töö , ringide töö ja tööplaanide läbivõtmise kohta kooli õppeveerandite järel.
Õppeaasta jooksul tähistatakse aktustega tähtpäevi ja korraldatakse koolipidusid.
22. jaanuaril 1954. a. külastab kooli Kose Parteikomitee sekretär Melk, käib tundides ja viibib õppenõukogu koosolekul, kus esineb ettekandega nähtu kohta koolis ja päeva jooksul. See on üks põhjalikum kooli kontrollimine, sest kontrollija on ise ka asjatundja. Teeb väga asjalikke otsusi ja annab kasulikke näpunäiteid.
Õpetajad on koondunud Kõue rühmana Kose rajooni Haridustööliste Ametiühingu Komitee alla. Organisaatoriks õpetaja Supper.
Osa kasvatus- ja õppetöösse puutuvaid küsimusi arutatakse rühma koosolekuil tootmisnõupidamistena.
Koolitöö vaheaegade veetmiseks koostatakse samuti plaanid.
Kooli revideeritakse Harudusosakonna inspektor Toomsoo poolt ja selle tulemuste kohta koostatud akt kantakse ette pedagoogilisel nõupidamisel koolis 4. aprillil 1954. a.
Kuivajõe 7-e aastase Kooli üleskutsel võtab kooli pioneeri malev vastu kohustused töö läbiviimiseks kolhoosides „Kalev” ja „Uus Kodu”, mida peavad täitma maleva pioneerid.
Ajalehes „Sotsialistlik küla” ilmub artikkel „Kui sporditöö on unarusse jäetud”, milles kritiseeritakse Kõue kooli spordi olukorda.
Õppenõukogu ei tunnista kriitikat õigeks.
Pärst õppetöö lõppu toimuvad koolis eksamid IV—VII klaasini ja sügisel enne uue õppeasta algust on järeleksamid.
Õppetöö koolis on kulgenud normaalselt kogu õppeaasta jooksul.
1954. aasta suvel jätkatakse eelmisel aastal pooleli jäänud remonti, kuid jällegi suuri kulutusi tehakse värvimise alal, kuid kapitaalremont sel kujul, nagu koostatud on esialgne eelarve , jääb tegemata.
Kõue 7-e aastase Kooli juures töötab Kõue Maanoorte Kool ühe VII klassiga. Õppetöö algab 2. novembril ja lõpeb 31. märtsil. Koolis õppetöö algul 16 õpilast, lõpul 7 õpilast.
Kooli juures on internaat, kus antakse lõunaid ka päevalastele. Suure vahetunni ajal müüakse teed.
1954/55 õppeaasta.
Kõue Seitsmeaastases Koolis on 6 klassikomplekti. Õpilasi koolis 69. Õppejõud:
1.) Kesa Silvi—direktorina, endine; 2.) Bergert Georg—õpetajana, endine;
3.) Kilusk Valve—õpetajana,endine; 4.) Supper Maie—õpetajana, endine;
5.) Tüvi Lii—õpetajana, uus; 6.) Jakov Aino—õpetajana, uus.
Kõue 7-e aastase Kooli lõpetavad ja saavad lõputunnistused: Allak Aada, Erimäe Anne, Paljak Helga, Russe Raissa (kevadel) ja Metsis Rein, Puur Viivi, viirsalu Elmut ja Puur Arvi (sügisel).
Tööle rakendatakse koolis varem tegutsenud ringid ja kooliorganisatsioonid, samuti ilmub kooli seinaleht.. Tööd pioneeridega ja komsomolidega püüab direktor juhtida ja suunata. Kuid sellele vaatamata distsipliin koolis ei olnud selline nagu oleks pidanud olema ja õpilaste komsomoli organisatsioon ei aidanud sellele kaasa. Õpetajate komsomoli organisatsioon omakorda ei abistanud õpilaste komsomoli organisatsiooni. Koolis läbi aasta valitsenud halva distsipliini tagajärjel ei suutnud õpilased kevadel raskemates õppeainetes nagu vene keel ja matemaatika eksameid sooritada. Süüdlaseks õpilaste läbikukkumises püüti tunnustada muidugi vene keele õpetaja. Osa sellest süüst tuleb panna muidugi õpetaja arvele, aga peamine süü peitus koolis valitsenud halvas distsipliiniis, mis tuleb kooli direktori Kesa arvele panna. Kooli halvast distsipliinist kõneleb kooli pedagoogilise nõukogu protokollide raamat.
Kooli õpilastele korraldatakse tähtpäevade puhul pidulikud aktused, nääripidu, kevadpidu. Kevadpeol kantakse ette õpilastega O. Lutsu näidend „Kapsapea”. Toimuvad kinoseansid.
Kuna Kõue 7-e aastase Kooli krunt on välja mõõdetud Triigi mõisas, nii et suur mõisahoone, mis asub kooli krundil, kuid ei kuulu koolile, siis endine Kõue kooli krunt Kõu külas langes kolhoos „Kalevile” kõige endise koolimaja varemetega ka anti kolhoosi poolt Äksi Piimatööstusele, kelle poolt ehitati koolimaja varemetesse koorejaam. Sellega on kool kaotanud võimaluse endises asukohas olla taastatud ja samuti ka varemete kasutamise. Koorejaama ehitamine toimus 1955—1956. aaastate suvedel.
1955/56 õppeaasta.
Kõue 7-e klassiline Kool on 7 klassiga ja 4. komplektiga. Õpilasi koolis 58.. Õppejõududeks on: 1.) Kesa Silvia—direktorina, endine; 2.) Bergert Georg—õpetajana, endine; 3.) Jakov Aino—õpetajana, endine; 4.) Tüvi Lii—õpetajana, endine; 5.) Kilusk Valve—õpetajana, endine; 6.) Supper Maie—õpetajana, endine.
Kooli kursuse lõpetavad ja saavad 7-e aastase Kooli lõputunnistused: Koiduste Jaak, Kruusement Joe, Pikkel Leili, Rusi Maie, Vahemäe Ilde, Värk Jaan, Toom Ann-Ester, Ülejõe Helve (kevadel) ja Kesa Vello, Kaskla Kalle ja Niinesalu Elmet (sügisel). Paremaid VII klassi lõpetajaid premeeritakse raamatutega ( Leili Pikkelit ja Jaan Värki).
Kooli juures on avatud internaat ja Kõue Maanoorte Kool VI ja VII klassidega, milles õpib algul kokku õpilast. Õpilaste koolist ärajäämise tõttu suletakse Maanoorte Kool 10. veebruarist 1956. a.
Kooli juhtimisest vajalikul kombel loobub direktor, jättes kooli hooletusse ja unarusse kasutades seejuures veel kooli raha summasid oma isiklikuks otstarbeks. Ehkki direktor rahalise puudujäägi tasub, on kool seeläbi kannatada saanud, sest külmal ajal polnud kohal kütet, mille tõttu seisis õppetöö.
Halvem lugu on veel kogu kooli varandusega. Halva hooldamise tagajärjel on purustatud ja kaduma läinud suurel hulgal kooli varandust, õppeabinõusid ja inventari. Rahandusministeeriumi vanem kontrolör avastab koolis vara puudumise ja avaldab selle kohta artikli „Sotsialistlikus Külas”. Korraldatakse koolis inventuur, tehakse seda mitu kuud kooli inspektori poolt ja lõouks kustutamise teel lõpetatakse kooli varanduse puudumise küsimus. Kustutatakse 10 000 rubla ulatuses. Kool on niisuguse juhatamise tagajärjel palju kannatada saanud ja kooli direktor Kesa ( Allikvee) vallandatakse
Olnud Kõue koolis 13. aastat direktorina ja õpetajana ametis lahkub arvates 1. septembrist 1956. a. vana õpetaja G. Bergert, minnes pensionile.
/allkiri/ G. Bergert.

Teadmata põhjustel pole 1956/57 õppeaastal, 1957/58 õppeaastal, 1958/59 õppeaastal, 1959/60 õppeaastal, 1960/61 õppeaastal ja 1961/62 õppeaastal Kõue kooli kroonikat edasi kirjutatud.







Kõue algkooli kroonika 1962/63 õppeaastal
1962. a. reorganiseeriti Kõue 7-e a. Kool—Kõue algkooliks. Algkool alustas tööd 1. sept. kahekomplektilisena. Algkooli jäid tööle endised õpetajad Aino Jaakov—juhatajaks ja Maimu Laane—õpetajaks.
Kuna Jaakov Ainol seisid oktoobris ees riigieksamid Ed. Vilde nimelises Tallinna pedagoogilises Instituudis, siis ta esimesel õppeveerandil koolis ei olnud ja teda asendas Harmi 8.kl Kooli õpetaja Helle Maspanov.
Maimu Laane, kes oli 1960.a. lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja omandanud agronoomi kutse oli Kõue 7-e a. Koolis varem töötanud pool aastat. Nüüd sai ta I + II kl. juhatajaks
Aino Jaakov lõpetas oktoobris Ed. Vilde nimelise Pedagoogilise Instituudi ja omandas keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Kuna kumbki õpetajaist ei omanud algkooli õpetaja kutset, siis jagati töö koolis ainesüsteemi alusel.
Aino Jaakov hakkas õpetama kõigile eesti keelt, joonistamist ja käsitööd. Ülejäänud tunnid andisõpetaja Laane. Koolis oli ka internaat 8 õpilasega. Õpetajail tuli põhitöö kõrval seal töötada veerand kohaga internaadi kasvatajana. Tööpäev algas sageli hommikul kell 8.00 ja lõppes õhtul kell 9.30. Peale seda tuli järgmisepäeva tunnid ette valmistada ja vihikud parandada.
Õpilasi oli koolis järgmiselt: I klass—9 õpilast; II klass—3 õpilast; III klass—5 õpilast; IV klass—4 õpilast. Kokku 21 õpilast, neist olid 6 pioneerid. Kõok õpilased varustati lõuna ajal sooja söögiga.
Külma talve tõttu esines õpilaste hulgas sageli haigestumisi, mistõttu oli raskusi õppeprogrammise läbivõtmisega. Kooli 21. õpilasest jäi kevadel klassikursust kordama 1—kalev Sander.
Õppenõukogu koosolekutel arutati kooli õppe- kasvatustööd, pioneeri- ja oktoobrilaste tööd, õpilaste käitumist koolis ja väljaspool kooli. Õppenõukogu koosolekust võttis alati osa lastevanemate komitee eindaja.
Kool valmistas ette ja viis läbi kaks pidu—nääri—ja kevadpeo. Peorahadega käidi suvel ekskursioonil tallinnas ja Aegviidu Nelijärvel.
Lastevanemate abiga veeti suvel välja kooli küttepuud ja saeti need.. Kooliruumises teostati sanitaarremont.
Õpetajad ja kooli töötajad koos suuremate õpilastega abistasid suvel kolhoosi suhkrupeedi rohimisel. Hoiti korras kooliaed.
1963. a. talvel lähebKõue algkool üle rapla rajoonist Harju rajooni.
7. märtsil külastab kooli inspektor sm seisler. Ta annab mõningaid näpunäiteid kooli dokumentatsiooni korrastamiseks. Üldiselt jääb ta meiega rahule
/allkiri/ Koolijuhataja a. Jaakov

1963/64 õppeaasta.
Algkool alutab tööd nagu eelmiselgi õppeaastal kahekomplektilisena. Õpetajad on endised. Aino Jaakov—juhtajana ja Laane Maimu—õpetaja.
Õppeaasta esimestel päevadel toimub kooli maaala ja kooliruumide ülevaatus ja seejärel kokkuvõtete tegemine sotsialistlikust võistlusest koolide vahel. Meile oli see ülevaatus esmakordne. Rapla rajoonis seda eelmisel aastal ei teostatud. Me ei olnud näinud ka võistluse juhendit , seepärast ei teadnud, millele tähelepanu pöörata. Tuli leppida 33.kohaga umbes 40. algkoolist. Kibe tõde. Tuli kohe taktikat muuta. Muretsesime sotsialistliku võistluse juhendi ja hakkasime kohe arutama, mis aasta jooksul saab korda teha. Uueks õppeastaks ettevalmistamise tähe all möödus meie 1963/64 õppeaasta.
Klassid liitsime sel õppeaastal eelmiste aastate kogemuste põhjal teisiti. I + IV—klassijuhataja A. Jaakov ja II + III—klassijuhataja M. Laane. Õpilasi on õppeaasta algul koolis järgmiselt: I kl.—7 õpilast; II kl.—9 õpilast; III kl.—3 õpilast; IV kl.—4 õpilast. Kokku –23 õpilast. Õppeaasta jooksul lahkus koolist 2 õpilast. Koolis on 5 pioneeri, ülejäänud on oktoobrilapsed.
Õpilased saavad koolis sooja toitu. Endiselt pikk on õpetajate tööpäev. Aino Jaakov kooli juhatajana annab 29 tundi ja on ¼ kohaga kasvataja (Tegelikult tuleb internaadis olla pool aega, ainult tasu saab veerandi). Maimu Laane annab 30 tundi ja on veerand kohaga kasvataja.
21-st õpilasest lõpetab kevadel 20. Üks—Märt Lõhmus saab eesti keelest suvetöö, mille sügisel sooritab.
Õpetajad külastavad vastastikku tunde, valmistavad näitlikke õppevahendeid. Võetakse osa rajooni ainesektsiooni tööst, kus on ka tulipunktis lahtiste tundide külastamine ja nende arutelu.
Üks ainesektsiooni koosolek toimub ka Kõue algkoolis. Õpetaja M. Laane annab lahtise tunni vene keelest ja õp. Jaakov lahtise pioneerikoonduse teemal „Sammu vapralt nüüd Kunda . . .!” Külastajad jäävad nähtuga rahule. Päev täitis oma eesmärgi.
Kool õpib ettekandeid nääri- ja kevadpeoks ning tähtpäevade tähistamiseks. Traditsiooniks on saanud naistepäeva tähistamine koos emadega ühises teelauas. Kool võtab osa õpilaste kunstilise isetegevuse ülevaatusest Kosel.
Peale koolitöö lõppu teostatakse koolimajas sanitaarremont—valgendatakse laed, värvitakse osa seinu ja põrandaid. Veetakse lastevanemate abiga kohale kooli küttepuud ja saetakse need. Suvel toimub õpilaste ja lastevanematega ühine ekskursioon Aegna saarele. Hoitakse korras koolimaja ümbrus, spordiväljak ja kooliaed. Abistatakse kolhoosi suhkrupeedi rohimisel.
Uudseks ürituseks õppeaasta jooksul oli pidev ilmalike kombetalituste (lastele nimepanemine) sisustamine isetegevusettekannetega
Koolijuhataja A. Jaakov / allkiri/

1964/65 õppeaasta.
Koolis on õppeaasta algul 24 õpilast. Õppeaasta jooksul tuleb juurde 3 ja lahkub 2 õpilast. Kevadel lõpetab 24 õpilast klassikursuse, neist 3 kiitusega. Üheteistkümnel õpilasel on hindeiks ainult 4-ad, 5-ed. Maie Pern jääb IV kl. kursust kordama.
Kool on endiselt kahekomplektne. Liidetud on I + IV ja II + III. Õpetajad on endised A. Jaakov ja M. Laane. Ka töökoormus onõpetajail endine.
Toimub jällegi kooli maaala ja kooliruumide ülevaatus. Tuleme koolide üldjärjestuses 9-ndale kohale (eelmisel aastal 33-al kohal). Kokkuvõtteid tehes öeldakse häid sõnu meie edu puhul, kiita saab kooliaed, mis siiski jääbrajooni algkoolide hulgas 3-ndale kohale.
Õpilased saavad koolis sooja toitu. Internaadis elab 10 õpilast. Kooliaia saadused kasutatakse õpilaste toitlustamiseks.
Korraldatakse aasta jooksul 2 koolipidu s. o. nääri- ja kevadpidu. Tähistatakse traditsiooniliselt naistepäeva, sisustatakse endiselt ilmalikke kombetalitusi, käiakse ühiselt teatris vaatamas „Ropsi”. Koolipidude sissetulek kasutatakse ekskursiooni läbiviimiseks Vändrasse ja Kurgjale, Viljandisse, Torisse, Paidesse.
Viiakse läbi õpilaste kavadpäevad I klassi tulevatele lastele. Korraldatakse spordivõistlused Ardu ja Kõue algkoolide vahel. Käiakse matkal Siniallikatel ja Kiruvere järve ääres.
Õpetajad võtavad osa ainesektsiooni tööst. Külastatakse tunde, kuulatakse ettekandeid. Õppenõukogu koosolekutel on tulipunktis õpilaste edasijõudmise küsimus, kuid 100 %-list õppeedukust siiski ei saavutata, kuna 1 õpilane jääb klassikursust kordama.
Õpetajad võtavad õppeaasta jooksul osa rajooni ainesektsiooni tööst, peavad loenguid lastevanemaile ja kohlikule elanikkonnale, abistavad rahvamaja ja raamatukogu juhatajaid nende töös. Valmistatakse näitlikke ja ditaktilisi õppevahendeid õppetöö huvitvamaks muutmiseks.
1964. a. novembris tõstetakse õpetajate ja koolitöötajate palku. Õpetajad hakkavad tasu saama nüüd hariduse järgi, olenemata sellest, millises klassis ta õpetab. 5. rubla võrra tõuseb algkooli juhataja töötasu s. o. nüüd 15 rubla. Kui varem sai algkooli juhataja näiteks 27 nädalatunniga koormuse juures 83,56 rbl., siis nüüd on see 132,50 rbl. Kooli kokk hakkab endise 30 rubla asemel saama palka 55. rbl. ja koristaja 27 rbl. asemel 42,50 rbl.
Suvel teostatakse koolimajas sanitaarremont, veetakse kohale kooli küte ja saetakse, hoitakse korras koolimaja ümbrus ja kooliaed.
Koolijuhataja A. Jaakov / allkiri/

1965/66 õppeaasta.
Kool alustab tööd 1. septembril kahekomplektilisena. Õpetajad on endised A. Jaakov ja M. Laane.
Koolis on õppeaasta algul 25 õpilast. Klasside kaupa oleks õpilasi järgmiselt:
I kl.—5 õpilast; II kl.—6 õpilast III kl.—5 õpilast IV kl—9 õpilast.
Õppeaasta jooksul tuleb juurde 1 õpilane ja lahkub 4 õpilast. Kõok 22 õpilast lõpetavad kevadel klassikursuse.
Õpetajate koormus on järgmine: A. Jaakov —eesti keel —21 tundi
tööõpetus —4 tundi
joonistamine—2 tundi
Kokku —27 tundi
M. Laane matemaatika—12 tundi
vene keel —7 tundi
kehal. kasv. —4 tundi
ajalugu —2 tundi
kodulugu —2 tundi
laulmine —2 tundi
Kokku 29 tundi
Suuremat rõhku õppeaasta jooksul pandi õppe- kasvatustöö kvaliteedi tõstmisele ja koduloo õpetamisele. Valmistati rohkesti näitlikke õpevahendeid koduloost.
Kooli maa-ala ja kooliruumide ülevaatusel meeldib komisjonile meie kooliaed. Nagu hiljem selgus, tunniistati meie kooliaed rajooni algkoolide hulgas parimaks. Saavutatud esikohta tuleb hoida.
Toimub ka kunstilise isetegevuse ülevaatus. Piirkondlikult ülevaatuselt Kosel lähevad rajooni edasi III kl õpilane Õie Villak lauludega ja rahvatantsijad Ene Reemi, Urve Vaarika ja Tiit Ojanurm. Kõok nad saavad aukirjad. Õie Villak saab rajooni ülevaatusel isegi I koha.
Õppeaasta jooksul õpitakse ettekandeid koolipidudeks, tähtpäevadeks ilmalike kombetalituste läbiviimiseks.
Viiakse läbi õpilaste „kevadpäevad”. Nüüd juba Ardus kolme kooli Kõue- Ardu- ja Paunküla vahel korraga. Kokku kutsutakse lapsed alates 4-st eluaastast. Ettekandeid esitavad nooremate klasside õpilased.
Märtsi vaheajal käiakse teatris.
Suvel töötasid õpilased sovhoosis kaalika-ja peedipõllul. IV kl. õpilased pidid töötama vähemalt 10 ja III kl. õpilased 5 päeva. Paljud aga ületasid selle normi mitmekordselt. Sovhoos premeeris neist paremaid s. o. Õie Villak’ut, Urve Vaarikat, Jüri Teder’it ja Sirje Päri esimesel koolipäeval igaühte 10-ne rublaga.
Suvel toimus ka sõpruskohtumine Kõuel Talolinna II Internaatkooli III klassiga. Toimusid spordivõistlused mitmel alal.
Õpetaja Laane viibib algkooli õpetajate suvekursustel Värskas.
Koos lastevanematega teostati suvel kahepäevane ekskursioon Lõuna Eestisse. Sai sõidetud laevaga Emajõel ja paadiga Pühajärvel, ronitud Suure- ja Väikese Munamäe tippu.
Suvel teostati koolimajas sanitaarremont uute lastevanemate abiga, veeti välja kooli küte 120 m/3 ja saeti see. Internaadi majale tehti kapitaalremondi korras peale katus.
Õppeaasta jooksul said õpilased koolis sooja toitu. Kasutati ära kooliaia saadused. Internaadis oli 10 õpilast.
Õppeaasta jooksul peeti loenguid õpetajate ja kooliarsti poolt lastevanemate koosolekutel ja kinode eel.
Koolijuhataja A. Jaakov / allkiri/

1966/67 õppeaasta
Algkool alustab tööd 1. septembril kahekomplektilisena. Õpetajad on endised A. Jaakov ja M. Laane. Ka õpetajate töökoormus on endine. Mõlemad annavad 27 tundi nädalas ja peale selle on ¼ kohaga internaaadis kasvatajad.
Õppeaasta algul on koolis 19 õpilast. Viimasel õppeveerandil tuleb üks juurde. 2 I kl. õpilast suunatakse kevadel erikooli ja 1 jääb klassikursust kordama. Internaadis on 8 õpilast. Kõok õpilased on varustatud sooja toiduga.
Koolis peetakse õppeaasta jooksul 2 pidu. Õpitakse ettekandeid ka tähtpäevadeks ja ilmalike kombetalituste sisustamiseks.
Kevadel toimuvad Ardus kome kooli vahelised kevadpäevad. Kontsert osas esinevad seekord külalised Voose algkoolist.
Suvel käivad õpilased ja õpetajad sovhoosipõllul rohimas. Tublimad on sel aastal jällegi sirje Päri, Jüri Teder ja Urve Vaarika.
Käiakse matkal Kiruveres ja Kosel ning Kuivajõel. Ekskursioon kooslastevanematega on ühepäevane—Tallinn-Keila-Klooga-Pirita.
Suuremat rõhku õppeaasta jooksul pandi sidemete tihendamisele lastevanematega. Peeti loenguid õpetajate ja kooiarsti poolt kooliealiste ja eelkooliealiste laste vanematele. Peaaegu kõik1967. a. sügisel I klassi tulevad lapsed käisid juba eelmisel aastal nädal või kaks koolis.
Suvel teostati koolimajas saitaarremont ja uute lastevanemate abiga välja kooli küte ja saeti ka.
Hoiti korras koolimaja ümbrus ja kooliaed. Augustis möllanud tugev torm kahjustas tugevasti kultuure aias ja lilli maja ümber.
Õpetajad võtsid õppeaasta jooksul osa rajooni algklasside ainesektsiooni tööst. Käidi ekskursioonil paberivabrikus, Kirovi nimelises kolhoosis, õpiti tundma taimi jne.
Uueks õppeaastaks ettevalmistamine toimus läheneva Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni tähe all.
Koolijuhataja A. Jaakov / allkiri/

1967/68 õppeaasta.
Kool alustab tööd 1. septembril kahekomplektilisena. Õpetajad on endised A. Jaakov ja M. Laane.
Koolis on õppeaasta algul 16 õpilast. Õppeasta jooksul lahkub koolist 1 ja tuleb juurde 1 õpilane. Koolis olevatest õpilastest jääb 1 klassi kursust kordama.
Internaadis on 6 õpilast. Kõik õpilased saavad sooja toitu.
Õppeaasta jooksul peetakse 2 koolipidu, õpitakse ettekandeid tähtpäevadeks ja ilmalike kombetalituste läbiviimiseks.
Toimub töö koolieelikutega 1 kord kuus. Kevadel toimuvad Ardus koolieelikutega kolme kooli vahelised kevadpäevad.
Suvel käivad õpilased sovhoosipõllul rohimas. Käiakse matkal Paunkülas ja Aela järve ääres. Ekskursioon toimub Tallinna ja Aegviitu..
Õppeaasta jooksul toimusid loengud lastevanematele. Rohkem tähelepanu pühendati koolieelikuteettevalmistamisele ja esteetilisele kasvatusele koolis.
Suvel tehti koolis sanitaarremont ja varustati kool küttega. Hoiti korras koolimaja ümbrus ja kooliaed.
Õpetajad võtsid õppeaasta jooksul osa rajooni algklasside ainesektsiooni tööst. Õp. Jaakov oli algklasside suvekursustel Värskas.
Koolijuhataja A. Jaakov / allkiri /

1968/69 õppeaasta.
Õppetöö Kõue algkoolis algab 1. septembril. Kool alustab tööd 16 õpilasega kahekomplektilisena. Õpetajad on endised A. Jaakov ja M. Laane. Mõlemad annavad 27 nädalatundi ja on ¼ kohaga internaadi kasvatajad.
Kevadel jääb 16-st õpilasest 1 klassi kursust kordama.
Kooli külastas 1968. a. detsembris inspektor sm. Seil ja jäi meiega rahule.
Aasta jooksul saavad õpilased koolis sooja toitu. Internaadis on 6 õpilast. Õpitakse ettekandeid koolipidudeks ja ilmalike kombetalituste tähistamiseks ( lastele nime panemine).
Toimub töö koolieelikutega ( 1 kord kuus)
Õppenõukogu koosolekutel arutatakse kooli õppe- kasvatustööd, tööd oktoobrilastega, lastevanematega. Toimuvad ka loengud lastevanematele.
Suvel hoitakse korras koolimaja ümbrus ja kooliaed, käiakse ka sovhoosi abistamas hübriidkaalika rohimisel.
Lastevanemate abiga veetakse välja kooli küte ja saetakse see.
1969. a. suvel tehakse koolimajas sanitaarremont. Klassidesse tehakse uued ahjud. Maksja on Kõue k/n., teeb Ardu sovhoos. Uueks õppeaastaks ettevalmistamine toimub läheneva V. I. Lenini 100-nda sünniaastapäeva tähe all.